1913. aasta (MCMXIII) oli 20. sajandi 13. aasta.

• ...

• 9. veebruar – Kanada kagu- ja USA kirdeosariikide kohal nähti boliidi, mis ei langenud maapinnale, vaid jätkas teekonda horisontaalselt ja suundus tagasi kosmosesse.
• 13. veebruar – 13. dalai-laama Thubten Gyatso kuulutas Tiibeti Hiinast sõltumatuks.
• 22. veebruar – Mehhiko armee tappis president Francisco Ignacio Madero Gonzálezi ja asepresident José María Pino Suárezi.

• 13. märts – Algas Austraalia uue föderaalpealinna Canberra ehitus.
• 18. märts – Mõrvati Kreeka kuningas Geórgios I.
• 26. märts – Esimene Balkani sõda: Pärast viis kuud kestnud piiramist vallutasid Bulgaaria ja Serbia väed osmanitele kuulunud Adrianoopoli linna.

• ...

• 3. mai – Esilinastus India esimene mängufilm "Raja Harishchandra".
• 13. mai – Vene-USA lennukonstruktor Igor Sikorski lendas maailma esimese neljamootorilise jäiga tiivakinnitusega õhusõidukiga Russki Vitjaz, mille ta oli projekteerinud.
• 29. mai – Pariisis toimunud Igor Stravinski balleti "Püha kevad" esietendusel põhjustas teose avangardistlik muusika ja koreograafia publiku seas tõsist pahameelt.
• 30. mai – Osmanite riik sõlmis Londonis Balkani riikidega rahuleppe, lõpetades Esimese Balkani sõja. Lisaks määrati vastiseseisvunud Albaania piirid.

• 4. juuni – Briti sufražett Emily Davison jäi hobuste võiduajamisel kuningas George V hobuse ette. Hobune tallas Davisoni kapjade alla ja naine suri saadud vigastuste tõttu neli päeva hiljem.
• 29. juuni – Bulgaaria ründas Serbiat ja Kreekat, alustades teist Balkani sõda.

• 10. juuli – Californias Surmaorus Furnace Creekis registreeriti kõigi aegade kõrgeim õhutemperatuur varjus: 56,7 kraadi Celsiuse järgi.

• 10. august – Bukarestis kirjutati alla lepingule Teise Balkani sõja lõpetamise kohta.
• 23. august – Kopenhaagenis avati kuulus "Väikese merineitsi" kuju.

• 29. september – Saksa insener Rudolf Diesel, diiselmootori leiutaja, jäi Antwerpenist Londoni teel olnud parvlaeval Dresden kadunuks.

• 9. oktoober – Briti ookeaniaurik Volturno süttis Põhja-Atlandil põlema. Õnnetuses hukkus 136 inimest. 521 inimest päästeti.
• 14. oktoober – Suurbritannia ajaloo ohvriterohkemas kaevandusõnnetuses hukkus 440 inimest, kui Walesis Senghenyddi kivisöekaevanduses toimus plahvatus.
• 31. oktoober – USA-s Indiana osariigis Indianapolises alustasid ühistranspordi töölised streiki, mistõttu peatus linnas ühistransport ja puhkesid meeleavaldused, kui streigimurdjad püüdsid ühistransporti uuesti käima panna.

• ...

• 12. detsember – Firenzes leiti kaks aastat varem Louvre'ist varastatud Leonardo da Vinci "Mona Lisa".
• 21. detsember – USA ajalehes New York World ilmus ajaloo esimene teadaolev ristsõna.
• 24. detsember – USA-s Michigani osariigis Calumetis ülerahvastatud jõulupeol puhkenud paanikas ja rüseluses hukkus 73 inimest.

