Aino Kallas sündis Soome intelligentsi kuuluvas Krohnide perekonnas. Tema isa oli saksa päritolu luuletaja ja teadlane Julius Leopold Fredrik Krohn, kes kasutas ka pseudonüümi Suonio. Kallase ema oli soomerootslane[2], Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Maria Wilhelmina Lindroos. Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist. Ühena oma kirjanduslikest õpetajatest on Aino Kallas hiljem maininud ema õemeest, ülikooli saksa keele lektorit Bernhard Fredrik Godenhjelmi. Aino meenutab juuli- ja augustiõhtuid Lõuna-Häme suvekodus Lopen Syrjäs, mil Godenhjelm luges lastele ette maailmakirjandust ja kodumaiseid teoseid.[3]
Elu ja looming
Lapsepõlv ja noorpõlv
Lapsepõlve veetis Aino põhiliselt Helsingis, kus ta õppis aastatel 1887–1894 Helsingi Soome Tütarlastekoolis, kuid suved veetis ta koos perega perekonnamõisas KiiskiläsViiburi lahe ääres. Mõis koos ümbrusega oli Ida-Soome kauneimaid ning teoses "Katinka Rabe" kujutab ta neid mälestusi. Aastal 1888, kui Aino oli alles 10-aastane, hukkus tema isa purjelaevareisil. Varsti surid ka vanavanemad ning Kiiskilä mõis müüdi maha. Ema jäi haigeks ja muutus raskemeelseks. On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud neist lapsepõlve rasketest läbielamistest.[3]
Juba noorena kirjutas Aino luuletusi ja novelle, mis kujutasid romantilist armastust. Ta avaldas kolm kogu: luulekogu "Lauluja ja balladeja" (1897), novellikogu "Kuloa ja kevättä" (1899) ja "Kirsti". Kuigi tema varajased teosed jäävad hilisemate kõrval algaja katsetusteks, võib neilt leida ühisjooni tulevaste teostega, nagu proosa lühivormilisus ja naise valimine peategelaseks.[4]
Abielu ja kirjanikukarjäär
Aastal 1900 abiellus ta eesti folkloristi ja hilisema diplomaadi Oskar Philipp Kallasega (1868–1946) ning lahkus kodumaalt. Aino Kallase isal oli omal ajal olnud Eestiga läbikäimist; ta oli käinud muu hulgas Tartus ja kirjutanud isegi eesti keele grammatika.[4]
Alguses tundis Aino Kallas end võõral maal sügavalt juurtetuna ega tahtnud kirjutada Eesti ainesest. Kuid 1903 käis ta SaaremaalKarja kihelkonnas oma abikaasa onu köster Carl Allase juures. Too jutustas talle mälestusi teoorjuse aegadest ja rõhumisest eestlaste ajaloos.[5] Varsti hakkas Kallas käsitlema Eesti ainest novellides, mis olid suunatud rõhumise vastu. Allas on prototüübiks novellis "Lukkari ja kirkkoherra". Kallase esimene kunstiliselt õnnestunud novellikogu oli "Meren takaa" (1. ja 2. osa, 1904–1905). Selles kogus, nagu ka novellis "Ants Raudjalg" kujutab Kallas realistlikult täpselt ja tõepäraselt tolleaegseid Eesti ühiskondlikke olusid.[6]
Novellikogus "Lähtevien laivojen kaupunki" (1913) on mõjutusi sümbolismist. See tähistas murdepunkti Kallase loomingus ning üleminekut ühiskondlikelt teemadelt müütilisele ainesele. See kirjanduslik murranguaeg peegeldab ka torme kirjaniku enda elus, millest ehk kõige tagajärjekam oli armusuhe Eino Leinoga 1916–1919. Armastus Leino vastu oli Aino Kallase kunsti suur liikumapanev taustaelamus. Suhte ajal ja selle järel sündinud sümbolistlike ja impressionistlike teoste hulka kuuluvad teiste seas "Seitsemän: Titanic-novelleja" ja "Katinka Rabe", kus Kallas kujutab oma suguvõsa minevikku. Kokku avaldas Kallas kümme novellikogu, milles on soome novellistika kauneimaid saavutusi.[7]
Oskar Kallas nimetati 1918 Eesti saadikuks Helsingis.[8] Aino Kallas on üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. Noor-Eesti võitles uusromantiliste suundade eest. Tema Lydia Koidula biograafia "Tähdenlento"' ja esseekogu "Nuori Viro" ning tõlgete kogumik "Merentakaisia lauluja" pärinevad tollest murranguajast. Ka novellikogu "Vieras veri" (1921) käsitleb Eesti ainest.[7]
Aastad 1919–1922 veetis ta Helsingis, 1922–1934 Londonis, 1934–1944 Tallinnas.
Oskar ja Aino Kallase elust valmis 1997. aastal režissöör Kirsti Petäjäniemi Soome-Eesti koostööfilm "Põletav armastus" ehk "Palava rakkaus".[9] Film esilinastus Eesti Televisioonis 26. detsembril 1997.[10]
Silja Vuorikuru. Aino Kallas. Maailman sydämessä. Elulooraamat. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 2017. ISBN-13: 9789522224248, ISBN-10: 9522224243. 322 lk
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aino Kallas