Felice Peretti sündis Grottammares aedniku või talutöölise Peretto Peretti ja Marianna da Frontillo kolmelapselises peres noorima pojana. Järgmine lihtrahva seast pärinev paavst oli Innocentius IX. Felice Peretti vanemad olid põgenikud Dalmaatsiast ja nooruses teenis ta leiba seakarjusena. Tema onu Salvatore oli munkMontalto lähedal asuvas frantsisklastekloostris, kus Felice Peretti hakkas käima üheksa-aastaselt. 12-aastaselt otsustas ta liituda frantsisklastega. Hiljem tunti teda ka Felice Peretti di Montalto nime all. Ta tegutses Montalto, 1536Fermo, 1538Pesaro, 1539Iesi ja 1540Arceviakonventides. 1540 asus ta õppima Fermo ülikooli ja jätkas õpinguid 1543–1544Bolognas. 1541 sai ta diakoniks.
abieluvälisest suhtest sündinud isikud ei tohi saada kardinalideks;
kardinalideks ei tohi saada isikud, kel on lapsi või lapselapsi;
kardinalideks pühitsetavad peavad omama 4 madalamat vaimulikupühitsust vähemalt aasta enne kardinaliks pühitsemist;
kui kardinalid ei viibi pühitsemiseks määratud ajal Roomas, peavad nad Rooma tulema aasta jooksul, et saada pühitsust, muidu ei käsitleta neid kardinalidena;
kardinaldiakonid peavad olema vähemalt 22-aastased ja ordineeritud aasta jooksul.
22. jaanuaril1588 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga "Immensa aeterni" reorganiseeris Sixtus V Püha Tooli riigisekretariaadi, moodustades selle koosseisus 6 sekulaaradministratsiooni ja 15 kardinalide kongregatsiooni:
Annona kongregatsioon
Avaliku Hoolekande kongregatsioon
Katoliku Hariduse kongregatsioon
Keelatud Raamatute Nimekirja Sätestamise kongregatsioon
Inkvisitsiooni kongregatsioon (Püha Inkvisitsioon, Püha Amet)
Katoliku Koguduste Rajamise kongregatsioon
Kiriku Ajalike Dominioonidega Peetavate Konsultatsioonide kongregatsioon
Paavstliku Laevastiku kongregatsioon
Piiskoppide kongregatsioon
Regulaarvaimulikkonna kongregatsioon
Jumalateenistuse ja Sakramentide Korralduse kongregatsioon
Signatura gratiae kongregatsioon
Teede, Sildade ja Veeteede Arendamise kongregatsioon
Trento Oikumeenilise Kirikukogu Otsuste Teostamise kongregatsioon
Ta lubas Hispaania kuningale saata raha, kui Hispaania sõjakäik Inglismaa vastu õnnestub. Pärast Võitmatu Armaada lüüasaamist ei saatnud paavst Felipe II nõudmistele vaatamata talle raha.
Sixtus V soovis türklaste vastu korraldada ristisõda.
Kaks esimest valitsemisaastat tegeles Sixtus V korra taastamisega Kirikuriigis. Segaduste mahasurumise käigus vahistati tuhanded röövlid ja sunniti aadlit tunnustama paavsti võimu. Sixtus V reformis oma valitsemisajal majandust ja rahandust, mille käigus reguleeriti toiduhindu, kuivendati soid, edendati põllumajandust, toetati villa- ja siidimanufaktuure ja kehtestati uued maksud. Leopold von Ranke andmetel veeti tema ajal Roomasse vilja Baltikumist.
Kiriku institutsioonide reformid
Sixtus V sätestas 20. detsembril 1585 avaldatud konstitutsioonis "Romanus pontifex", et piiskopid peavad regulaarselt külastama Roomat ja tegema paavstile oma piiskopkondade kohta vastava ettekande (ad limina visiit).
Sixtus V määras ametisse "Vulgata" revideerimise komisjoni, kuid ta leidis, et see tegutseb liiga aeglaselt, mille tõttu otsustas ta ise "Vulgatat" revideerida ja kinnitas 2. mail 1590 oma variandi katoliku kiriku ametlikuks tõlkeks. Pärast tema surma see variant kõrvaldati ja Clemens VIII ajal ilmus revideeritud "Vulgata".
