8. august on Gregoriuse kalendri 220. (liigaastal 221.) päev. Juliuse kalendri järgi 26. juuli (1901–2099).

• 1220 – Lihula lahing – saarlased saabusid suure väega Läänemaale ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva Rootsi garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas jarl Karl Kurdi ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde Tallinna. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud.
• 1561 – Erik XIV kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale.
• 1937 – Helsingi maailmameistrivõistlustel laskmises tuli Eesti meeskond kuuekordseks maailmameistriks (8 võimalikust) ning sai esimest korda laskesportlaste hinnatuima autasu – Argentina rändkarika.
• 1938 – Leni Riefenstahl viibis läbisõidul Tallinnas.
• 1940 – loodi Eesti NSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon Eesti üleviimiseks nõukogulikule plaanimajandusele.
• 1949 – seoses viljasaagi vähenemise ja varumisraskustega keelas Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu kolhoosidel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni 1949. aasta saagist.
• 1976 – Eestis toimus Letipea veresaun.^[1]
• 1995 – USA-s Louisiana osariigis algasid NATO sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased.
• 2010 – tabas Eestit tugev äikesetorm, milles sai suurimaid purustusi Lääne-Virumaa.^[2]

• 1549 – Prantsusmaa kuulutas Inglismaale sõja.^[viide?]
• 1567 – Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog saabus koos 10 000 hispaania sõduriga Hollandisse.
• 1570 – Prantsusmaal lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel.
• 1588 – Inglismaa laevastik Sir Francis Drake'i ja lord Charles Howardi juhtimisel hävitas Grevelingeni lahingus Hispaania Suure Armaada, lõpetades sellega Hispaania ülemvõimu maailma meredel.
• 1609 – Veneetsia senat uuris Galileo Galilei ehitatud teleskoopi.
• 1647 – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle.
• 1741 – Rootsi sõjakuulutusega Venemaale algas 1741–1743. aasta Vene-Rootsi sõda.
• 1786 – Michel Piccard ja Jacques Balmat ronisid esimest korda Mont Blanci tippu.
• 1815 – Napoleon I saadeti St. Helena saarele asumisele.
• 1876 – Thomas Edison patenteeris mimeograafi, faksi eelkäija.
• 1900 – David Hilbert tutvustas rahvusvahelisel matemaatikute kongressil Pariisis 23 seni lahendamata matemaatika probleemi nimekirja.
• 1908 – Wilbur Wrighti esimene avalik lend.
• 1919 – Rawalpindi rahuga lõppes Kolmas Inglise-Afgaani sõda. Suurbritannia tunnustas Afganistani vaba ja sõltumatu riigina.
• 1940 – Teine maailmasõda: Saksamaa alustas Inglismaa lauspommitamist.
• 1941 – Teine maailmasõda: Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu Punalipulise Balti laevastiku kaugpommitajate esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg.
• 1942 – Mohandas Gandhi nõudis oma Bombays peetud kõnes Briti koloniaalvõimude lahkumist Indiast, see viis Quit India liikumise loomiseni.
• 1945 – Teine maailmasõda: NSV Liit kuulutas sõja Jaapanile.
• 1953 – USA ja Lõuna-Korea kirjutasid alla kaitselepingule.
• 1960 – ÜRO nõudis Belgia vägede äratoomist Kongost.
• 1963 – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela.
• 1966 – Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee võttis vastu otsuse Kultuurirevolutsiooni kohta.^[3]
• 1967 – Tai, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid asutasid Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEANi).
• 1984 – Lääne-Beirutis plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84.
• 1988 – Iraani president 'Alī Khāmene'ī teatas, et kaheksa aastat kestnud sõda Iraagiga on lõppenud.
• 1991 – Liibanoni terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi John McCarthy, keda nad oli viis aastat kinni hoidnud.
• 1992 – USA korvpallimeeskond tõi olümpiamängudele esimest korda profikoondise, mis finaalis alistas Horvaatia korvpallimeeskonna.
• 1992 – president Denis Sassou-Nguesso kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast 1963. aastat.
• 1993 – Somaalias hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa.
• 1994 – Iisrael ja Jordaania avasid esimese omavahelise ühendustee.
• 1995 – Venemaa vastuluureagendid pidasid Venemaa tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstruktori.
• 2008 – Pekingis avati 2008. aasta suveolümpiamängud.^[4]

 Pikemalt artiklis Sündinud 8. augustil

• 1646 – Godfrey Kneller, inglise kunstnik
• 1694 – Francis Hutcheson, iiri filosoof
• 1732 – Johann Christoph Adelung, saksa keeleteadlane
• 1763 – Charles Bulfinch, USA arhitekt
• 1857 – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja ja pianist
• 1866 – Matthew Henson, USA maadeavastaja
• 1879 – Emiliano Zapata, Mehhiko revolutsionäär
• 1896 – Marjorie Kinnan Rawlings, USA ajakirjanik ja kirjanik
• 1901 – Ernest Orlando Lawrence, USA füüsik
• 1902 – Paul Dirac, füüsik
• 1907 – Benny Carter, USA džässmuusik
• 1925 – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina poliitik
• 1929 – Larissa Bogoraz, vene õiguskaitsja
• 1931 – Roger Penrose, inglise füüsik
• 1937 – Dustin Hoffman, USA filminäitleja
• 1938 – Connie Stevens, USA näitleja
• 1942 – Vardo Rumessen, Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik
• 1944 – Peter Weir, Austraalia filmirežissöör
• 1946 – Gunnar Paal, eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja
• 1952 – Jostein Gaarder, norra kirjanik
• 1954 – Nigel Mansell, inglise vormelisõitja
• 1956 – David Grant, Briti poplaulja
• 1957 – Dennis Drew, USA muusik
• 1963 – Peep Pedmanson, eesti animafilmilavastaja ja karikaturist
• 1972 – Axel Merckx, Belgia jalgrattasportlane
• 1972 – Liina Vahtrik, eesti näitleja
• 1981 – Roger Federer, Šveitsi tennisist

 Pikemalt artiklis Surnud 8. augustil

• 1220 – Karl Kurt, Rootsi jarl
• 1827 – George Canning, Inglismaa poliitik
• 1897 – Jacob Burckhardt, šveitsi ajaloolane
• 1921 – Juhani Aho, soome kirjanik
• 1930 – Launceston Elliot, Suurbritannia sportlane
• 1944 – Aino Ackté, Soome laulja
• 1947 – Anton Denikin, Vene sõjaväelane
• 1972 – Jüri Ots, Eesti sõjaväelane
• 1974 – Baldur von Schirach, Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik
• 1985 – Louise Brooks, Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja
• 1995 – Dmitri Šepilov, vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane
• 2011 – Oladipupo Martins, Nigeeria jalgpallur, ründaja
• 2020 – Tšeslav Luštšik, Eesti füüsik ja akadeemik
• 2021 – Jaan Kaplinski, eesti kirjanik, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof
• 2022 – Olivia Newton-John, Austraalia pop- ja kantrilaulja, laulukirjutaja ning filminäitleja

• Rahvusvaheline kassipäev

• Eestis – Silva, Silve, Silvi, Silvia

• 2013 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (+32,5 °C Valgas)^[5]