• 6. märts (vkj 21. veebruar) – Vene keisririigis, kaasa arvatud Eestis, toimusid pidustused Romanovite dünastia valitsemise 300. aastapäeva tähistamiseks.
• 11. mai – Eestis toimus esimene maratonijooksuvõistlus: Paldiskist Tallinna lähedale kulgenud raja pikkus oli 40,2 km, võistluse võitis Peterburist pärit Pjotr Šubin^[1].
• 1. juuni – Tallinnas toimusid seltsi Lootus aias Eesti esimesed kümnevõistlused^[1].
• 14. juuli – Eduard Hiiop püstitas esimese eestlasena kergejõustikus rekordi (tollal Venemaa rekord), kui ta hüppas hoota kaugust 3.02^[1].
• 28. juuli – Poolas Breslaus lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus eestlastest oli parim esikoha saanud Georg Baumann^[1].
• 31. august (vkj 18. august) – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts^[2].
• 1. september (vkj 19. august) – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond^[2].
• 1. september – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis elukutseliste arvestuses maailmameistrivõistlused maadluses^[1][2].
• 6. september (vkj 24. august) – avati uus Estonia teatrimaja Tallinnas ("Hamleti" lavastusega)^[2].
• 11. september – Tartus avati Ernst von Bergmanni mälestussammas.
• Oktoobris-novembris valmisid Tallinnas Bekkeri ja Vene-Balti laevatehastes esimesed sõjalaevad; ühtlasi jätkus ka tehaste endi ehitamine^[2].
• 14. september (vkj 1. september) – Tartus avati Aleksander I sild.
• 17. november – tegevuse lõpetas Tartu spordiselts Tervis^[1].
• 19. detsember – Tartut külastas Kuuba maleäss Jose Raul Capablanca, kes pidas siin 28 simultaanmängu^[1].
• Tallinnas Nõmmel hakati rajama nn Peetri aedlinna (Pääsküla)^[2].