26. november 1586 Itaalias San Severino piiskopkond
10. detsembril 1586 liideti Itaalias Macerata ja Tolentino piiskopkonnad Macerata-Tolentino piiskopkonnaks
24. mail 1589 muutis ta Itaalias Fermo piiskopkonna peapiiskopkonnaks
Sixtus V rajas ka uusi titulaarkirikuid:
1587 Santi Bonifacio ed Alessi
13. aprillil 1587 San Agostino, Santa Maria della Pace, Santa Maria del Popolo, Santa Maria in Traspontina, San Pietro in Montorio, Santi Quirico e Giulitta, San Salvatore in Lauro ja Santi Trinita al Monte Pincio.
Suhtumine juutidesse
22. oktoobril 1586 avaldas Sixtus V bulla "Christiana pietas", milles kinnitas privileegid juutidele ja kutsus nad tagasi Kirikuriiki.
Onupojapoliitika
Sixtus V õde Camilla abiellus Giambattista Mignucciga ja sai 1588 Venafro markiisiks. Nende tütar Maria Felice Mignucci Peretti abiellus 1570 Fabio Damasceniga ja tema poeg Alessandro Damasceni Peretti sai kardinaliks.
Sixtus V pühitses oma ametiajal 33 kardinali 8 konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 4 prantslast, 1 hispaanlane, 1 inglane ja 1 ungarlane. Tema ajal sai kardinaliks tulevane paavst Clemens VIII.
Sixtus V suri 27. augusti õhtul 1590 Roomas Gregorius XIII rajatud suvepalees Quirinali künkal malaariasse ja maeti Santa Maria Maggiore kirikusse. Pärast paavsti surma puhkesid Roomas rahutused, mille käigus tõmmati tema monument aluselt maha.
Legendid
"Catholic Encyclopedia" kajastab legendi, et kui algas 1585 konklaav, saabus kardinal Peretti konklaavile karkudega, teeseldes põdurust, ja kui ta oli osutunud valituks, viskas kargud minema, et kardinalid mõistaksid, kui autoritaarse juhi on nad endale saanud.
1553 reisis grupp frantsiskaani munki ühel vihmasel ja porisel päeval Ancona lähedal, kui nägid nende suunas jalutamas Nostradamust. Nostradamus astus teelt kõrvale, et munki mööda lasta, kuid langes siis ühe munga ette põlvili. Mungad pidasid teda hulluks, sest vend Felice oli madalat päritolu, kuid Nostradamus väitis: "Ma pean laskuma ja põlvitama Tema Pühaduse ees".
Allikad
Luigi Nanni, Tomislav Mrkonjić. Epistolae ad Principes, III, Sixtus V – Clemens VIII (1585–1605). Città del Vaticano, 1997: 1–78.
IV centenario di Sisto V (1585–1590). Le diocesi delle Marche in età sistina. Atti del convegno di studi. Ancona – Loreto 16–18 ottobre 1986. Fano, 1988.
Fridolin Amann. Die Bibel Sixtus' V. Ein Überblick über ihre Geschichte mit neuem Quellenmaterial aus dem venezianischen Staatsarchiv. Freiburg, 1912.
Paul Maria Baumgarten. Eine Benediktion Papst Sixtus' V. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 23, 2 (1909): 119–128.
Paul Maria Baumgarten. Einige Tatsachen über die Bibelbulle Sixtus' V. und ihre kanzleimäßige Behandlung. "Bulletin d'ancienne littérature chrétienne latine" 1 (1921/28): 147–149, "Theologie und Glaube" 14, 1922: 298–305.
Stefano Borsi. Roma di Sisto V. La pianta di Antonio Tempesta, 1593. Roma, 1986.
Michel de Boüard. Sixte-Quint, Henri IV et la Ligue. La légation du cardinal Caetani en France (1589–1590). "Revue des Questions Historiques", 60, 1932: 59–140.
