PROFILPELAJAR.COM

Veneetsia ja selle laguun
	UNESCO maailmapärand
Asukoht	Itaalia
Tüüp	kultuurimälestis
Kriteeriumid	I, II, III, IV, V, VI
Viited	394
Piirkond*	Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud	1987 (11. istung)
	* Regioon on UNESCO määratletud

Veneetsia
itaalia	Venezia
veneti	Venesia või Venexia
	Veneetsia lipp Veneetsia vapp
	Pindala: 416 km² (2011)
	Elanikke: 250 369 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 45° 26′ N, 12° 20′ E

See artikkel räägib linnast; kunagise riigi kohta vaata artiklit Veneetsia vabariik

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Veneetsia on maailma omapärasemaid linnu, paiknedes põhiliselt Veneetsia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on kanalite täitmise ja saarte ühendamise tõttu nende arv vähenenud 18-ni.

Linn oli aastatel 697–1797 eksisteerinud Veneetsia vabariigi keskus. Oma kõrgaegadel oli see riik Vahemere piirkonna võimsamaid ja rikkamaid ning linn hoidis enda kontrolli all suurt osa Vahemere idaosa kaubandusest.

2018. aasta alguses elas linnas 261 321 inimest, kelles ligikaudu 55 000 elas ajaloolises linnasüdames. Koos Padova ja Treviso linnaga moodustab Veneetsia linnastu, kus elab kokku ligi 2,6 miljonit inimest.

Veneetsia on tuntud üleujutuste poolest, mis meretaseme tõusu tõttu järjest sagenevad. Linna kaitsmiseks on ellu kutsutud MOSE projekt ning ühe võimaliku lahendusena nähakse ka põhjavette vee juurdepumpamist, et kergitada Veneetsia alust pinnast.^[3]

Linnas toimub Veneetsia biennaal, mille raames korraldatakse ka näiteks Veneetsia filmifestivali.

Ajalugu

Veneetsiat on esimest korda mainitud 5. sajandil eKr. Sel ajal elas praeguse Veneto, Friuli ja Trentino ümbruses venetite hõim, kes legendi järgi olevat läinud sinna Väike-Aasiast pärast Trooja vallutamist.

181 rajasid roomlased Aquileia linna ja piirkond liideti Rooma riigiga. 5. sajandil, mil barbarid hakkasid Rooma riigi piire proovile panema, vallutasid sealsed alad üksteise järel hunnid (452. aastal), idagoodid ja langobardid. Just neil rahututel aegadel sai alguse Veneta laguuni saarte asustus: algul ajutiste redupaikade näol, siis juba püsiva asukohana.

10. sajandil sai Veneetsia Bütsantsi riigi iseseisvaks provintsiks. Ta omandas eesõiguse kaubanduseks idamaadega ning kogus seeläbi jõukust ja võimu. Keskajal laiendas ta oma mõjuvõimu Vahemere piirkonnas. Suur osa Aadria mere idarannikust kuulus Veneetsia vabariigile, samuti hulk Vahemere saari. Ainult Genova suutis jõukuse poolest Veneetsiaga võistelda. Linna tohutu rikkus kajastub ka tema arhitektuuris.

Administratiivselt jagunesid Veneetsia valdused kolme peamisse ossa:

Dogado (tõlkes sõna-sõnalt 'doodžile alluv territoorium'), mis koosnes linna saartest ja laguuni ümbritsenud algsetest Veneetsia aladest;
Stato da Mar ('mereriik'), kuhu kuulusid Istria, Veneetsia Dalmaatsia, Veneetsia Albaania (Albaania rannik), Apuulia sadamad, Veneetsia Joonia saared, Kreeta, Egeuse saared, Veneetsia Küpros ja paljud kindlused ning kaubanduslikud kolooniad Kagu-Euroopa ja Lähis-Ida suuremates linnades ning sadamates;
Domini di Terraferma ('maismaariik'; ka Stato di Terraferma), kuhu kuulusid Veneto, Friuli, nn Julia mark, Lombardia idaosa ja Romagna.

Hiljem, kui põhilised kaubateed läksid Vahemerelt Atlandi ookeanile, hakkasid Veneetsia tähtsus ja jõud vähenema ning 1797 langes linn Napoleoni kätte. Hiljem kuulus linn mitut puhku Austriale.

Aastal 1866 ühines Veneetsia Itaalia kuningriigiga.

Üleujutused teevad linnale üha kasvavat kahju, sest saarestik vajub aeglaselt Aadria merre.

Minevikus oli Veneetsias kombeks, et kurjategijad kandsid maske, et neid pärast ära ei tuntaks. Sellepärast keelati linnas ametlikult maskide kandmine, välja arvatud mõned päevad aastas. Hiljem kujunesid nendel päevadel maskiballid Veneetsias suureks turistiatraktsiooniks.

Linnaosad

Veneetsia koosneb kahest osast: ajalooline tuumik paikneb laguuni 119 saarel, sadama- ja tööstuslinnaosad (Mestre ja Porto Marghera) asuvad mandril.

Veneetsia jaguneb kuueks linnarajooniks (sestiere): Cannaregio, San Polo, Dorsoduro, Santa Croce, San Marco, Castello.

Majandus

Veneetsia on üks Itaalia suuremaid sadamaid ja tähtsamaid turismilinnu.

Saartel on tavapärased tegevusalad klaasi, pitsi, juveelide, mosaiigi ja nahkesemete valmistamine; mandril värviline metallurgia, naftatöötlemis-, keemia-, tekstiili-, toiduaine-, elektrotehnika- ja optikatööstus ning laevaehitus.

Transport

Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu liiklemine ajaloolises kesklinnas toimub jalgsi. Täpsemalt öeldes viib Veneetsiasse mööda laia silda küll mitmerealine autotee, kuid saartel lõpeb see kohe. Autod saab panna tohututesse parkimismajadesse ning edasi tuleb liikuda jalgsi. Suure hulga treppide tõttu pole võimalik liigelda mootor- ega jalgrattaga.

Ainsateks transpordivahenditeks on veesõidukid. Linna tähtsaim veetee on Suur Kanal; seda mööda toimub ka veebusside ehk vaporettode regulaarliiklus. Veneetsia traditsiooniline liiklusvahend gondel leiab tänapäeval kasutust peaasjalikult turistide sõidutamisel.

19. sajandil ehitati raudteeühendus maismaaga, 20. sajandil lisandus sellele ka autotee koos kesklinnalähedase parkimisalaga.

Mestre idaosas asub rahvusvaheline Marco Polo lennujaam.

Kanalid

Tänavate aset täidavad Veneetsias suures osas kanalid. Neid on üle saja, kõige pikem (3,8 km) ja laiem on Suur Kanal. Kanalitel on umbes 400 silda. Üle Canal Grande viib kolm silda: Rialto sild, Scalzi sild ja Akadeemia sild. Kanalid on väga reostunud veega.