1238. aastast pärineb Tallinna enne 20. sajandit maailmas üldlevinud nime[4] (algselt alamsaksa keelest pärit nimekuju) Reval esimene teada olev mainimine (koos linnakodanikega, ladina keelescivitas Revaliensis). 15. mail 1248 sai Tallinn Lübecki linnaõigused. 1285. aastal sai Tallinnast Hansa Liidu liige – kõige põhjapoolsem hansalinn – mis viis mõjuvõimu kiirele kasvule Läänemere kaubanduses ning 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv sadamalinn.
Tallinna pindala on 159,31 km². Haldusjaotuse järgi jaguneb Tallinn kaheksaks linnaosaks. Linnaosad koosnevad omakorda asumitest, mida on kokku 84. Linna piires on veel Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elas Tallinnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.
Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat 1154, mil Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe äärse asula qlwry või flwry. Seda on loetud ka kui Kaleverü või Qaleweny. Linnustatud Toompea klindi saarlava (Härjänpää) lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.
Ajaloolised nimed
Tallinna kohal asunud asula üks oletatav muinasaegne nimekuju Kolõvan (Колывань) esineb vanavene kroonikates ehk leetopissides ja selle lähteks on pakutud eesti mütoloogiast tuntud Kalevi nime. Kõrgkeskaegne nimi Lindanise (Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs vms) viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219. aastal hõivatud muinaseestlaste linnusele praeguse Toompea kohal. Keskaegse linna alates 13. sajandist rohkem tuntud nimi oli Reval, mis tuletati linna ümbritsenud muinaseestlaste maakonna Revälä (ladinapäraseltRevalia) nimest. See kohalike sakslaste eelistatud ja paljudesse teistesse keeltesse (sh vene keelde kujul Revel' (Ревель)) levinud nimi oli kuni iseseisva Eesti riigi sünnini 1918. aastal Tallinna ametlik nimi. Rahvusvaheliselt (eriti Saksamaal) oli Reval kohati ametlikult kasutusel kuni teise maailmasõja lõpuni.
Praegune nimi
On arvatud, et praegune nimekuju tähendas varem Taanilinnust (Tanin Lydna ja Talyna). Praeguse nime esialgne nimekuju esines esimest korda 1536. aastal kirja pandud sõnapaaris tallyna lynnhall. See pärineb Tallinna eestlaste esimesest säilinud truudusvandest Liivi ordu maameistrileHermann von Brüggeneyle,[6] mille on üles kirjutanud raesekretär Johann Sulstorp ("Mynno toyuetann nynck wannu ssell surell owsall nynck wegkewell yssandell yssandell Harmen Brüggeney, teysse nyme kaess Hassenkamp Mester Saxa ordens lifflandi maell myn armall yssandell nynck selle awsall tallyna lynhall wagka nynck sanna kuelya olla kuy mynd jummall awitacko ninck theme kallis euangelium").[7] Esimest korda kasutas Pühavaimu koguduse pastor Johannes Kohsen selgetähelist Tallinna nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori Gotthard von Rentelni katkusurma puhul.[8]Eesti riigi loomisel 1918. aastal võeti vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi Tallinna, alates 1933. aastast Tallinn.
Mõned varasemad uurijad on oletanud, et vallutuseelsel ajal oli Tallinna kohal muinaslinnus ja sadam koos nendega liituva turukoha, kauba-asula, vene ja skandinaavia kaubahoovide ja kirikutega. Väljakaevamistel pole siiski leitud kindlaid arheoloogilisi leide selle kohta, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik kindlaks määrata.[10]
Linna asutamisajaks võib lugeda[viide?] 1230. aastat, mil mõneks ajaks linna hõivanud mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt (Gotlandilt) 200 Saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil[11][12] ning kellele kindlustati kodanikustaatus ja vastavad õigused.[viide?]
1265. aastal andis Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu Tallinna esimese teadaoleva kaitseehitise, Margareti müüri, ehitamiseks.
