PROFILPELAJAR.COM

Kose vald
	Kose valla lipp Kose valla vapp
	Pindala: 533 km² (2017)
	Elanikke: 7839 (1.01.2024)
	Rahvastikutihedus: 14,7 in/km²
	EHAKi kood: 0338
	Keskus: Kose

See artikkel räägib Harjumaa vallast; endise Virumaa valla kohta vaata artiklit Kose vald (Virumaa).

Kose vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonnas.

Vald hõlmab põhiosa ajaloolisest Kose kirikukihelkonnast. Välja jäävad ainult kihelkonna kirdeosa, mis moodustab Anija valla lõunasopi, ja kihelkonna põhjapoolne serv, mis kuulub Raasiku valda

Kose valla naabriteks on põhjas Kiili, Rae ja Raasiku vald, idas Anija ja Järva vald, lõunas Paide linn ja Türi vald, läänes Kohila ja Rapla vald.

Kose vallavanem on alates 2024. aastast Raul Siem.

Rahvastik

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga^[4]^[5]
2001	5824
2002	5804
2003	5751
2004	5737
2005	5729
2006	5711
2007	5692
2008	5687
2009	5703
2010	5722
2011	5768
2012	5765
2013	5725
2014	7232
2015	7011
2016	7066
2018	7110

Rahvastikumuutused

Kose vallas registreeriti 2006. aastal 55 lapse sünd. Suri 71 inimest. Kose valda asus elama 260 ja vallast lahkus 325 inimest.^[6]

Asustus

Alevikud

Ardu, Habaja, Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila.

Külad

Kose vallas on 58 küla: Aela, Ahisilla, Alansi, Harmi, Kadja, Kanavere, Kantküla, Karla, Kata, Katsina, Kirivalla, Kiruvere, Kolu, Krei, Kuivajõe, Kukepala, Kõrvenurga, Kõue, Laane, Leistu, Liiva, Lutsu, Lööra, Marguse, Nutu, Nõmbra, Nõmmeri, Nõrava, Ojasoo, Oru, Pala, Palvere, Paunaste, Paunküla, Puusepa, Rava, Raveliku, Riidamäe, Rõõsa, Saarnakõrve, Sae, Saula, Silmsi, Sõmeru, Sääsküla, Tade, Tammiku, Triigi, Tuhala, Uueveski, Vahetüki, Vanamõisa, Vardja, Vilama, Virla, Viskla, Võlle ja Äksi küla.

Vardja
Võlle
Äksi meierei

Ajalugu

16. jaanuaril 1992 muudeti Kose külanõukogu Kose vallaks. Samal päeval moodustati ka Anija vald, Jõelähtme vald, Kõue vald, Padise vald ja Saku vald.^[7]

26. oktoobril 2013 moodustati Kose valla ja Kõue valla ühinemise teel uus haldusüksus valla staatuses.

Ajakirjandus

Kose vallas ilmub kord kuus Kose Teataja, mis on kättesaadav nii paberlehena kui ka Internetis.^[8]

Juhtimine

Vallavanemad

1992–1993 Linda Sirel
1993–2000 Meelis Tartu
2000–2013 Vello Jõgisoo
2013–2021 Merle Pussak
2021–2024 Demis Voss
2024-... Raul Siem

Kõue vallavanematena töötasid Ennu Kotkas 1992–1997, Aare Mölder 1997–1999, Andres Õis 1999–2009 ja Ott Valdma 2009–2013.^[7]

Kultuurimälestised

Pikemalt artiklis Kose valla kultuurimälestised

Vallas on 9 ajaloomälestist, 125 arheoloogiamälestist, 51 ehitismälestist, 1 ehitus- ja ajaloomälestis ning 88 kunstimälestist ehk kokku 274 kultuurimälestist.

Sport

Kose Kutsekooli viimase ehitusjärguna valmis 1993. aastal Kose Spordimaja, milles asub ka Kose ujula. Samas kõrval on Kose Gümnaasiumi staadion.

Kose Huvikooli spordiosakonnas tegeletakse kergejõustiku, korvpalli, võrkpalli ja ujumisega. Vallas tegutsevad ka Kergejõustikuklubi Kose 2000, Kose RG Ujumisklubi ning vallast pärit Tõnu Võimula järgi nime saanud Kose Võimula Maadlusklubi.

Kohalik jalgpalliklubi on FC Kose.

Kose-Risti külje all Liiva külas asub Kose-Risti krossirada. Vallast on pärit motosportlane Vello Vaaderpass.

Vald on seotud kiirkuubimise arenguga Eestis. Näiteks peeti seal esimesed kiirkuubimise Eesti meistrivõistlused ning Kosel on püstitati ka valdkonnas mitu maailmarekordit. Vallast on pärit üks Eesti 2010. aastate edukamaid kiirkuubijaid Uku Kruusamägi ja valitsev Eesti meister Kaur Tuule.

Sümboolika

Kose valla sümbolid on lipp, vapp, aumärk, ametiraha ja muu sümboolika.^[9]

Kose valla vapp kinnitati 27. veebruaril 2014, pärast seda, kui Kose vald ühines 20. oktoobril 2013 Kõue vallaga. Uue valla nimeks sai Kose vald ning kasutusele võeti uus vapp. Vapi autor on Mart Lankotsi.

Sinise ja hõbedaga lainelõikes diagonaalselt poolitatud kilbil on kujutatud hõbedane roosaken ja kolm sinist okaspuutaime. Sinise värvi kood on Pantone 285C.

Kose valla lipp kinnitati sarnaselt vapile 27. veebruaril 2014. Ka lipu autor on Mart Lankotsi.

Sinise ja valgega lainelõikes diagonaalselt poolitatud ruudukujuline kangas, millel on kujutatud valge roosaken ja kolm sinist okaspuutaime. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:1, normaalsuurus 105x105 cm.