 Pikemalt artiklis Sündinud 1913

• 2. jaanuar – Aleksander Raid, eesti tõlkija
• 6. jaanuar – Edward Gierek, Poola poliitik
• 6. jaanuar – Loretta Young, USA näitleja
• 9. jaanuar – Richard Nixon, USA poliitik
• 10. jaanuar – Gustáv Husák, Tšehhoslovakkia poliitik
• 25. jaanuar – Witold Lutosławski, poola helilooja ning dirigent
• 29. jaanuar – Victor Mature, USA näitleja
• 30. jaanuar – Amrita Sher-Gil, Ungari-India kunstnik
• 4. veebruar – Rosa Parks, USA aktivist
• 6. veebruar – Mary Leakey, Briti arheoloog
• 14. veebruar – Alfred Frants, eesti lauatennisist
• 15. veebruar – Leonid Saar, eesti korv- ja jalgpallur ning jäähokimängija
• 21. veebruar – Benjamin Bloom, USA psühholoog ja pedagoog
• 25. veebruar – Gert Fröbe, saksa filminäitleja
• 27. veebruar – Paul Ricœur, prantsuse filosoof
• 27. veebruar – Irwin Shaw, USA kirjanik
• 13. märts – Paul Grice, inglise filosoof
• 13. märts – Sergei Mihhalkov, vene kirjanik
• 20. märts – Nikolai Stepulov, Eesti poksija
• 26. märts – Paul Erdős, Ungari päritolu matemaatik
• 26. märts – Salme Rootare, eesti maletaja
• 30. märts – Richard Helms, USA luureametnik
• 30. märts – Frankie Laine, USA laulja
• 31. märts – Etta Baker, USA kitarrist ja laulja
• 2. aprill – Ruudi Toomsalu, eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog
• 4. aprill – Muddy Waters, USA bluusilaulja ja -kitarrist
• 22. aprill – Leida Sevruk, eesti tervisesportlane
• 25. aprill – Vladimir Potsepp, eesti sporditegelane
• 27. aprill – Elmar Kits, eesti maalikunstnik
• 30. aprill – Elmar Leonhard Tepp, eesti jalgpallur
• 1. mai – Paul D. MacLean, USA arst ja neuroteadlane
• 9. mai – Alo Suurna, eesti korvpallur
• 18. mai – Vincent Dole, USA arstiteadlane
• 23. mai – Toivo Õunap, eesti kergejõustiklane
• 29. mai – Olinde Kerge, eesti võrk- ja korvpallur
• 4. juuni – Johannes Hallik, eesti kergejõustiklane
• 8. juuni – Kuno Kõrge, eesti arstiteadlane
• 10. juuni – Tihhon Hrennikov, vene helilooja
• 13. juuni – Arvo Mägi, eesti kirjanik
• 17. juuli – Roger Garaudy, prantsuse kirjanik ja filosoof
• 22. juuni – Alfred Skonberg, väliseesti sporditegelane
• 25. juuni – Jaan Aleksius, eesti motosportlane
• 8. juuli – Ilmar Raud, eesti maletaja
• 10. juuli – Salvador Espriu, katalaani kirjanik
• 13. juuli – Edgar Jõesaar, eesti jalgpallur ja sporditegelane
• 14. juuli – Gerald Ford, USA poliitik
• 18. juuli – Red Skelton, USA koomik
• 8. august – Richard Triik, eesti motosportlane
• 13. august – Makários III, Küprose vaimulik ja poliitik
• 16. august – Menachem Begin, Iisraeli poliitik
• 18. august – Miliza Korjus, laulja
• 21. august – Viktor Rozov, vene näitekirjanik
• 22. august – Bruno Pontecorvo, itaalia päritolu füüsik
• 24. august – Velda Otsus, eesti näitleja
• 2. september – Oskar Cher, Eesti töölisliikumise tegelane
• 2. september – Izrail Gelfand, juudi päritolu matemaatik
• 7. september – Villem Kapp, eesti helilooja ja pedagoog
• 12. september – Jesse Owens, USA kergejõustiklane
• 17. september – Mira Lobe, Austria lastekirjanik
• 18. september – Aksel Kuuse, eesti kergejõustiklane
• 29. september – Stanley Kramer, USA filmilavastaja ja produtsent
• 7. oktoober – Raimond Valgre, eesti helilooja ja muusik
• 10. oktoober – Claude Simon, prantsuse kirjanik
• 19. oktoober – Valev Uibopuu, eesti kirjanik
• 25. oktoober – Arved Paul, eesti vaimulik
• 2. november – Carmen Amaya, Hispaania flamenkotantsija ja laulja
• 2. november – Burt Lancaster, USA filminäitleja
• 3. november – Marika Rökk, ungari päritolu näitleja. tantsija ja laulja
• 5. november – Vivien Leigh, Briti teatri- ja filminäitleja
• 7. november – Albert Camus, prantsuse kirjanik ja filosoof; Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1957
• 10. november – Álvaro Cunhal, Portugali poliitik
• 10. november – Gert Helbemäe, eesti kirjanik
• 13. november – Lon Nol, Kambodža poliitik
• 21. november – Gunnar Kangro, eesti matemaatik
• 22. november – Benjamin Britten, inglise helilooja
• 1. detsember – Hilda Koni, eesti laulja
• 6. detsember, Nikolai Amossov, südamekirurg
• 7. detsember – Kersti Merilaas, eesti luuletaja
• 11. detsember – Jean Marais, prantsuse näitleja
• 18. detsember – Willy Brandt, Saksamaa poliitik

 Pikemalt artiklis Surnud 1913

• 10. märts – Harriet Tubman, ameerika abolitsionist
• 31. märts – John Pierpont Morgan, ameerika pankur
• 7. november – Alfred Russel Wallace, inglise loodusteadlane, geograaf ja antropoloog
• 1. detsember – Juhan Liiv, eesti luuletaja
• 12. detsember – Menelik II, Etioopia keiser

• füüsika – Heike Kamerlingh Onnes
• keemia – Alfred Werner
• meditsiin – Charles Robert Richet
• kirjandus – Rabindranath Tagore
• rahu – Henri la Fontaine