Linna elu ja ehitustegevus hoogustus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrvale kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute asetus, mis on peaaegu muutumatuna säilinud siiani. Aastaiks 1310–1320 oli all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool praeguse Tolli tänavani ning lõunaküljes Harju värava ees asetsenud vallikraavini. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste) kloostri kruntidega.[13] 1355. aastaks oli all-linn ümbritsetud täies ulatuses linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piir. Linnale kuulus ka maa-alasid väljaspool all-linna (linnamüüri).
1319. aastal kehtestas Taani kuningas Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele (toomkapiitel) koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Samal aastal on esimest korda mainitud ka Tallinna Toomkooli.
Pärast 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu, mille Liivi ordu oli maha surunud, läksid ordu kätte Eestimaa hertsogkonna kõik tähtsamad Taani linnused: Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. Taani kuningas Valdemar IV müüs oma Eesti valdused 1346. aastal Saksa orduordumeisterGoswin von Herikele u nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest. Saksa ordu pantis need valdused 1347. aastal Liivi ordule.
13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Hansa Liitu. Keskaegne Tallinn ongi tuntud eelkõige kui hansalinn, millele anti Hansa laokoha õigus 1346. aastal. Linna kaupmeeste kätte koondus oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Pärast Visby purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. Keskaega jäävat ajavahemikku 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada õitsvaks kuldajaks, mil Tallinnast sai Hansa Liidu idakaubanduse juhtiv linn.
16. sajandi keskel elas Tallinnas linnamüürist seespool arvatavasti 7000–8000 elanikku. Neile lisandus veel linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik.
Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teises pooles oli põhjustatud Hansa kaubanduse üldisest soikumisest ja kauplemissuhete muutumisest. Langust põhjustas teatud määral ka Lübecki ja Tallinna vaen. Umbes 1516. aastast hiljem püüdsid Tallinn ja mingil määral ka Tartu takistada lüübeklaste vahetut kauplemist Liivi linnade tagamaadel. Tüli tulemusena suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse Narva ja Viiburi, ning halvenesid linnade suhted.
Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal, 1569. aasta juulis, saabus Tallinna lahele Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis 13 päeva pommitas ägedasti reidilt linna, riisus sadama täiesti tühjaks ja sai sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.
1570. aastal algas Põhja-Eestis uuesti sõjategevus, milles osalesid Rootsi väed ning Liivimaa kuningasMagnus, kes oli võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud. Sõjaga kaasnes esimene ja teine Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka Pirita klooster. Hilisemates Rootsi-Poola sõdades oli sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätis, Tallinnani see ei ulatunud.
Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka Narvas, sest sealt kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elavneva Venemaa-kaubanduse tagajärjel suurenes Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi Läänemereprovintside pealinnaks.[14]
1700. aastal alanud Põhjasõja sõjategevus jõudis Tallinna alles 15. augustil 1710, mil Vene väed piirasid linna ümber, tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise Ülemiste järvest. 45 päeva kestnud piiramise (ilma sõjategevuseta) jooksul hukkus katku ja nälga enamik (90%) linna garnisoni ja linnaelanikke. 29. septembril 1710 alistusid Tallinn, Eestimaa rüütelkond ja Tallinna Rootsi garnison Vene tsaar Peeter I vägedele.
1775. aastal kehtestati Venemaa keisririigis uus halduskorralduse seadus. Selle alusel moodustati 1783. aastal Tallinna kubermangu asemele Tallinna asehalduskord, mida juhtis kindralkuberner. Asehalduskord lõppes pärast Katariina II surma 1796. aastal, mil Venemaa keiserPaul I taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille kubermangulinn oli endiselt Tallinn.
Tallinna arengut piiras Riia sõjakuberneri ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii Filippo Paulucci 14. aprilli 1825 ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust Tallinna kindluses ja eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (Festungs-Distanzen). Tallinna kui Venemaa keisririigi Balti laevastiku baasi kindlustamiseks ehitati sõjasadama kaitseks Tallinna lahe äärde keiser Nikolai I korraldusel aastail 1829–1840 Kaitsekasarm. Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast.
20. sajandi alguses olid Eestis, sh Tallinnas töölismeeleavaldused.