Almut Bues. Die päpstliche Politik gegenüber Polen-Litauen zur Zeit der ersten Interregna. A. Koller, "Kurie und Politik. Stand und Perspektiven der Nuntiaturberichtsforschung". Tübingen 1998: 133–135.
Bettina Burkart. Der Lateran Sixtus' V. und sein Architekt Domenico Fontana. Berlin, 1987.
Luigi Capranica. Papa Sisto, storia del secolo XVI. Milano, 1884.
Pio Cartechini. La Marca e le sue istituzioni al tempo di Sisto V. Roma, 1991.
Celebrazioni IV centenario del pontificato di Sisto V. Atti del convegno di studi 'Montalto e il Piceno in età sistina'. Montalto Marche 17–18 ottobre 1992. Ascoli Piceno, 1994.
Cesare. Vita di Sisto V. Napoli, 1755.
M. Croci. Sisto V e lo Studio generale di Fermo. "Quaderni dell'Archivio Storico Arcivescovile di Fermo", 3, 1987: 54–87.
Giuseppe Cugnoni. Documenti chigiani concernenti Felice Peretti, Sisto V, come privato e come pontefice. "Archivio della Società Romana di Storia patria. 5, 1882: 1–32, 210–304, 542–589.
Giuseppe Cugnoni. Memorie autografe di Papa Sisto V. "Archivio della Società Romana di storia patria". 1882.
Simonetta Curcio, Mariella Piacentini. Sisto V a Montalto e Grottammare. Urbanistica, architettura, istituzioni, nuovi documenti e libri contabili delle fabbriche. Roma, 1989.
Alphonse Dupront. Art et Contre-Réforme. Les fresques de la Bibliothèque de Sixte-Quint. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire. École Française de Rome", 48, 1931: 282–307.
Francesco Ercole. Il "Pugnorum Privilegium" di Chieti e Sisto V. "Rivista abruzzese di scienze lettere e arti" 16, 1901: 57–69.
Marcello Fagiolo. Da Sisto V a Paolo V: i piani paralleli per l'Esquilino e il Gianicolo. R. Cassetti, G. Spagnesi, "Il centro storico di Roma: storia e progetto". Roma, 2004: 91–105.
Italo de Feo. Sisto V. Un grande papa tra Rinascimento e Barocco. Milano, 1987.
Teobaldo Filesi. Duarte López ambasciatore del re del Congo presso Sisto V nel 1588. "Africa", 23, 1968: 44–83.
Massimo Firpo. Per un'iconografia dell'Inquisizione. Un inedito dipinto di Federico Zuccari per l'elezione di Sisto V. Adriano Prosperi, "Chiesa cattolica e mondo moderno". Bologna, 2007: 123–158.
Lorenzo di Fonzo. I Pontefici Sisto IV (1471–84) e Sisto V (1585–90). Roma, 1987.
Domenico Fontana. Della trasportatione dell'obelisco vaticano, I, Del modo tenuto in trasferire l'obelisco vaticano et delle fabbriche fatte da papa Sisto V. 1590.
Helge Gamrath. Roma sancta renovata. Studi sull'urbanistica di Roma nella seconda metà del secolo XVI con particolare riferimento al pontificato di Sisto V (1585–1590). Roma, 1987.
Enrique García Hernán. La Curia romana, Felipe II y Sixto V. "Hispania Sacra", 46, 1994: 631–649.
Andrea Gardi. Lo Stato in provincia. L'amministrazione della Legazione di Bologna durante il regno di Sisto V (1585–1590). Bologna, 1994.
Erwin Gatz. Papst Sixtus V. und die Vatikanische Bibliothek. W. Aymans, K.-T. Geringer, "Iuri canonico promovendo: Festschrift für Heribert Schmitz zum 65. Geburtstagv. Regensburg, 1994: 769–784.
Isidoro Liberale Gatti. Il più antico avo "Piceno" (ca. 1290) di Sisto V finora appurato. "Miscellanea francescana" 90, 1990: 299–311.
Ignazio Giorgi. Una lettera di Sisto V a Filippo II. "Archivio della Società Romana di storia patria" 14 , 1891: 171–174.
