Linna kirdeossa jääb Peedu ja idaossa Mahlamäe linnajagu. Lõunas külgneb linn Käärdi alevikuga.
Nimi
Läänemeresoome keelte uurija Lauri Kettunen pidas linna nime allikaks Elva jõge, mille nime on täheldatud juba 1638. aastal kujul Helwejegge. Jõe nime seostas ta omakorda Otepää lähedal asetsenud Elva-nimelise külaga (täheldatud 1839. aastal kirjapildis Elwa). Algset nime oletas Kettunen tulenevat täheldamata isikunimest *Elev(a), mida ta seostas sõnaga elevil.[4] "Eesti kohanimeraamat" peab võimalikuks ka nime tuletamist sõnast helves.
Põhjendamatuks peetakse Elva nime päritolu seletamist rootsi või gruusia keele kaudu.[4] Rootsi päritolu aluseks olevat sõna elva, mis tähendab 'üksteist', kuna Meeri mõisnik O. Seydlitz ehitas Arbi järve ümbrusse 19. sajandi lõpul üksteist suvilat, mille ümber kujunes hiljem linn.[5] Teine seletus on gruusia sõna, mis tähendab äikest, kuna Tartu-Riia raudteed olevat ehitanud gruusia töölised.
Sellest ajast on Elvast kujunenud puhke- ja suvituslinn. Seda on soodustanud linna piiresse jäävad veekogud: Verevi ja Arbi järv, samuti linna läbiv Elva jõgi. Linna piiril paiknevad Vaikne järv ning Pulga oja paisjärv. 1937. aastal registreeriti suvitajaid 12 välisriigist.[5]
13. detsembril 1939 valis uus linnavolikogu Elva linnavanemaks, häältega 7 poolt ja 5 vastu, ainsa kandidaadina üles seatud Jaan Ungvere ja määras tema palgaks 70 krooni kuus.[7]
10. juulil 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud olid lahkunud, anti Elva postkontoris välja niinimetatud Elva margid – järele jäänud Nõukogude Liidu postmarkidele löödi kummitempliga "Eesti Post". Need margid on praegu väga haruldased, aga neid on ka palju võltsitud. Elva margid kehtisid 15. augustini, erandjuhtudel kuni 22. septembrini 1941.
Aastatel 1950–1962 oli Elva linn Elva rajooni keskus.
Pildigalerii
Politseimaja
Elamu Elvas Pargi 32
Elva kaubanduskeskus
Elva kultuurimaja varemed (2013)
Elva jaamahoone, mille juures paiknevad nii bussi-, kui ka raudteejaam
Supelranna 27
Käo tee-Laane tänava ristmik
Hüljatud elumaja Elvas Kase tänaval
Arbi järve rand
Elva Gümnaasium
Sümboolika
Endine Elva lipp koosneb valgest ja taevasinisest värvilaiust. Endisel Elva vapil on kujutatud mändi, künkaid ning kaht lainet, mis sümboliseerivad mõlemat Elva järve (Verevi ja Arbi).
Elva tunnusmuusika on fraas Aleksander Lätte laulust "Kuldrannake", mille sõnad kirjutas Elva kandist pärit luuletaja Ado Reinvald.[8] 1999. aastal korraldatud Elva tunnuslause konkursi võitis "Tule ja naudi!".[9] 2008. aastal valiti tunnuslauseks "Hoiame üksteist!".[10]