See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa)
Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse 9 suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 720 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 80 miljonit eurot.
Tähtsaim tööstusharu, mille arvel on umbes pool linna tööstustoodangust, on toiduainetetööstus. Seda esindab linna suurim ettevõte Atria Eesti Valga Lihatööstus (tuntuim kaubamärk Maks & Moorits).
Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.
Linnas on ka õigeusu Issidori peakirik ja roomakatoliku Püha Vaimu kirik. Üks linna kuulsamaid skulptuure on Säde parki paigaldatud Nipernaadi. Kõige populaarsem turismiobjekt linnas on Valga-Valka piir.
Olulise tõuke Valga linna arengule andis Pihkva–Riia raudtee rajamine, millest Tartu–Valga raudteelõik avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja aastal 1889 tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik. Seoses raudteega ehitati ka raudteejaam ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.
1913. aasta suvel oli politsei andmetel Valga linna elanike arv (ilma Purakülata ja Luke platsita) 16 194, sellest eestlasi 8261, lätlasi 4111, venelasi 2508, sakslasi 650, poolakaid 337 ja juute 327.[viide?]
Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
1944. aasta sõjategevuses sai Valga tugevasti kannatada ja hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Sõja järel taastati esmajärjekorras raudteesõlm, esimeseks uusehitiseks oli torniga Valga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin). 1947. aastal valminud arhitekt Friedrich Wendachi planeerimisskeemi kohaselt rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) puiesteega keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad.
↑Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32