Aleksander VII ajal jätkus vaidlus jansenismi üle.
Paavsti suhted Prantsusmaa mõjuvõimsa kardinali Jules Mazariniga olid keerulised, kuna sel ajal, kui Chigi teenis veel Kölnis, oli ta vastu Mazarini plaanidele rahulepingute sobitamisel. Mazarin toetas seetõttu Farnese ja Este suguvõsade territoriaalseid pretensioone Kirikuriigi vastu. 7. novembril1659 Hispaania ja Prantsusmaa vahel sõlmitud Püreneede rahulepingus ei arvestatud paavsti nõudmistega. Samuti halvendas paavsti suhteid Prantsusmaaga Mazariniga tülli läinud ja 15. veebruaril 1662Pariisi peapiiskopi ametist loobunud kardinali Jean-François-Paul de Gondi de Retzi viibimine Roomas paguluses. 1655. aasta konklaavil oli Retz Chigi innukamaid toetajaid, kuid pärast konklaavi süüdistati teda vandenõu kavandamises.
9. märtsil1661 suri Mazarin ja Louis XIV sai Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Ta määras 1662 suursaadikuks Rooma hertsogCharles III de Créquy. Kui Rooma miilits kavatses arreteerida Prantsusmaa-meelse kardinali Rinaldo D'Estepalees elava käsitöölise, keda kardinaliteenrite sekkumise tõttu kätte ei saadud, käskis Mario Chigi paavsti teenistuses oleval Korsika väeosal miilitsaga liituda ja vahistada lisaks tagaotsitavale veel kardinali teenrid. Kardinali palee juures läks lööminguks ja Roomas puhkes mäss.
Vaevalt oli mäss vaibunud, kui 12. augustil 1662 puhkes Korsika väeosa sõdurite ja Créquy meeste vahel sõnelus, mis laienes kakluseks. Mehi rahustama tulnud hertsogi suunas tulistati lask, mis hertsogit ei tabanud, kuid sellega oli rikutud tema saadikupuutumatust. Ööl vastu 22. augusti rünnati suursaadiku abikaasa tõlda ja tapeti tema paaž. Pärast neid vahejuhtumeid kutsuti saadik tagasi Pariisi ja nuntsius Celio Piccolomini aeti Pariisist välja. Prantsusmaa väed okupeerisid kardinal Retzi soovitusel Avignoni ja Venaissini. Louis XIV nõudis süüdi olevate Korsika sõdurite karistamist ja pidas juhtunus vastutavaks Rooma kuberneri Lorenzo Imperialit, kuid Créquy hertsog teatas isiklikult, et Imperiali polnud juhtunus süüdi. Paavst saatis Prantsusmaale saadikuks Cesare Maria Antonio Rasponi, kuid teda ei võetud seal vastu. 12. veebruaril1664 sõlmiti Pisa rahuleping, mille järgi pidi Aleksander VII laskma Korsika sõdurite kasarmu ette püstitada tänupüramiidi. Paavsti vabandust käisid Prantsusmaale edasi andmas Flavio I Chigi ja kuberner Imperiali. Vahepealsel ajal ei kinnitanud paavst Prantsusmaal ametisse määratud piiskoppe nende ametipostidele, kuningas omakorda ei toetanud paavsti võitlust türklastega.
Hispaania keeldus tunnustamast paavsti nuntsiusena Camillo Massimot, kes pidi asendama senist nuntsiust Francesco Caetanit. Massimo võeti Hispaanias pidulikult vastu, kuid teda koheldi külalisena.
Suhted Portugaliga
Aleksander VII keeldus tunnustamast João IV-t Portugali kuningana. Samuti ei määranud paavst ametisse kuninga nimetatud piiskoppe, mistõttu kavatseti Portugalis moodustada rahvuskirik.
Suhted Poolaga
Aleksander VII vahendas Poola kuningaJan II ja ülestõusnute vahelisi läbirääkimisi.
Suhted Rootsiga
6. juunil1654 troonist loobunud kuninganna Kristiina sai 24. detsembril 1654 ametlikult katoliku kiriku liikmeks. Kristiina saabus 1655 Rooma, kus paavst võttis ta suurejooneliselt vastu, andis talle elukoha ja määras Kristiinale kulutuste tarbeks kindla sissetuleku. 25. detsembril 1655 konfirmeeris paavst Kristiina ja tema ristinimeks sai Alexandra. Järgmisel päeval andis paavst selle sündmuse auks dinee.