P. Graziani. Sisto V e la riorganizzazione della Santa Sede. Roma, 1910.
Timo Grünbacher. Sixtus V. und seine städtebauliche Tätigkeit. München, 2007.
Germano Gualdo. Documenti dell'Archivio Vaticano per la storia delle Marche nell'età di Sisto V (1585–1590). "Studia Picena", 50, 1985: 27–51.
Germano Gualdo. Sisto V e le diocesi marchigiane. Nota in margine agli Atti di un convegno di studi. "Rivista di storia della chiesa in Italia" 46, 1992: 538–546.
Marco Guardo. II latino del Baronio: la prima dedicatoria a Sisto V negli Annales Ecclesiastici. L. Gulia, "Baronio e le sue fonti". Sora, 2009: 265–288.
Hildebrand Höpfl. Beiträge zur Geschichte der Sixto-Klementinischen Vulgata. Nach gedruckten und ungedruckten Quellen. Freiburg, 1913.
Alexander von Hübner. Sixte-Quint. D'après des correspondances diplomatiques inédites tirées des archives d'état du Vatican. Paris, 1870.
Karl Alois Kneller. Zur Vulgata Sixtus V. "Zeitschrift für katholische Theologie" (ZKT) 46, 1922: 313–325, 468–479; ZKT 47, 1923:154–159, 601–611; ZKT 48, 1924: 133–151.
Karl Alois Kneller. Sixtus V und die römische Septuaginta-Ausgabe. "Zeitschrift für katholische Theologie" 46, 1922: 325–330.
Karl Alois Kneller. Die Bibelbulle Sixtus' V. "Zeitschrift für Katholische Theologie" 52, 1928: 202–224.
Karl Alois Kneller. Neue Studien zur sixtinischen Vulgatabulle. "Zeitschrift für Katholische Theologie", 59, 1935: 81–107, 268–290.
Barbara Mahlmann-Bauer. Die Bulle "contra astrologiam iudiciariam" von Sixtus V., das astrologische Schrifttum protestantischer Autoren und die Astrologiekritik der Jesuiten. K. Bergdolt, W. Ludwig, "Thesen über einen vermuteten Zusammenhang". Wiesbaden, 2005: 143–222.
Corinne Mandel. Sixtus V and the Lateran Palace. Roma, 1994.
Tod A. Marder. Sixtus V and the Quirinal. "Journal of the Society of Architectural Historians" 37, 1978: 283–294.
Angelo Mercati. I cattolici latini di Pera chiedono a Sisto V di potere "celebrare le feste ed i digiuni secondo l'ordine antico". "Orientalia christiana periodica" 18, 1952: 377–382.
August Merk. Bibel und Bulle Sixtus' V. "Scholastik" 2, 1927: 515–540.
Gustavo Parisciani. Fra Felice Peretti OFMConv (Sisto V) nei registri di introito ed esito di Montalto, 1565–1580. "Miscellanea Francescana", 91, 1991: 455–500.
Ludwig von Pastor. Geschichte der Päpste seit dem Ausgang des Mittelalters. X. Freiburg, 1926.
Stefano Patuzzi. Cantare la santità negli anni di Sisto V (1585–1590). "Sanctorum" 6, 2009: 47–65.
Carla Penuti. Aspetti della politica economica nello Stato pontificio sul finire del '500: le 'visite economiche' di Sisto V. "Annali dell'Istituto Storico Italo-Germanico in Trento", 2, 1976: 183–202.
Ramón Robres Lluch, Vicente Castell Maiques. La visita ad limina durante el pontificado de Sixto V (1585–1590). Datos para una estadística general. Su cumplimiento en Iberoamérica. "Anthologica Annua", 7, 1959: 147–213.
Rossi-Scotti. Pompilio Eusebi da Perugia e Sisto papa V. Perugia, 1893.
José Ruysschaert. Notes pour l'histoire de la Bibliothèque Vaticane de Sixte V. "Codices manuscripti" 11, 1985: 161–163.
José Ruysschaert. La Bibliothèque et la Typographie vaticanes de Sixte V. Projets, étapes, continuités. "Miscellanea Bibliothecae Apostolicae Vaticanae", IV, 1990: 343–363.