20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna elanikkond endisest seisuslikust ühiskonnastkodanikuühiskonnaks. 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi venestamispoliitika tulemusena nõrgenes senine baltisaksa aadelkonna ülemkihi võim. Vene linnaseadusega said Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest elanikud. Selle tulemusel valiti 1906. aastal esimest korda vene ja eesti linnavolikogu koalitsiooni kandidaat Voldemar Lender (linnapea 1906–1913).
Tallinn 20. sajandil
1918. aasta 24. veebruarile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast Brest-Litovskis katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast 24. veebruari pärastlõunal. Enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati Estonia teatrihoone lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Tallinnas loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette 25. veebruari hommikul. Pärnus oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.[16]
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik August Winnig Eesti Vabariiki de facto kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani Punaarmee toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid Saksa väed lõid Kulgu lahingu käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõjas taandus Eesti Rahvavägi 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40 km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna reidileLiepajast Suurbritannia sõjalaevastik admiral SirEdwyn Alexander-Sinclairi juhtimisel, kes turvas linna Nõukogude VenemaaBalti laevastiku eest. Tallinnast sai iseseisva Eesti Vabariigi pealinn.
1930. aastate teisel poolel töötas Tallinna Linnavalitsus välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused.
1940. aasta Eesti okupeerimisel ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" Vabaduse väljakul ning meeleavaldus Kadrioru lossi ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saakonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid.
Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsiooni "Barbarossa" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid Saksa üksused 28. augustil Tallinna. Septembris 1941 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks Tallinnas ametisse seatud Eesti Omavalitsust asus juhtima Hjalmar Mäe.
1944. aasta 9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak, mida tunneme märtsipommitamise nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle kolme tuhande. Peavarju kaotas 20 tuhat elanikku.[17]
19. septembril 1944 toimus Sakala tänavalEesti Maapanga hoones Otto Tiefi valitsuse esimene istung. Tief luges ette deklaratsiooni, kus teatati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusseastumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis Toompea lossi eestlastest valvemeeskond Pika Hermanni tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Nõukogude okupatsiooniväed jõudsid Saksa vägedest maha jäetud Tallinna 22. septembril.
1949. aasta kevadel toimus uus massiküüditamine, mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, mis viis lõpule poliitilise pöörde. Industrialiseeritud ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule iibele umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. Pärast sõda saabus Tallinna inimesi ka teistest liiduvabariikidest. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse ajaks 1959. aastal oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale.
1980. aastal toimusid Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused. Tänu sellele ehitati Tallinna mitu uut taristuhoonet ja muud -rajatist. Tallinn sai Viru hotelli lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise Olümpia hotelli, lisaks ehitati välja Pirita tee ühes Pirita jõe uue sillaga. Pirita linnaosa sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja kloostrivaremetesse kujundatud vabaõhulava võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati Tallinna linnahall: peaaegu 5000 pealtvaatajakohaga kontserdisaali ja 1981. aastal valminud 3000 pealtvaatajakohaga jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%.
1987. aasta 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval Hirvepargis meelt Molotovi-Ribbentropi pakti vastu (Hirvepargi miiting). Tallinna vanalinna päevadest kasvasid välja öölaulupeod. Vanalinna päevade viimasel, 14. juuni õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta juuniküüditamise aastapäev, kogunes Tallinna lauluväljakule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas Heinz Valk toimunut kultuurilehes Sirp ja Vasarlaulvaks revolutsiooniks. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas Rahvarinne Lauluväljakul ürituse "Eestimaa laul", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu suure häälteenamusega vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada Eesti iseseisvus taastatuks. Taasiseseisvumise otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene Lääne-Euroopa riik, mis uut riiki tunnustas, oli Island. Seetõttu kannab Tallinnas asuv Välisministeeriumi esine plats praegu Islandi väljaku nime.
