Suurim ja populaarseim osa Villem Kapi loomingust on koori- ja soololaulud. Koorilaule on ta loonud umbes 60. Vokaalmuusika komponeerimisel oli Kapi jaoks tähtsal kohal töö tekstiga – ta pööras peatähelepanu kõlavärvidele, tekstist lähtuvale rütmile ja meloodiajoonisele. Kapi laulude meloodiad on sageli lihtsad ja rahvalaululähedased ("Sina, kena tammekene", "Kajakas", "Laena mulle kannelt, Vanemuine"), ehkki helilooja pole otseselt rahvaviise kasutanud (välja arvatud "Hällilaul"). Gustav Ernesaks on öelnud, et helilooja oleks justkui ise partiid läbi laulnud, tema laule on hea laulda, juhatada ja kuulata. Eriti populaarseks on saanud tema heroiline kooripoeem "Põhjarannik" (1958, tekst Kersti Merilaas).
Soololaulude hulgast on eriti tuntuks saanud "Kui lõpeb suvepäeva viimne vine" (tsüklist "Õnnelik päev", tekst Juhan Sütiste), "Lumehelbeke" (Juhan Liiv), "Sa tulid" (Juhan Liiv), "Vang" (Aleksandr Puškin), "Sina, kena tammekene" (rahvaluule) jt.
Tema muusikat on salvestatud Eesti Raadios ja ilmunud kogumikplaatidel.
Helga Tõnsoni sulest on Villem Kapist ilmunud raamat sarjas "Eesti heliloojad" (Eesti Raamat, 1967).
1973. aastal avati Suure-Jaanis Heliloojate Kappide Muuseum ning alates 1998. aastast toimub Suure-Jaanis heliloojate Kappide muusikale pühendatud festival.
Suure-Jaanis asuvas majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli Villem Kapi kodu, on Heliloojate Kappide majamuuseum, kus eksponaatide hulgas on ka Villem Kapile kuulunud klaver.
Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel Suure-Jaani Muusikafestival, mis on pühendatud heliloojatele Kappidele.