Cecilia Sansolini. La spiritualità di Sisto V nei suoi sermoni anteriori al pontificato. Roma, 1989.
Julio Antonio Santorio. Acta consistorialia Sixti V. "Analecta Iuris Pontificii", 11, 1872: 830–874.
Maria Piera Sette. L'arte a Roma al tempo di Sisto V. Architetture per la città. Roma, 1992.
Giorgio Simoncini. Roma restaurata. Rinnovamento urbano al tempo di Sisto V. Firenze, 1990.
Franca Sinatti d'Amico. L'agricoltura nell'attenzione di un papa della Controriforma: Sisto V. "L'assolutismo. Protezione e strumentalizzazione della vita religiosa". Fonte Avellana, 1985: 201–225.
Justin M. Snell. Felix Roma: Rome of Sixtus V. Cambridge, 2004.
Peter Stephan. Der Griff nach den Sternen. Die gentilizische Kodierung des römischen Stadtraums durch Grabmäler unter Sixtus V. und Alexander VII. C. Behrmann, "Grab – Kult – Memoria. Studien zur gesellschaftlichen Funktion von Erinnerung". Köln/Weimar, 2007: 75–103.
Peter Stephan. Rom unter Sixtus V. Stadtplanung als Verräumlichung von Heilsgeschichte. "Zeitschrift für Kunstgeschichte" 72, 2009: 165–214.
Tarcisio Stramare. La Bibbia „Vulgata“ dalle origini ai nostri giorni. Città del Vaticano, 1987.
Alessandro Zuccari. Sisto V e l'eredità di Sisto IV papa francescano. C. Crescentini, F. Benzi, "Sisto IV. Le arti a Roma nel primo Rinascimento". Roma, 2000: 101–120.
Marijan Žugaj. Sisto V tra Oriente ed Occidente. Roma, 1987.
F. Tagliaventi. Sisto V papa e principe. Fermo, 1969.
Casimiro Tempesti. Storia della vita e geste di Sisto V. Roma, 1755.
Lucia Travaini. La bolla numismatica di Sisto V, i riti di fondazione e due monete reliquie a Milano. "Sanctorum" 4, 2007: 203–240.
Donato Verardi. Astrologia e Controriforma. A proposito della "Coeli et terrae" di Sisto V. "Sapienza" 62, 2009: 349–356.
Peter Wagner. Die römische Musikerzunft unter Gregor XIII. und Sixtus V. "Zeitschrift für Musikwissenschaft" 1 (1918–1919): 642–645.
Jack Wassermann. The Palazzo Sisto V in the Vatican. "Journal of the Society of Architectural Historians" 21, 1962: 26–35.
Friedrich von Weech. Papst Sixtus V. über die Conversion des Markgrafen Jakob III. von Baden und Hachberg. "Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins" 47, 1893: 710.
Christopher L. C. Ewart Witcombe. Sixtus V and the Scala Santa. "Journal of the Society of Architectural Historians" 44, 1985: 368–379.
1874 treaty between Chile and Bolivia Boundary Treaty between Bolivia and Chile of 1874Treaty of SucreThe border (24°S) was kept as 1866, but the Zone of Mutual Benefits was abolishedTypeBoundary and economicSignedAugust 6, 1874 (1874-08-06)LocationSucre, BoliviaPartiesBolivia and ChileLanguageSpanishFull text The Treaty of Sucre, or the Martinez-Baptista Agreement at Wikisource The Boundary Treaty of 1874 between Chile and Bolivia, also called the Treaty of Sucre, was signed ...