Loodus
Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub Tallinna lahe äärse Balti klindi paejärsakul, linna kogupindala on 159,3 km². Linna halduspiiresse jäävad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Linna kõrgeim punkt (66,6 m[18] üle merepinna) on Pääsküla prügimäel. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: Kopli, Paljassaare ja Kakumäe. Tallinnas asub mitu avalikku randa: Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari.[19]
Geoloogiline ehitus
Tallinn asub rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava Põhja-Eesti paekalda alal. Lasnamäel moodustab paekallas kuni 30 m kõrguse panga, mis Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud ürgorgu: Harku (143,2 m), Lilleküla-Pelguranna (123,4 m), Kesklinna (81 m) ja Mähe (129,3 m). Orud on täitunud jääajamoreeni, glatsiofuviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.[20]
Tallinna alune maapind koosneb eri vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on Kvaternaari setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa põhjaveekihi tekkele. Väärtuslikud on ka liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud hiljem mattunud ürgorud, pärineb Ediakaara, Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised Fennoskandia kilbilt, mis pärinevad paleoproterosoikumist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu kuskil Eestis.[21]
3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli lumikatte suurim paksus Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. 31.12.1978 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas õhutemperatuur –32,2 °C, mis on püsinud senini linna külmarekordina. 29.07.2018 mõõdeti samas 34,2 °C, mis on peaaegu võrdne 1994. a kuumarekordiga (30.07.1994 mõõdeti 34,3 °C).
Veestik
Tallinn asub Tallinna lahe lõunarannikul. Tallinna laht asub Soome lahes ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub Harku järv, mis on kunagine Läänemere osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine Härjapea jõgi, mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.[26] See algas Ülemiste järvest ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas Pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune Pirita jõgi. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6 km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub Tallinna lennujaam, seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.[27][28]
Tallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul.[29] Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada linnavalitsust ja linnavolikogu linna piirkondade juhtimise osas.[16]
Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 asumiks. Mitmes asumis on omakorda määratletud ka allasumid (näiteks Vanalinna asumi allasumid on all-linn ja Toompea).[30] Asumite nüüdisaegsed nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada teise maailmasõja eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.[30]
Tallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: Pikk Hermann, 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist.
Tallinna linnapildis silmapaistvate kõrgehitistena on märgatavad nii kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstus- ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates.
Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada Lennuametiga ning lisaks Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri.
Pilvelõhkujatena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124-meetrisi hooneid. Need on meetritelt kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv Oleviste kirik (123,7 m), kuigi siiani selliseid ei ole veel ehitatud.
Esimene kool rajati Tallinnas Toomkiriku juurde 1266. aastal.[31]Toomkool kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.[32] Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud dominiiklased lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.[32] 1428. aastal sai linna raad loa linnakooli asutamiseks Oleviste kiriku juurde.[32] 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,[31] mis reguleeris esialgu 5-klassilise Tallinna linnakooli tegevust.[32]
1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde kool, mis töötas 20. sajandi alguseni.[32]
1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – linnakooliga, mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. Tallinna 3-klassiline Linnakool avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtluskeelena koolis. 1905. aasta revolutsiooni tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.[32]
Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni 7-klassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 oli eesti õppekeelega.[32]
Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimes kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamik õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.[32]
Üldharidus
2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 oli eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ja mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ja eesti viipekeeles õppijaid 16.[16]
Kõrgharidus
Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.[16]
Juulikuus iga viie aasta tagant toimub Tallinna lauluväljakulLaulupidu, mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ja pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne Eesti taasiseseisvumist toimusid Tallinnas öölaulupeod, kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka tantsupidu, mille etendused leiavad aset Kalevi Keskstaadionil.
Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinna päevad. Alates 1997. aastast toimub sügiseti Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.[34] Kevaditi toimuv Tallinn Music Week on kasvanud üheks regiooni suuremaks linnafestivaliks.