Suhted Itaalia riikidega
Veneetsia lubas 23. detsembril1656jesuiitidel pöörduda tagasi linnriiki. Vastukaaluks said veneetslased paavstilt rahalist toetust võitluseks türklastega.
Innocentius X hukkamõistva otsuse järel 1653 väitsid jansenistid, et vaidlusalused 5 lauset ei sisaldu Cornelius Janseniuse "Augustinuses", mille tõttu kinnitas Aleksander VII 16. oktoobril 1656 avaldatud bullas "Ad sanctam", et need laused selles teoses ikkagi sisalduvad. 15. veebruaril 1665 avaldas Aleksander VII apostelliku konstitutsiooni "Regiminis apostolici", milles ta kohustas Prantsusmaa vaimulikkonda tunnustama 5 lause hukkamõistmist erilise vormeliga. 18. jaanuaril 1667 mõistis ta hukka 4 prantsuse piiskoppi, kes ei tunnustanud tema otsust 5 lause suhtes.
Aleksander VII saatis 1656 tunnustava kirja Pierre de Marcale, kes ei soovinud avaldada teost paavsti ilmeksimatuse vastu. 1665 ja 1666 Sorbonne'is ägenenud vaidlustes ilmeksimatuse üle sattus Aleksander VII vastuollu kardinal Retzi ideedega.
Neitsi Maarja pärispatuta saamine
8. detsembril 1661 avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Sollicitudo omnium" kaitses ta vaidluses neitsi Maarjapärispatuta saamisestGregorius XV sätestatud conceptio kasutamist dominiiklaste eelistatud sanctificatio asemel ja rõhutas, et neitsi Maarja pärispatuta saamine on kogu kristlaskonna vana usk. Tema palvel kirjutas Giovanni Battista Marini traktaadi "Tractatus de Conceptione B. M. Virginis".
Ta rõhutas kirjas Pärsia valitsejale, et Kaldea patriarh Simeon peab jääma ametisse; patriarh saatis talle oma usutunnistuse, millega ta tunnustas paavsti ülemkarjasena.
Aleksander VII avaldas 1. detsembril 1657 bulla "Verbi aeterni", milles nõudis juudi rahvusest neofüütideleius gasaga õigust. Seda nõuet kordas ta ka 15. novembril 1658 avaldatud bullas "Ad ea per quae". 23. mail 1662 avaldatud bullas "Ad apostolicae dignitatis" kinnitas ta konkordaadi juudi rahvusest neofüütide kolleegiumi ja germaani kolleegiumi vahel. 6. märtsil1663 sätestas ta privileegid juudi rahvusest neofüütide vanematele.
Ta sätestas 27. mail 1659 õndsakskuulutatute austamise reeglid ja kinnitas, et õndsakskuulutatute pilte ei tohiks kirikus eksponeerida ilma paavsti nõusolekuta. Ta lubas 22. mail 1662 Aloysius Gonzaga austamist Castiglione linnas tähistada terve aasta jooksul ja laiendas selle privileegi mõne aja pärast jesuiitidele. 4. augustil 1657 kinnitas ta Raymond Nonnatuse austamise (venerabilis).
Onupojapoliitika
Aleksander VII keeldus paavstiks saades oma sugulasi Rooma lubamast ja oma teenistusse võtmast, kuid 24. aprillil 1656 tühistas ta varasema otsuse ja lubas neil tulla Rooma.
Aleksander VII pühitses 38 kardinali 6 konsistooriumil. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst Clemens IX. Lisaks itaallastele said kardinalideks 2 hispaanlast, 1 sakslane, 1 austerlane ja 1 prantslane. Aleksander VII kaotas 8. jaanuaril 1661 Santa Maria Nuova kardinaldiakoni tiitli. Ta rajas 26. juunil 1662 Santa Maria in Portico Octaviae kardinaldiakoni tiitli asemele Santa Maria in Portico Campitelli kardinaldiakoni tiitli. 14. jaanuaril 1664 rajas ta Santa Maria della Scala kardinaldiakoni tiitli.
18. jaanuaril 1666 esitleti avalikult traditsiooni järgi Peetrusele kuulunud tooli, mida keskajal kasutati paavstide kroonimistseremoonial. Aleksander VII ettepanekul ümbritseti tool pronksist kaitsekihiga ja asetati Püha Peetruse basiilikasse.