تمثيل لجزيء النيتروجين N2 ثنائي الذرة. الجزيئات ثنائية الذرة هي الجزيئات التي تتكون من ذرتين من نفس العنصر أو من عنصرين مختلفين.[1][2][3] الجزيئات ثنائية الذرة هي التي توجد فقط في حالتها العادية في شكل ثنائي الذرة، وتعرف أيضا بأنها متجانسة الذرات . والأمثلة على ذلك ج
يفتقر محتوى هذه المقالة إلى الاستشهاد بمصادر. فضلاً، ساهم في تطوير هذه المقالة من خلال إضافة مصادر موثوق بها. أي معلومات غير موثقة يمكن التشكيك بها وإزالتها. (ديسمبر 2018) هذه قائمة الكواكب الصغيرة المرقمة في النظام الشمسي من 30001- إلي -31000 قريبة من الأرض الحزا
5. Hannoversches Infanterie-Regiment Nr. 165 Aktiv 1. April 1897 bis 1. April 1919 Staat Königreich Preußen Streitkräfte Preußische Armee Truppengattung Infanterie Typ Infanterieregiment Unterstellung X. Armee-Korps/IV. Armee-Korps Standort Goslar, Quedlinburg und Blankenburg Motto „Im Sturme treu, in Treue fest“ Leitung Kommandeure Siehe Kommandeure Das 5. Hannoversche Infanterie-Regiment Nr. 165 war ein Infanterieverband der Preußischen Armee. Inhaltsverzeichnis 1 Geschic...
Mall in Anchorage, Alaska Anchorage 5th Avenue MallThe roofline of Anchorage 5th Avenue Mall as viewed from an adjacent parking garage.LocationAnchorage, Alaska, United StatesCoordinates61°13′02″N 149°53′19″W / 61.21722°N 149.88861°W / 61.21722; -149.88861Address320 West 5th AvenueOpening dateAugust 1, 1987; 36 years ago (1987-08-01)[1]OwnerSimon Property GroupNo. of stores and services81[2]No. of anchor tenants2 (1 open, 1...
1999 film PurgatoryWritten byGordon T. DawsonDirected byUli EdelStarringSam ShepardEric RobertsPeter StormareBrad RoweDonnie WahlbergJ. D. SoutherAmelia HeinleRandy QuaidTheme music composerBrad FiedelCountry of originUnited StatesOriginal languageEnglishProductionProducerDaniel SchneiderRunning time94 minutesOriginal releaseNetworkTNTRelease January 10, 1999 (1999-01-10) Purgatory, also known as Purgatory West of the Pecos, is a 1999 American Western fantasy television film di...
ITU-T Recommendation E.161Arrangement of digits, letters and symbols on telephones and other devices that can be used for gaining access to a telephone networkA standard E.161 keypadStatusIn forceYear started1988Latest version(02/01)February 2001OrganizationITU-TDomaintelecommunicationLicenseFreely availableWebsitehttps://www.itu.int/rec/T-REC-E.161 E.161 is an ITU-T Recommendation that defines the arrangement of digits, letters, and symbols on telephone keypads and rotary dials. It also defi...
Мартен-ЕглізMartin-Église Країна Франція Регіон Нормандія Департамент Приморська Сена Округ Дьєпп Кантон Дьєпп-Ест Код INSEE 76414 Поштові індекси 76370 Координати 49°54′08″ пн. ш. 1°08′29″ сх. д.H G O Висота 2 - 103 м.н.р.м. Площа 9,58 км² Населення 1605 (01-2020[1]) Густота 1...
Marano di NapoliKomuneComune di Marano di NapoliLokasi Marano di Napoli di Provinsi NapoliNegara ItaliaWilayah CampaniaProvinsiNapoli (NA)Luas[1] • Total15,64 km2 (6,04 sq mi)Ketinggian[2]160 m (520 ft)Populasi (2016)[3] • Total57.204 • Kepadatan3,700/km2 (9,500/sq mi)Zona waktuUTC+1 (CET) • Musim panas (DST)UTC+2 (CEST)Kode pos80016Kode area telepon081Situs webhttp://www.comunemara...
Iran vehicle license plates This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Vehicle registration plates of Iran – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (June 2016) (Learn how and when to remove this template message)The blue strip on the left hand side of the plate 29D728-63A car from Shiraz 66Q666-11A...
Street in Dublin Ireland Beresford PlaceThe corner of Store Street and Beresford PlaceNative namePlás Beresford (Irish)NamesakeJohn Claudius BeresfordLocationDublin, IrelandPostal codeD01Coordinates53°20′58″N 6°15′22″W / 53.3493385°N 6.2561061°W / 53.3493385; -6.2561061west endGardiner Streeteast endAmiens Street, Memorial RoadOtherDesignerJames GandonKnown forGeorgian architecture Beresford Place (Irish: Plás Beresford[1]) is a str...