Linnas elavate rahvusvähemuste kultuuri ja traditsiooni tutvustamiseks toimuvad linnavalitsuse korraldatavad rahvuskultuuride päevad.[35]
Alates 2022. aastast kuulub Tallinn muusikalinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku. 2020. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse põhjal tegutses 2018. aasta andmetel Tallinnas 1692 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles kokku oli hõivatud 2329 töötajat. Muusikavaldkonna kogutulu oli 151,3 miljonit eurot ning kasum 9,78 miljonit eurot.[36]
Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5 eurot. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464 eurot ja import 8053 eurot.[16]
Turism
Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.[37] Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ja voodikohti ligi 15 000. Kõige enam saabub turiste Tallinna Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja Aasia riikidest.[16] Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused Tallinna Lennusadam, Tallinna teletorn, Kadrioru park, Toompea ja Vabaõhumuuseum.[38]Tallinna reisisadam (Vanasadam) on üks Läänemere suurema külastatavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.[39] Turistide jaoks on Tallinn loonud Tallinn Cardi, mille raames saab soodsalt külastada paljusid muuseume ja vaatamisväärsusi, sõita ühissõidukitega ning tutvuda Tallinnaga muid soodustusi kasutades.[40] Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.[41]
Tallinnas asub NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus, mis teeb Tallinna IT-sektoris üheks Euroopa olulisimaks linnaks. 2013. aastal avaldati Tallinna manuaal, mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas rahvusvaheline õigus rakendub küberkuritegude ja -sõdade puhul.[46] 2017. aastal avaldati Tallinn 2.0, mis oli laiendus Tallinna manuaalile.[47] Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus Locked Shields, mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist küberrünnaku korral.[48]
Tallinna linna pressiteenistus on Raepress, mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui ka vene keeles. Tallinna elu uudiseid kajastavad eestikeelne ajaleht Pealinn ja venekeelne ajaleht Stolitsa. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal Tallinna Televisioon (TTV, Tallinna TV). Tallinna TV haldaja on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas Solarise keskuses asuvat Tallinna linna pressikeskust.
Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?]. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elas Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ja Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.[16]2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.[50] 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.[51] 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinnas 443 926 elanikku.[52] 2016. aastal oli sisseränne Tallinna 8889 ja väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.[16]
Rahvuslik koosseis
Ajavahemikul 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning tänu sellele on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja teistest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).[16] 50,8% rääkis emakeelena eesti keelt, 45,4% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt. Tallinna elanikest oli Eesti kodanikke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ja mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64-aastasi 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.[16]
1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanikest eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226
(1,6%).[52]
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.
Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
Eesti on usklikute osakaalult tagantpoolt kolmas riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.[62]
Tallinlastest pidas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.[63]
2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.[16] Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju. Korvpalli Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ KK ja Tallinna Kalev.
Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "Tallinn liigub!". Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.[64] 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.[16]
Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühistransport kõigile linnaelanikele tasuta. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab Tallinna Linnatranspordi AS.
Tallinna trammiliikluse algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Tänapäeval on trammiliine neli (1, 2, 3, 4). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini.
Trollibussiliiklus Tallinnas algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini (1, 3, 4, 5), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa.
Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.
Tallinna raemedal
Tallinna teenetemärk
Tallinna teenetemärgid
Tallinna vapimärk
Tallinna vapimärgi miniatuurmärk
Tallinna linna ametimärgid
Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
↑Villu Kadakas: "Pringlikütid Vabaduse väljakul" Postimees, 25. aprill 2009 – Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr
↑Heiki Valk, Anti Selart (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75
↑Rasmus Kangropool, All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), Vana Tallinn XIV(XVIII), Estopol, Tallinn 2003, lk 26
↑Schmitt, Michael N (Gen. ed.) (2013). Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare. New York, United States of America: Cambridge University Press.
↑Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972, lk 75
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32
Artikel ini sebatang kara, artinya tidak ada artikel lain yang memiliki pranala balik ke halaman ini.Bantulah menambah pranala ke artikel ini dari artikel yang berhubungan atau coba peralatan pencari pranala.Tag ini diberikan pada Desember 2022. Melody MarksLahir29 Februari 2000 (umur 23)Ohio, Amerika SerikatKebangsaanAmerika SerikatNama lainMarksTinggi167 m (547 ft 11 in)Berat55 kg (121 pon)Situs webhttps://biographymask.com/melody-marks/ Melody Marks (lahi...
Cet article est une ébauche concernant une localité italienne et la Toscane. Vous pouvez partager vos connaissances en l’améliorant (comment ?) selon les recommandations des projets correspondants. Molazzana Administration Pays Italie Région Toscane Province Lucques Code postal 55020 Code ISTAT 046020 Code cadastral F283 Préfixe tel. 0583 Démographie Population 1 152 hab. (31-12-2010[1]) Densité 37 hab./km2 Géographie Coordonnées 44° 04′ ...
