Tapa küla esmamainiti kirjasõnas 14. sajandil kujul Tappus. Küla asemele rajati 1620. aastatelTapa mõis, mida 1620 mainiti kujul Tappas. Mõis kuulus Ambla kihelkonda. Nähtavasti seejärel hakati Tapa külaks nimetama seni Aoverena tuntud küla, mida 1564 nimetati Eigower. 1711 kasutati kirjapilti Tappalt.[5]
Tapa linnavalitsus asus Nigoli puiestee 3 (praegu 1. mai puiestee) hoones.
1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist JärvamaastVirumaa külge, mida aga ei rahuldatud.[7]
10. oktoobril1940 muudeti Tapa linnavanema poolt 5. oktoobril 1940 linnavolikogu ülesannetes vastu võetud ja Järva maavanema poolt 10. oktoobril 1940 kinnitatud[8] tänavate ja platside nimed Tapa linnas: Maa-ala, mis oli piiratud Ambla maanteega, Kesk tänavaga ja Kooli tänavaga, nimetati Punaseks väljakuks; Esplanaadi tänav nimetati 21. juuni puiesteeks; Kivilo tänav Viktor Kingissepa tänavaks; Anton Irve tänav Lennuki tänavaks; Jaan Poska tänav Pioneeri tänavaks; Kiriku tänav Olifer Krusbachi tänavaks; Jüri Viimsi plats Kaevu muruks; Pikk tänav August Lillaka tänavaks ja Lai tänav Richard Käärti tänavaks.
1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaamahoone. Sellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa Waldorfi võõrastemaja Peterburi keskklassi "tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule.
1910. aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. Alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet.
1916. aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.
AS Operail Tapa depood jaguneb tänapäeval kaheks veduri- ja vagunidepooks. Veduridepoos tehakse eri tüüpi vedurite tehnohooldust ja suuremahulisi remonditöid, treitakse veduri rattapaare ja formeeritakse C36 tüüpi vedurite rattaid. Vagunidepoos tehakse vagunite depoo- ja kapitaalremonti, treitakse ja formeeritakse vaguni rattapaare, värvitakse vaguneid ja tehakse muid vagunite remonditöid. Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil, kus tootmispinda on 8000 m².[12]
Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):[14]
Õhukaitseväed
656. Õhukaitse hävituslennukite polk,
1196. Üksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon
384. Üksik kopterieskadrill
188. Seniitraketipolk
207. Õhutõrjeraketibrigaad
1. Õhutõrjeraketidivisjon
Raadiotehnikaväed
2311. (41.) Raadiotehniline pataljon
Tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm
91.Üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon
304. Hävituslennukite suunamispunkt
1507. Õppe- ja treeningupunkt
Maaväed
242. Pavlovi sõjaväemetskond
3001. Metsavarumisjaoskond
Tapa linna raudteepiirkonna ja -jaama sõjaväekomandantuur
Tapal peatuvad kõik linna läbivad Elroni idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja Venemaa Raudteede (RŽD) rahvusvaheline (Tallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong.
↑Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27
↑Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32