Aleksander VII-l oli alates märtsist 1667 tõsiseid terviseprobleeme ja ta suri 22. mail 1667 Roomas neerukivide tagajärjel tekkinud tüsistustesse. Ta maeti Vatikani basiilikasse.
Kirjandus
Marcel Albert: Nuntius Fabio Chigi und die Anfänge des Jansenismus, 1639–1651. Roma, 1988.
Alessandro Angelini: Il busto marmoreo di Alessandro VII scolpito da Gian Lorenzo Bernini nel 1657. "Prospettiva", 89–90, 1998: 184–92.
R. d'Apprieu: Le pape Alexandre VII et l'"Introduction à la Vie Dévote". "La Revue Savoisienne" 102, 1962: 50–54.
A. Bagatta: Le vite d'Innocenzo X e d'Alessandro VII regnante fino all'anno MDCLXIII. "Le vite de' Pontefici del Platina et altri". Venezia, 1663: 851–880.
John Bargrave: Pope Alexander VII. and the college of cardinals. Camden Society, 1867.
Alberto Bartòla: Alessandro VII e Athanasius Kircher S.J. Ricerche ed appunti sulla loro corrispondenza erudita e sulla storia di alcuni codici chigiani. "Miscellanea Bibliothecae Apostolicae Vaticanae" 3, 1988: 7–105.
Judith E. Bernstock: Bernini's Tomb of Alexander VII. "Saggi e Memorie di Storia dell'Arte" 16, 1988: 167–190, 363–373.
Pierre Blet: Louis XIV et les papes aux prises avec le jansénisme. "Archivum Historiae Pontificiae" 31, 1993: 109–192.
S. Bodson: Le rapport de Fabio Chigi sur la condamnation des cinq propositions (1652–1654). "Augustiniana" 13, 1963: 58–99.
Vincent Borg: Fabio Chigi, apostolic delegate in Malta (1634- 1639). Città del Vaticano, 1967.
Monika Butzek: Il Duomo di Siena al tempo di Alessandro VII. Carteggio e disegni (1658–1667). München, 1996.
Hermann Bücker: Der Nuntius Fabio Chigi (Papst Alexander VII.) in Münster 1644–1649, nach seinen Briefen, Tagebüchern und Gedichten. Münster, 1958.
F. Callaey: La physionomie spirituelle de Fabio Chigi (Alexandre VII) d'après sa correspondance avec le p. Charles d'Arenberg fr. mineur capucin. "Miscellanea Giovanni Mercati", V, 1946: 451–476.
Ignazio Ciampi: L'epistolario inedito di Fabio Chigi, poi papa Alessandro VII. "Atti della Accademia dei Lincei" 1, 1876–1877: 393–403.
Giuseppe Cugnoni: Note al Commentario di Alessandro VII sulla vita di Agostino Chigi. "Archivio della Società Romana di storia patria" (ASRSP) 2 (1878–1879): 209–226, 475–490; ASRSP 3 (1879–1880): 213–232, 291–305, 422–448; ASRSP 4 (1880–1881): 56–76, 195–216.
Jacobo Curzietti, Mascia Meleo: Arte religiosa e potere politico nella Roma del Seicento. S. Macioce, "Ori nell'arte: per una storia del potere segreto delle gemme". Roma, 2007: 182.
Jacobo Curzietti: Alessandro VII Chigi e l'arte orafa tra politica e misticismo. S. Macioce, "Ori nell'arte: per una storia del potere segreto delle gemme". Roma, 2007: 183–184.
Maarten Delbeke: A Note on the Immaculist Patronage of Alexander VII: Chigi and the Pilgrimage Church of Scherpenheuvel in the Low Countries. "Bulletin de l'Institut historique Belge de Rome" 71, 2001: 167–200.
Maurizio Fagiolo dell'Arco: Ritratto di Alessandro VII benedicente di Giovan Battista Gaulli, il 'Bacicco'. M. Fagiolo dell'Arco, "L'Ariccia del Bernini". Roma, 1998: 133–136.
Ivan Golub: Juraj Krianic in the Diary of Pope Alexander VII. "Orientalia christiana periodica" 47, 1981: 459–464.
Christine Maria Grafinger: I libri della Biblioteca Vaticana donati da Alessandro VII alla Propaganda Fide. "Il Bibliotecario" 32, 1992: 97–101.