This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Now What Lisa Marie Presley album – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (February 2012) (Learn how and when to remove this template message) 2005 studio album by Lisa Marie PresleyNow WhatStudio album by Lisa Marie PresleyReleasedApril 5, 2...
39°22′N 48°47′E / 39.367°N 48.783°E / 39.367; 48.783 Place in Jalilabad, AzerbaijanKazakhbarasiKazakhbarasiCoordinates: 39°22′N 48°47′E / 39.367°N 48.783°E / 39.367; 48.783Country AzerbaijanRayonJalilabadTime zoneUTC+4 (AZT) • Summer (DST)UTC+5 (AZT) Kazakhbarasi is a village in the Jalilabad Rayon of Azerbaijan. Kazakhbarasi is a small village located in Azerbaijan, situated approximately 90 km north of Lencoran...
هذه المقالة تحتاج للمزيد من الوصلات للمقالات الأخرى للمساعدة في ترابط مقالات الموسوعة. فضلًا ساعد في تحسين هذه المقالة بإضافة وصلات إلى المقالات المتعلقة بها الموجودة في النص الحالي. (فبراير 2023) كانديس بيرغن معلومات شخصية الميلاد 28 سبتمبر 1964 (59 سنة)[1] مواطنة كند�...
أنشطة ترفيهيةمعلومات عامةصنف فرعي من نشاط إنساني جزء من وقت فراغ المكان منطقة ترفيهية النقيض عمل تعديل - تعديل مصدري - تعديل ويكي بياناتالتزلج على الماء نوع من أنواع الترفيه الترفيه[1] أو الاستجمام[1] أو التسلية[1] أو الترويح[1] هو نشاط نقوم به في أوقات الفراغ.&...
Sir Geoff Hurst Hurst dalam foto tanda tangan pada Maret 2008.Informasi pribadiNama lengkap Sir Geoffrey Charles Hurst MBETanggal lahir 8 Desember 1941 (umur 81)Tempat lahir Ashton-under-Lyne, Lancashire, Inggris, Britania RayaPosisi bermain PenyerangKarier junior1957–1959 West Ham UnitedKarier senior*Tahun Tim Tampil (Gol)1959–1972 West Ham United 411 (180)1972–1975 Stoke City 108 (30)1973 → Cape Town City (pinjaman) 6 (5)1975–1976 West Bromwich Albion 10 (2)1976 Cork Celtic 3...
Swedish shipbuilding company This article does not cite any sources. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Eriksbergs Mekaniska Verkstad – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (June 2015) (Learn how and when to remove this template message) Eriksbergshallen, one of the workshop halls Eriksbergs Mekaniska Verkstads AB was a Swedish shipbuilding comp...
Ini adalah nama Batak Toba, marganya adalah Lumbantobing. Pantas Maruba LumbantobingPantas sebagai Wakil Wali Kota SibolgaWakil Wali Kota Sibolga ke-5PetahanaMulai menjabat 26 Februari 2021PresidenJoko WidodoGubernurEdy RahmayadiWali KotaJamaluddin PohanPendahuluEdi Polo SitanggangAnggota DPRD Kota SibolgaPetahanaMulai menjabat 2009-2019 Informasi pribadiLahirPantas Maruba Lumbantobing29 Maret 1977 (umur 46)Kota Sibolga, Sumatera Utara, IndonesiaKewarganegaraanIndonesiaKebang...
Prédio Principal da Universidade Estatal de Moscou Главное здание МГУO Prédio visto do parque universitário.HistóriaArquiteto Lev RudnevGestor Universidade Estatal de MoscouPeríodo de construção 1953Abertura 1º de setembro de 1953Uso EducacionalArquiteturaEstilo Stalinist Empire style (d)Estatuto patrimonial regional cultural heritage site in Russia (d)Altura Telhado : 182 mPisos 36Elevador 67AdministraçãoOcupante Universidade Estatal de MoscovoReferê...
