PROFILPELAJAR.COM

Rabindranath Tagore
Rabindranath Tagore
Sünniaeg	7. mai 1861; Kolkata
Surmaaeg	7. august 1941 (80-aastaselt); Kolkata
Alma mater	University College London;
Amet	maalikunstnik, luuletaja, helilooja, näitekirjanik, esseist, filosoof, kunstnik, kirjanik, laulusõnade kirjutaja, laulukirjutaja, laulja, libretist, näitleja, lühijuttude kirjutaja, romaanikirjanik
Autasud	Nobeli kirjandusauhind, Knight Bachelor
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Rabindranath Tagore (Rabīndranāth Ṭhākur; 7. mai 1861 Kolkata – 7. august 1941 Kolkata) oli India kirjanik, helilooja, filosoof ning kultuuri- ja rahvustegelane.

Ta oli 14-lapselise pere noorim poeg. Nende brahmiinisuguvõsas oli juba varem olnud muusikuid, kunstnikke ja kirjanikke. Tema rikas perekond oli lääne kultuuri mõju all.

Valitsedes oma perekonna valdusi Ida-Bengalis, õppis ta tundma loodust ning maainimeste elu. Aastal 1901 asutas ta oma valdustes Shantiniketanis kooli ning 1921 Visva-Bharati ülikooli.

Kirjanikuna oli Tagore eeskätt luuletaja. Esimese luuletuse kirjutas Rabindranath kaheksa-aastaselt. Ta kirjutas üle 50 luulekogu ning sadu laule, millele ta kirjutas ise viisi. Ta oli ka viljakas näitekirjanik ja prosaist. Tagore kirjutas peamiselt oma emakeeles bengali keeles, kuid tõlkis osa oma teoseid inglise keelde. Ta katsetas juba varakult eri stiile, kuid eelistas lihtsat väljendusviisi. Tema luule temaatika ulatub armastusluulest religioosse luuleni ning väljendab kõiki inimlikke tundeid. Hoolimata indialikest motiividest on tema luule üldinimlik. Ta kirjutas ka näidendeid, romaane, jutustusi, artikleid, kooliõpikuid, töid keele ja kirjanduse, filosoofia ja religiooni alal.

Ta oli tuntud ka hea muusikuna, heliloojana ja näitlejana. Rabindranath esines vaid oma koduteatris Kolkatas (Calcutta), kus näitlejateks ja publikuks olid Tagore perekonna liikmed ja sõbrad.

Euroopas käis ta esimest korda 1878. Hiljem käis ta palju välismaal. 1920. ja 1930. aastatel reisis ta sageli Euroopas, Ameerikas ja Kaug-Idas. Ta pidas loenguid religioonist, elu teostamisest, loovast ühtsusest ja inimisiksusest, Ida ja Lääne suhetest, rahvuslusest, haridusest jne. Ta püüdis oma loengutes väljendada optimistlikku suhtumist inimkonna tulevikku.

Tunnustus

1913 Nobeli kirjandusauhind

Teosed eesti keeles

Luule

"Gitandžali; Aednik". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (Uku) Masing. Sari "Nobeli laureaadid", Loodus, Tartu 1936, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna
"Laulupalvelus = Gitandžali". Tõlkinud Uku Masing. Orto, Toronto 1953
"Aednik". Tõlkinud Uku Masing. Orto, Toronto 1956
"Aednik". Tõlkinud Uku Masing, eessõna: Ain Kaalep. LR 1974, nr 45/46
"Gitandžali". Tõlkinud Uku Masing. LR 1976, nr 3/4
"Viljakogumine". Tõlkinud Stella Noa, eessõna: Aili Aus. Kuressaare 1992, 42 lk
"Jasmiiniaed unenäos". Valinud ja bengali keelest tõlkinud Valev Mirtem. Tallinn 1995, 33 lk
"Noorkuu". Tõlkinud ja järelsõna: Stella Noa. Olion, Tallinn 2001, 80 lk
"Minu laul". Tõlkinud Stella Noa. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, 52 lk
"Vesirooside valgust vastu ulatab Ganges". Bengali keelest tõlkinud ja eessõna: Ingvar Luhaäär. Eesti Luuleliit, Tallinn 2004, 72 lk
"Gitandžali; Aednik; Puuvilja kogum". Koostanud Hando Runnel. Tõlkinud ja eessõna: Uku Masing. Ilmamaa, Tartu 2006, 424 lk

Romaanid, novellid

"Laevahukk" (romaan). Tõlkinud Daniel Palgi. EKS, Tartu 1928, 532 lk.; 2. trükk: sari "Suuri sõnameistreid", ERK 1958; 3. trükk Athena, Tallinn 1996
"Pärandusehoidja" (novellid "Pärandusehoidja", "Vanem õde", "Hüljatu", "Teostumise öö", "Jõetrepp", "Kaartide kuningriik"). Tõlkinud Alfred Suik. Sari "LUB", nr 40, Tartu 1928, 64 lk
"Kodu ja maailm" (romaan). Tõlkinud Oskar Truu. Valik, Tartu 1930, 304 lk; 2. trükk Tartu 1936; 3. trükk Orto, Toronto 1971
"Lahendatud mõistatus" (novellid "Elas kord kuningas", "Postkontoriülem", "Maši", "Lahendatud mõistatus", "Nojondžori babud" ja "Kabuullane"). Inglise keelest tõlkinud Helga Kross. LR 1961, nr 17
"Ekslevad linnud". Tõlkinud Stella Noa. Olion, Tallinn 1998, 111 lk
"Mashi ja teised lood" (jutustused). Tõlkinud Indrek Peterson. Härmametsa Talu Kirjastus, Tartu 1999, 96 lk

Mälestused, loengud, miniatuurid, aforismid

"Tee" (miniatuurid). Tõlkinud Stella Noa. Kuressaare 1991, 32 lk
"Isiksus" (Ameerikas peetud loengud). Tõlkinud Stella Noa, Olion, Tallinn 1995, 136 lk
"Mõttereliikviad". Tõlkinud ja järelsõna: Stella Noa. Genadi Noa kirjastus 1995, 46 lk
"Inimese religioon" (raamatu aluseks on Oxfordi ülikoolis peetud loengud). Tõlkinud Stella Noa. Olion, Tallinn 1997, 198 lk
"Mälestused". Tõlkinud Stella Noa. Olion, Tallinn 1999, 238 lk
"Loov ühtsus" (loengud). Tõlkinud ja järelsõna: Stella Noa. Olion, Tallinn 2000, 142 lk
"Rahvuslus" (loengud). Tõlkinud Stella Noa. Olion, Tallinn 2001, 112 lk; 2. trükk: Olion 2008, 96 lk
"Hinge sosistused" (miniatuurid, aforismid; saksa keele kaudu tehtud tõlge on valminud 1947. aastal; faksiimiletrükina on esitatud tekst tõlkija omakäelises ilukirjas). Tõlkinud Uku Masing. Ilmamaa, Tartu 2008, 64 lehte