Ühe versiooni järgi on Pääsküla saanud nime jõe koolme (läbipääsukoha) järgi. See ületuskoht on praegugi nähtav Pärnu maantee vanast maanteesillast allavoolu. Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõudnud rändurid lugesid ennast pääsenuks röövlite käest, kelle meelistegevuspaigaks olnud just Hiiu ja Pääsküla vaheline mets.[2]
Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu – pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).[viide?]
Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni. Nime sobivust läänemeresoome keeltesse kinnitab ehk ka see, et Soomeski on nimi Pääskylä kasutusel kohanimena, aga ka perekonnanimena. Näiteks Soomes Helsingi linnas (60°11'19.7"N ; 24°58'02.4"E); Kemis, Pajusaaril (65°45'54.3"N ; 24°31'46.6"E) ja Turus (60°26'33.7"N ; 22°20'21.9"E) on olemas Pääskylänkatu tänav ning Tampere lähedal Savonlinna ühes linnaosas asub Pääskylä asula.
Pääsküla asum on Nõmme linnaosa kõige rahvarohkem asum. 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68-aastasi oli 10–19%. Eestlasi oli asumi elanikest 80–100%.[6]
Esimesed teated Pääsküla kohta pärinevad 13. sajandist, mil küla mainiti Taani hindamisraamatus. 1526. aastal oli küla osa Tallinna komtuuri Harku ordumõisale kuulunud vakust. 1656. aastal kuulus küla Jälgimäe mõisale. 1798. aasta Mellini atlasest on näha, et Pääsküla (Peeskül) asus mõlemal pool jõge ning et küla juurde kuulus kõrts ja vesiveski.[2]
Pääsküla jäi mõisa alluvusse kuni 19. sajandi viimase veerandini, mil hakati talusid müüma. Kõige vanemad teated Pääsküla jõge ületava silla kohta pärinevad 1579. aastast, 1656. aastal on juba konkreetselt mainitud kivisilda.[2] Tänapäeval on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud Pääsküla kivisild, mille ehitamise aeg paigutatakse 1860. aastatesse.[7]
1912. aastal ostsid Peeter Suure merekindluse ametnikud Harku mõisnikultHermann vonHarpelt 175 tessatiini suuruse mõisamaakoha Petrovskaja Sloboda (Peetri)[8]Glehni valduste piiril maad, et sinna luua aedlinn. Moodustatav aedlinn nimetati Peeter I auks Peetri aedlinnaks (vene k Petrovskaja sloboda). Kuna kõige lähemal asuv Nõmme raudteepeatus jäi uute elanike jaoks siiski liiga kaugeks, panid elanikud raha kokku ning asutasid 1915. aastal uue raudteepeatuse "platvorm Petrovskaja sloboda" (rahvakeeles Petrovka). Kuna 1917. aastal lõppesid tööd merekindluses, soikusid ka aedlinna rajamise plaanid. 1919. aastal nimetati see rongipeatus (ja ka teine samanimeline peatus) ümber Pääsküla raudteepeatusteks.[2]
Pääskülas asus I maailmasõja, Saksa okupatsiooni ja vabadussõja ajal Pääsküla vangilaager, mille järgi sai Laagri asum nime. Laagri kohanime põlistumine tõi kaasa selle, et Pääskülaks hakati pidama rohkem selle Nõmme-poolset osa ja aedlinna alasid. Pääsküla algse asukoha alasid (endine Pääsküla küla) käsitletakse tänapäeval Vana-Pääsküla allasumina.[2]
1923. aastal liideti Peetri aedlinna alad Nõmme aleviga. 1920.–1930. aastatel toimus intensiivne elamuehitus, mis sulandas Pääsküla Nõmmega rohkem ühte. 1938. aastal valmis asumis vanadekodu (hoone lammutatud), 1940. aastal rajati tiisikusehaigete ravila[9] (praegu elumaja).[2] 1925. aasta novembris korrastati Pääsküla tänavanimed – Petrovski prospektist sai Päikese puiestee, Lermontovskajast Toome puiestee, Nemmeskajast Hommiku ja Sudebnajast Õitse tänav, Portovaja ehk Sadama tänavast Suvila tänav.
24. augustil 1933 müüdi Pääsküla aedlinna korraldava seltsi 151 liikme ühisomanduses olev Pääsküla aedlinna 33-hektarine maa-ala Boris Voogase 100-kroonise nõude rahuldamiseks enampakkumisel 2050 krooni eest Alfred Palmile[10].
Pääskülas valmis 1950. aastate lõpus Tallinna veduridepoo elektrirongitsehh, mis töötab tänini.[2]
Pääsküla jõe soises käärus hakati 1966. aastal prügi ladustama, millega kaasnesid rasked keskkonnaprobleemid. Pääsküla prügila suleti 2003. aastal.[2]
1968. aastal liideti Tallinnaga nii Laagri asumi kui ka Vana-Pääsküla allasumi Pääsküla jõest põhja poole jäävad alad.
1995. aastal hakati Pääsküla edelanurka ja lähedusse jäävale alale rajama uut elamurajooni, mis sai riigivanem Jaan Teemantile kuulunud talu järgi nimeks Veskimöldre. Nüüdseks on Veskimöldre kasvanud oluliselt suuremaks tema Pääsküla piiridesse jäävast osast. Veskimöldre ja selle Pääsküla allasumi elu edendamisega tegeleb Möldre Tee Selts.[2]
↑ 2,02,12,22,32,42,52,62,72,8Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)