علي غالب محمود همت معلومات شخصية الميلاد 16 يونيو 1938 (العمر 85 سنة)دمشق مواطنة سويسرا الحياة العملية المهنة رجل أعمال الحزب الإخوان المسلمون في سوريا تعديل مصدري - تعديل م/ علي غالب محمود همت مهندس ورجل أعمال سوري وأحد قيادات الإخوان المسلمين في سوريا وأوروبا...
American mathematician Naomi G. Jochnowitz is an American mathematician interested in algebraic number theory. She is an associate professor of mathematics at the University of Rochester.[1] Jochnowitz earned her Ph.D. in 1976 from Harvard University. Her dissertation, Congruences Between Modular Forms and Implications for the Hecke Algebra, was supervised by Barry Mazur.[2] At Rochester, she is known for her enthusiastic encouragement and support for incoming students to part...
1929 film ManolescuDirected byViktor TourjanskyWritten byRobert LiebmannHans Székely (novel)Produced byNoë BlochGregor RabinovitchStarringIvan MozzhukhinBrigitte HelmHeinrich GeorgeCinematographyCarl HoffmannMusic byWilly Schmidt-GentnerProductioncompanyUFADistributed byUFARelease date22 August 1929Running time124 minutesCountryGermanyLanguagesSilent German intertitles Manolescu (German: Manolescu - Der König der Hochstapler) is a 1929 German silent film directed by Viktor Tourjansky and s...
Digital single-lens reflex camera Nikon D500OverviewTypeDigital single-lens reflexLensLensInterchangeable, Nikon F-mountSensor/mediumSensorNikon DX format, 23.5 mm x 15.7 mm CMOS; 4.2 μm pixel sizeSensor makerSony[1]Maximum resolution5,568 × 3,712 (20.9 M pixels sensor)Film speed100–51,200 in 1, 1/2 or 1/3 EV steps (down to 50 and up to 1,640,000 as expansion)Recording mediumSD/SDHC/SDXC (UHS-II), XQD and CFExpress (Type B)FocusingFocus modesInstant single-servo AF ...
此條目需要补充更多来源。 (2020年8月14日)请协助補充多方面可靠来源以改善这篇条目,无法查证的内容可能會因為异议提出而被移除。致使用者:请搜索一下条目的标题(来源搜索:ZARD BEST The Single Collection〜軌跡〜 — 网页、新闻、书籍、学术、图像),以检查网络上是否存在该主题的更多可靠来源(判定指引)。 ZARD BEST The Single Collection〜轨跡〜 ZARD BEST The Single Collectio...
The topic of this article may not meet Wikipedia's notability guideline for music. Please help to demonstrate the notability of the topic by citing reliable secondary sources that are independent of the topic and provide significant coverage of it beyond a mere trivial mention. If notability cannot be shown, the article is likely to be merged, redirected, or deleted.Find sources: Kimagure Princess – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (October ...
1959 science fiction novel by Robert A. Heinlein This article is about the novel. For the 1997 film, see Starship Troopers (film). For other uses, see Starship Troopers (disambiguation). Starship Troopers First edition hardcoverAuthorRobert A. HeinleinCover artistJerry RobinsonCountryUnited StatesLanguageEnglishGenreMilitary science fictionPhilosophical fiction[1][2][3]PublisherG. P. Putnam's SonsPublication dateNovember 5, 1959[4]Media typePrint (har...
Indigenous people in Ecuador Aucas redirects here. For the football club, see Sociedad Deportiva Aucas. This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Huaorani people – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (August 2017) (Learn how and when to remove this template message) Huaorani or WaodaniTotal pop...
Mountain in Alberta, Canada Not to be confused with Mount Abraham. Abraham MountainAbraham MountainHighest pointElevation2,820 m (9,250 ft)[1]Prominence160 m (520 ft)[1]Parent peakAllstones Peak (2940 m)[1]ListingMountains of AlbertaCoordinates52°16′04″N 116°27′53″W / 52.26778°N 116.46472°W / 52.26778; -116.46472[1]GeographyAbraham MountainLocation of Abraham Mountain in AlbertaShow map of Albert...