Dorothy Metzger Habel: Alexander VII and the Private Builder: Two Case Studies in Development of via del Corso in Rome. "Journal of the Society of Architectural Historians" 49, 1990: 293–309.
Dorothy Metzger Habel: The urban development of Rome in the age of Alexander VII. Cambridge, 2002.
Olaf Hein, Rolf Mader: Ein Rom-Gedicht des Fabio Chigi (Alexander VII.). "Römische Historische Mitteilungen", 32–33, 1990–1991: 153–156.
Richard Krautheimer, Roger B.S. Jones: The Diary of Alexander VII. Notes on Art, Artists and Buildings. "Römisches Jahrbuch für Kunstgeschichte" 15, 1975: 199–233.
Richard Krautheimer: Roma Alessandrina: the remapping of Rome under Alexander VII. Poughkeepsie, 1982.
Richard Krautheimer: "Il porton di questo giardino": an urbanistic project for Rome by Alexander VII (1655–1667). "Journal of the Society of Architectural Historians" 42, 1983: 35–42.
Richard Krautheimer: The Rome of Alexander VII, 1655–1667. Roma, 1987.
Aimé Legrand, Lucien Ceyssens: La correspondance antijanséniste de Fabio Chigi nonce à Cologne plus tard pape Alexandre VII. Bruxelles, Rome, 1957.
Louis J. Lekai: Pope Alexander VII and the Cistercian Observances. "The Catholic Historical Review" 45, 1959: 1–23.
Jean Lionnet: Les activités musicales de Flavio Chigi, cardinal neveu d'Alexandre VII. "Studi Musicali" 9, 1980: 287–302.
Jean Lionnet: Les événements musicaux de la légation du cardinal Chigi en France, été 1664. "Studi Musicali" 25, 1996: 127–153.
Ida Macchia: Relazioni fra il padre Sforza Pallavicino e Fabio Chigi. Torino, 1907.
Torgil Magnuson: From the election of Innocent X to the death of Innocent XI. 1986.
Tod A. Marder: Alexander VII, Bernini, and the urban setting of the Pantheon in the seventeenth century. "Journal of the Society of Architectural Historians" 50, 1991: 273–292.
Valentino Martinelli: Alessandro VII e Pierfrancesco Mola. Studi offerti a Giovanni Incisa della Rocchetta. Roma, 1973: 283–292.
Mascia Meleo: La collezione dei "preziosi" di Maria di Savoia: doni e dispersione dell'eredità sabauda da Innocenzo X Pamphili ad Alessandro VII Chigi. S. Macioce, "Ori nell'arte: per una storia del potere segreto delle gemme". Roma, 2007: 185–193.
Tomaso Montanari: Sulla fortuna poetica di Bernini. Frammenti del tempo di Alessandro VII e di Sforza Pallavicino. "Studi Secenteschi" 39, 1998: 127–164.
Giovanni Morello: I rapporti tra Alessandro VII e Gian Lorenzo Bernini negli autografi del papa. E. Cropper, "Documentary Culture: Florence and Rome from Grand-duke Ferdinand I to Pope Alexander VII". Bologna, 1992: 185–207.
Leandro Ozzòla: L'arte alla corte di Alessandro VII. "Archivio della Società Romana di Storia Patria" 31, 1908: 5–92.
Pio Pecchiai: Il metropolita Cirillo di Trebisonda ed una sua protesta contro Innocenzo X. "Orientalia christiana periodica" 15, 1949: 167–184.
Ludwig Perger: Fabius Chigi (als Papst Alexander VII.) zu Münster. "Zeitschrift für vaterländische Geschichte und Altertumskunde (Westfalen)" 22, 2, (1862): 372.
Paolo Piccolomini: Carteggio inedito di Fabio Chigi, poi papa Alessandro VII. "Bullettino Senese di Storia Patria" 15, 1908: 3–31.
Konrad Repgen: Fabio Chigis Instruktion für den Westfälischen Friedenskongress. Ein Beitrag zum kurialen Instruktionswesen im Dreissigjährigen Krieg. "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 48, 1953: 79–104, 104–116.
Konrad Repgen: Der papstliche Protest gegen den Westfalischen Frieden und die Friedenspolitik Urbans VIII. "Historisches Jahrbuch" 75, 1956: 94–122.
