Tehnikakõrgkoolis on 6 instituuti ja 19 õppekava. Õppetöö toimub kõrghariduse õppekavadel alates 1992. aastast.
2020. aasta seisuga õpib kõrgkoolis umbes 3200 üliõpilast.
Ajalugu
1. detsembril 1940 asutati ja avati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) otsusega riigi ülalpeetava koolina Tallinna Õhtutehnikum.[2] Järgnevate kümnendite jooksul vahetas kool korduvalt nime.
Tehnikakõrgkool on Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi (TEMT) õigusjärglane. 1992. aastal sai ta Tallinna Kõrgema Tehnikakooli nime all rakenduskõrgkooliks. Praegust nime kannab Tallinna Tehnikakõrgkool aastast 1999.[viide?]
2006. aastal avati Tallinna Kergetööstustehnikumi erialade baasil rõiva- ja tekstiiliteaduskond. Hiljem kujundati teaduskonnad instituutideks ja 2020. aastal liideti rõiva ja tekstiili instituut ringmajanduse ja tehnoloogia instituudiga.[viide?]
Varem oli koolil viis teaduskonda, mis olid arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond, ehitusteaduskond, mehaanikateaduskond, rõiva- ja tekstiiliteaduskond ning transporditeaduskond.[viide?]
Rakenduskõrgharidust antakse 19 õppekaval: rakendusarhitektuur; hoonete ehitus; teedeehitus; rakendusgeodeesia; kinnisvara korrashoid; transport ja logistika; transpordi- ja liikluskorraldus; ostu- ja hankekorraldus; keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine; tootmine ja tootmiskorraldus; moetööstus; autotehnika; elektritehnika; masinaehitus; robotitehnika; ärijuhtimine; majandusarvestus; sotsiaaltöö; teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine.[6]
Juhtimine
Kõrgkooli esimene rektor oli aastatel 1992–2010 professor Arvi Altmäe (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi direktor aastatel 1983–1992). Alates 2010. aasta sügisest on rektor professor Enno Lend, kelle ametiaeg kestab viis aastat. 2015. aastal valiti professor Lend tagasi teiseks ja 2020. aastal kolmandaks ametiajaks.[7]
Kõrgkoolil on nõukogu, kuhu kuuluvad rektor, prorektorid, finants- ja haldusdirektor, akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, neli akadeemiliste töötajate esindajat ja üliõpilaskonna esindajad.[8]
Tugikeskused
Tehnikakõrgkooli õppe- ja abistruktuuride hulka kuuluvad veel reaalainete keskus, humanitaarainete keskus, kehakultuurikeskus, raamatukogu, haridustehnoloogia keskus ja ettevõtetega koostööks ette nähtud tehnosiirdekeskus.[5]
Kõrgkooli hoonetekompleksi kuuluvad õppe- ja administratiivruumid ning laborid ja praktiliste tööde ruumid. Siidisaba 7 asuvad kõrgkooli üliõpilaselamu, spordisaal ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborid, Siidisaba 8 asuvad autotehnika õppelabor ja rajatiste õppetooli labor.[viide?]