Capital and largest city of Albay, Philippines Component city in Bicol Region, PhilippinesLegazpiComponent cityCity of LegazpiClockwise from top right: JCI Legazpi Tourism Marker, View from The Oriental Legazpi, Cathedral of St. Gregory the Great, Battle of Legazpi Monument, Legazpi City Hall, Zip-line at Ligñon Hill, Old Legazpi Airport FlagSealNickname(s): Queen City of Southern Luzon[1][2] City of Fun and Adventure[3]Gateway of Southern Luzon[4]Gateway...
Chinese equestrian In this Chinese name, the family name is Hua. Alex Hua TianAlex Hua Tian and ESB Irish Fiddle at the Trout Hatchery during the cross-country phase of Burghley Horse Trials 2010.Personal informationNationality ChinaDisciplineEventingBorn (1989-10-25) 25 October 1989 (age 34)London Medal record Asian Games 2022 Hangzhou Individual eventing 2022 Hangzhou Team eventing 2014 Incheon Individual eventing 2018 Jakarta-Palembang Individual eventing Alex Hua Tian (simplifie...
2017 single by Trippie Redd featuring Travis Scott Dark Knight DummoSingle by Trippie Redd featuring Travis Scottfrom the album Life's a Trip ReleasedDecember 6, 2017GenreTrapcloud rapLength4:16LabelElliot Grainge Entertainment, LLCSongwriter(s)Michael White IIJacques Webster IICarlton Mays, Jr.Producer(s)Da Honorable C.N.O.T.E.Trippie Redd singles chronology Ill Nana (2017) Dark Knight Dummo (2017) 18 (2018) Travis Scott singles chronology Deserve(2017) Dark Knight Dummo(2017) Krippy...
Australian privately owned bowling chain This article contains content that is written like an advertisement. Please help improve it by removing promotional content and inappropriate external links, and by adding encyclopedic content written from a neutral point of view. (June 2017) (Learn how and when to remove this template message) Strike Bowling BarIndustryLeisure and Entertainment Attraction OperatorFounded2002; 21 years ago (2002)HeadquartersAbbotsford, Victoria, Austr...
Cari artikel bahasa Cari berdasarkan kode ISO 639 (Uji coba) Kolom pencarian ini hanya didukung oleh beberapa antarmuka Halaman bahasa acak Bahasa Tibet KunoNaskah dwibahasa Mongol-Tibet yang ditemukan di Turpan WilayahTibetEraabad ke-7 hingga ke-11, kemudian berkembang menjadi bahasa Tibet Klasik Rumpun bahasaSino-Tibet Tibet-Kanauri ?BodTibetTibet Kuno Sistem penulisanAksara TibetKode bahasaISO 639-3otbLINGUIST ListotbGlottologTidak ada Status konservasi Punah EXSingkatan d...
Ej att förväxla med Kristian Zahrtmann. Christian Christopher Zahrtmann. Christian Christopher Zahrtmann, född den 21 december 1793, död den 15 april 1853, var en dansk sjömilitär. Zahrtmann blev löjtnant i flottan 1810 och deltog i striden vid Lyngør 1812, där han utmärkte sig så, att han trots sin ungdom dekorerades. Sedan 1819 var han under flera år sysselsatt vid gradmätningen och steg till direktör för sjökarteverket, i vilken befattning han förblev till sin död. E...
Peta jaringan kereta api di Swiss Transportasi rel di Swiss memiliki dua lebar trek: trek standar (1.435 mm) dan trek sempit (biasanya 1,000 mm, kadang lebih sempit). total panjang rel: 5.063 km Trek standar: 3.652 km dengan lebar 1.435 mm (3.641 km rel listrik) Trek sempit: 1.383 km (1.353 km rel listrik), hampir semuanya memiliki lebar 1.000 mm, beberapa 800 mm dan satu jalur (Waldenburgerbahn, 13 km) 750 mm. Trem: Lebar trak hampi...