Konrad Repgen: Die Finanzen des Nuntius Fabio Chigi. Ein Beitrag zur Sozialgeschichte der römischen Führungsgruppe im 17. Jahrhundert. E. Hassinger, "Geschichte, Wirtschaft, Gesellschaft. Festschrift für Clemens Bauer". Berlin, 1974: 229–80.
Konrad Repgen: Diarium Chigi 1639–1651. Münster, 1984.
Konrad Repgen: Die Proteste Chigis und der päpstliche Protest gegen den Westfälischen Frieden (1648/50). Vier Kapitel über das Breve 'Zelo domus Dei'. Dieter Schwab, "Staat, Kirche, Wissenschaft in einer pluralistischen Gesellschaft. Festschrift zum 65. Geburtstag von Paul Mikat". Berlin, 1989: 623–647.
Alfred von Reumont: Fabio Chigi-Papst Alexander VII.-in Deutschland (1639–1651). "Zeitschrift des Aachner Geschichtsvereins" 7, 1885: 1–48.
Peter Johannes Antonius Nicolaas Rietbergen: Papal Patronage and Propaganda: Pope Alexander VII (1655–1667), the Biblioteca Alessandrina and the Sapienza Complex. "Mededelingen van het Nederlands Instituts te Rome" 47, 1987: 157–177.
Giovanni Incisa della Rocchetta: Gli appunti autobiografici d'Alessandro VII nell'Archivio Chigi. "Mélanges Eugène Tisserant". Città del Vaticano, 1964: 439–457.
Leopoldo Sandri: Alessandro VII – Fabio Chigi. "Bullettino senese di storia patria" 68, 1961: 3–27.
Bernardina Sani: Nuovi documenti e proposte per una messa a fuoco della cultura chigiana prima e dopo il papato di Alessandro VII. "Neretum" 1, 2002: 17–30.
Laura Schiavi: La mediazione di Roma e di Venezia nel Congresso di Münster per la Pace di Vestphalia tra Francia e Allemagna. Bologna, 1923.
Arianna Serra: I riflessi della politica finanziaria di Alessandro VII nelle monete del suo pontificato. "Studi Romani" 5, 1957: 184–88.
Aemilianus Springhetti: Alexander VII P.M. poëta latinus. "Archivum Historiae Pontificiae" 1, 1963: 265–294.
Peter Stephan: Der Griff nach den Sternen. Die gentilizische Kodierung des römischen Stadtraums durch Grabmäler unter Sixtus V. und Alexander VII. Carolin Behrmann, "Grab – Kult – Memoria. Studien zur gesellschaftlichen Funktion von Erinnerung". Köln-Weimar, 2007: 75–103.
Kaspar Zollikofer: Berninis Grabmal für Alexander VII: Fiktion und Repräsentation. Worms, 1994.
M. Zucchini: Una scrittura del cardinale Giulio Sacchetti a Papa Alessandro VII per rimettere in piedi l'arte dell'agricoltura. "Economia e Storia" 4, 1957: 278–282, 282–285.
Emanuela Trotta: Il carteggio tra Cassiano dal Pozzo e Fabio Chigi. "Nouvelles de la République des Lettres" 2, 1995: 87–110.
John Varriano: Alexander VII, Bernini and the Baroque Papal Medal. "Studies in the History of Art" 21, 1987: 249–260.
Este artigo não cita fontes confiáveis. Ajude a inserir referências. Conteúdo não verificável pode ser removido.—Encontre fontes: ABW • CAPES • Google (N • L • A) (Agosto de 2020) Maqbarat-o-shoara (Tabriz Poet's Mausoleum). Maqbaratoshoara ou Maqbarat al-Shu'ara' é um mausoléu para poetas e místicos localizado na cidade de Tabriz, no Irã. Foi construído por Tahmaseb Dolatshahi no início dos anos 1970. Importantes p...
Tamara Liújina Tamara en el ejercicio de sueloDatos personalesNacimiento Vorónezh (Rusia)11 de mayo de 1939Nacionalidad(es) SoviéticaCarrera deportivaDeporte Gimnasia artística Medallero Unión Soviética Gimnasia artística Juegos Olímpicos OroRoma 1960Equipo OroTokio 1964Equipo BronceRoma 1960Suelo BronceRoma 1960Asimétricas [editar datos en Wikidata] Tamara Liújina (Vorónezh, Rusia, ...
This article does not cite any sources. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: List of songs recorded by Megadeth – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (February 2023) (Learn how and when to remove this template message) The following is a list of songs recorded by American thrash metal band Megadeth. List Founder, guitarist and vocalist Dave Musta...
Galerie PhiliaIndustryArt galleryFounded2015Number of locations4Websitehttps://www.galerie-philia.com Galerie Philia is an international contemporary design and art gallery with locations in Mexico, Geneva, New York, and Singapore.[1][2][3][4] Background Galerie Philia was founded in 2015 by the Attali brothers. Philia derives from ancient Greek word and means friendship or affection.[5] The gallery organizes permanent and temporary exhibitions by natio...
Panerusan KulonDesaNegara IndonesiaProvinsiJawa TengahKabupatenBanjarnegaraKecamatanSusukanKode pos53475Kode Kemendagri33.04.01.2006 Jumlah penduduk-Kepadatan- IPM/HDI: 0,742 ( Tinggi) Panerusan Kulon adalah desa di kecamatan Susukan, Banjarnegara, Jawa Tengah, Indonesia. Pranala luar (Indonesia) Keputusan Menteri Dalam Negeri Nomor 050-145 Tahun 2022 tentang Pemberian dan Pemutakhiran Kode, Data Wilayah Administrasi Pemerintahan, dan Pulau tahun 2021 (Indonesia) Peraturan Menteri Dalam ...
Fictional deity from Marvel Comics This article is about the Marvel Comics goddess. For the Marvel Comics Eternal, see Thena. Comics character AthenaAthena on the cover of The Incredible Hercules #127. Art by Dave Williams.Publication informationPublisherMarvel ComicsFirst appearanceThe Mighty Thor #164 (May 1969)Created byStan LeeJack KirbyIn-story informationAlter egoPallas AthenaSpeciesOlympianTeam affiliationsOlympian GodsCouncil of God-HeadsNotable aliasesMinervaAgent SextonMiranda Miner...
For the Luxembourg party, see Volksdeutsche Bewegung. Political party in Liechtenstein German National Movement in Liechtenstein Volksdeutsche Bewegung in LiechtensteinAbbreviationVDBLLeaderRudolf Schädler (1938) Theodor Schädler (1938–1940) Alfons Goop (1940–1943) Sepp Ritter (1943–1945)Founded1938; 85 years ago (1938)Dissolved1945; 78 years ago (1945)NewspaperDer UmbruchMembership150-250[1]IdeologyNazism[2]Political positi...
Lage des ehemaligen Ortes Tanneck im Rheinischen Braunkohlerevier Tanneck während des Abrisses im Jahr 2011, im Hintergrund ein Schaufelradbagger. Tanneck während des Abrisses im Jahr 2011, links im Bild ein Schaufelradbagger, nur wenige hundert Meter von Tanneck entfernt Schaufelradbagger an der Abbruchkante zu Tanneck Tanneck war ein Ortsteil der Stadt Elsdorf im Rheinland. Elsdorf ist eine Stadt im Rhein-Erft-Kreis, Nordrhein-Westfalen. Aufgrund der Ausdehnung des Tagebaus Hambach in sü...
هذه المقالة يتيمة إذ تصل إليها مقالات أخرى قليلة جدًا. فضلًا، ساعد بإضافة وصلة إليها في مقالات متعلقة بها. (مارس 2019) حزقيال أندريس راميريز معلومات شخصية الميلاد 11 أكتوبر 1947 (76 سنة) مونتفيدو مواطنة الأوروغواي الحياة العملية المدرسة الأم جامعة الجمهورية المهنة س�...
This article needs to be updated. Please help update this article to reflect recent events or newly available information. (July 2023) This article shows the roster of all participating teams at the 2023 FIVB Volleyball Women's Nations League.[1][2] Brazil The following is Brazil's roster in the 2023 Women's Nations League.[3] Head Coach: José Roberto Guimaraes 2 Diana Duarte MB 3 Júlia Kudiess MB 5 Priscila Daroit OH 6 Nyeme Costa L 7 Rosamaria Montibeller OH ...
2023 video game This article is about the 2023 video game. For the 1983 video game, see The Texas Chainsaw Massacre (1983 video game). 2023 video gameThe Texas Chain Saw MassacreDeveloper(s)Sumo NottinghamPublisher(s)Gun InteractiveDirector(s)Wes KeltnerComposer(s)Ross TregenzaSeriesThe Texas Chainsaw MassacreEngineUnreal Engine 4Platform(s)PlayStation 4PlayStation 5WindowsXbox OneXbox Series X/SReleaseAugust 18, 2023Genre(s)Survival horrorMode(s)Multiplayer The Texas Chain Saw Massacre is a ...
Ancient Greek goddess and mother of the gods This article is about the Greek goddess. For other uses, see Rhea. Rheia redirects here. For the 2016 album by Oathbreaker, see Rheia (album). RheaMother goddessMember of the TitansRhea presenting Cronus with the stone wrapped in swaddling bandsAncient GreekῬέαAnimalsLionSymbolChariot, tambourine, crown, cornucopiaTreeSilver firPersonal informationParentsUranus (father)Gaia (mother)Siblings Titans Crius Coeus Cronus Dione Hyperion Iapetus Mnemo...
Irish politician Michael McNamaraTDChair of the Special Committee on the Covid-19 ResponseIncumbentAssumed office 12 March 2020Preceded byNew officeTeachta DálaIncumbentAssumed office February 2020In officeFebruary 2011 – February 2016ConstituencyClare Personal detailsBorn (1974-03-01) 1 March 1974 (age 49)Limerick, IrelandPolitical partyIndependentOther politicalaffiliationsLabour Party (until 2017)Spouse Sarah Jane Hillery (m. 2015)Chi...
التقسيم الإداري في اليونان بعد إصلاح خالكراتيس: كل لون يدل على المنطقة، يتم تحديد الوحدات الإقليمية باللون الأسود، والبلديات باللون الأبيض. الوحدات الإقليمية 74 (باليونانية: περιφερειακές ενότητες, perifereiakés enóti̱tes, sing. περιφερειακή ενότητα, perifereiakí̱ enóti̱ta) هي التقسيمات ال�...
Spanish businessman (born 1967) In this Spanish name, the first or paternal surname is Soriano and the second or maternal family name is Compte. Ferran SorianoPersonal detailsBornFerran Soriano i Compte (1967-06-16) 16 June 1967 (age 56)Barcelona, Catalonia, SpainAlma materUCLouvain, Belgium. MBA (1990); Rensselaer Polytechnic Institute, New York. MBA (1989); ESADE, Barcelona. CE+MBA (1985–1990)OccupationCEO Manchester City (2012–) CEO New York City FC (2014–) CEO Melbourne...
This article relies largely or entirely on a single source. Relevant discussion may be found on the talk page. Please help improve this article by introducing citations to additional sources.Find sources: The Handler TV series – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (July 2020) American TV series or program The HandlerTitle screenAlso known asStreet BossGenreThrillerWritten byAlan Di FioreJim KoufDirected byRob BaileyJeremy KaganStarrin...
Former ice hockey position Cyclone Taylor, here with the Portage Lakes Hockey Club, sometimes played as a rover during his career. A rover was a position in ice hockey used in the late nineteenth and early twentieth century. At the time ice hockey consisted of seven positions: the rover, along with the goaltender, two defencemen, and three forwards; the other positions still remain. Unlike the others, the rover did not have a set position, and roamed the ice at will, going where needed, much ...
American Christian ska and swing revival band W's redirects here. For the Latin character, see W. For other uses, see WS and W (disambiguation). The W'sThe W's circa 1998Background informationOriginCorvallis, Oregon, U.S.GenresChristian skaswingYears active1996–2000LabelsFive Minute WalkPast members Andrew Schar Brian Morris Valentine Hellman Bret Barker Todd Gruener James Carter Peter Kelly Zak Shultz Courtney Stubbert The W's were a Christian ska and swing revival band, formed in Corvalli...
1966 studio album by Earl Hines Once Upon a TimeStudio album by Earl HinesReleased1966RecordedJanuary 10–11, 1966GenreJazzLength37:24LabelImpulse!ProducerBob ThieleEarl Hines chronology Blues So Low(1966) Once Upon a Time(1966) Spontaneous Explorations(1966) Professional ratingsReview scoresSourceRatingAllmusic[1]The Penguin Guide to Jazz Recordings[2] Once Upon a Time is a 1966 studio album by Earl Hines, accompanied by members of the Duke Ellington orchestra.[3]...