1861. aasta (MDCCCLXI) oli 19. sajandi 61. aasta.

• 9. veebruar – Jefferson Davis nimetati Ameerika Riikide Konföderatsiooni ajutiseks presidendiks.
• 13. veebruar – Napoli valitseja Francesco II andis Gaeta juures alla Giuseppe Garibaldi vägedele.
• 18. veebruar – Itaalia parlament kogunes oma esimesele istungile ning nimetas kuningaks Vittorio Emanuele.
• 21. veebruar – Asutati Ahvenamaa pealinn Maarianhamina.^[1][2]
• 3. märts – Venemaal kaotati pärisorjus.
• 17. märts – Kuulutati välja Itaalia kuningriik. Ühendatud Itaalia esimeseks kuningaks sai Vittorio Emanuele II.
• 19. märts – Uus-Meremaal lõppes Uus-Meremaa valitsuse ja maooride vahel toimunud esimene Taranaki sõda.
• 20. märts – Argentinas asuvat Menodza provintsi tabas maavärin, mille tagajärjel hukkus vähemalt 6000 inimest ja hävis suurem osa Mendoza linnast.
• 30. märts – William Crookes teatas talliumi avastamisest.
• 12. aprill – Ameerika lõunaosariikide konföderatsiooni väed vallutasid Lõuna-Carolinas Charlestonis Fort Sumteri. Algas Ameerika Ühendriikide kodusõda.
• 17. aprill – Virginia lõi lahku Unioonist ja ühines Konföderatsiooniga.
• 6. mai – Arkansas lõi lahku Unioonist ja ühines Konföderatsiooniga.
• 7. mai – Tennessee lõi lahku Unioonist ja ühines Konföderatsiooniga.
• 20. mai – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Kentucky kuulutas end neutraalseks, kuid Konföderatsiooni väed sisenesid Kentuckysse sama aasta 3. septembril.
• 20. mai – Põhja-Carolina lõi lahku Unioonist ja ühines Konföderatsiooniga.
• 10. august – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Toimus sõja esimene suurem lahing Mississippi jõest lääne pool, Wilson's Creeki lahing.
• 7. november – Tulevane USA president Ulysses S. Granti juhitud Uniooni vägi võitis Missouri osariigis toimunud Belmonti lahingu – see oli tema esimene lahing, milles ta vägesid juhatas.
• 8. november – Ameerika Ühendriikide kodusõda: Ameerika fregatt USS San Jacinto peatas Briti postilaeva RMS Trenti ja arreteeris kaks Euroopasse teel olnud Konföderatsiooni saadikut, mille tagajärjel puhkes Suurbritannia ja USA vahel diplomaatiline kriis.

• 23. jaanuar (vkj 11. jaanuar) – Venemaa keiser kinnitas määruse "Mõningatest ümberkorraldustest Tartu õpperingkonna kesk- ja alamates õppeasutustes". Määruse järgi reorganiseeriti Tallinnas ja Tartus senised viieklassilised gümnaasiumid seitsmeklassilisteks. Kuressaare ja Pärnu kreiskool reorganiseeriti progümnaasiumiks.^[3]
• Aasta algul sõitis Juhan Leinberg (prohvet Maltsvet) abilistega Krimmi, et otsida ümberasumiseks sobivaid kohti. Sel ajal kogunes Tallinna Lasnamäele sadakond prohveti poolehoidjat, kes ootasid "valget laeva", pääsemaks "tõotatud maale". Politsei ajas poolehoidjad nädalate pärast laiali.^[3]
• Sügisel avaldas anonüümseks jäänud Maltsveti liikumise pooldaja Berliinis raamatu "Eestlane ja tema isand"^[3].
• Lavale toodi esimene eestikeelne algupärane näidend: Carl Robert Jakobsoni "Arthur ja Anna" (esmalt saksa keeles, eesti keelde tõlgiti see 1868. aastal)^[4].

• 6. jaanuar – Victor Horta, Belgia arhitekt
• 14. jaanuar – Mehmed VI, Türgi sultan (suri 1926)
• 12. veebruar – Lou Andreas-Salomé (suri 1937)
• 15. veebruar – Alfred North Whitehead, briti filosoof ja matemaatik (suri 1947)
• 15. veebruar – Halford Mackinder, briti geograaf ja geopoliitik
• 26. veebruar – Ferdinand I, Bulgaaria kuningas (suri 1948)
• 27. veebruar – Rudolf Steiner, antroposoofia rajaja (suri 1925)
• 15. aprill – Bliss Carman, Kanada luuletaja (suri 1929)
• 7. mai – Rabindranath Tagore, bengali kirjanik ja mõtleja (suri 1941)
• 16. mai – H. H. Holmes, USA sarimõrvar
• 11. juuni – Frederick Russell Burnham, USA skaut ja seikleja
• 19. juuni – Douglas Haig, Suurbritannia sõjaväelane
• 4. juuli – Max Fleischer, saksa kunstnik ja brüoloog
• 7. juuli – Nettie Stevens, inglise geneentik
• 2. august – Edith Cowan, Austraalia ühiskonnategelane, laps- ja naisõiguslane
• 8. august – William Bateson, inglise bioloog
• 12. august – Luigi Galleani, itaalia anarhist
• 3. september – Elin Danielson-Gambogi, Soome kunstnik
• 11. september – Juhani Aho, soome kirjanik
• 1. oktoober – Anna Brigadere, läti kirjanik
• 4. oktoober – Frederic Remington, USA kunstnik, illustraator ja skulptor
• 10. oktoober – Fridtjof Nansen, norra polaaruurija
• 30. oktoober – Antoine Bourdelle, prantsuse skulptor (suri 1929)
• 6. november – James Naismith, korvpalli leiutaja (suri 1939)
• 22. november – Ranavalona III, Madagaskari kuninganna
• 29. november – Spýros Samáras, kreeka helilooja
• 8. detsember – Georges Méliès, prantsuse filmirežissöör
• 8. detsember – William C. Durant, USA autotööstuse pioneer
• 8. detsember – Aristide Maillol, prantsuse skulptor (suri 1944)
• 15. detsember – Pehr Evind Svinhufvud, Soome president (suri 1944)
• 16. detsember – Antonio de La Gandara, maalikunstnik (suri 1917)
• 18. detsember – Edward MacDowell, USA helilooja ja pianist
• 19. detsember – Italo Svevo, itaalia kirjanik (suri 1928)
• 20. detsember – Ivana Kobilca, sloveeni maalikunstnik (suri 1926)
• 30. detsember – Henrique Mitchell de Paiva Couceiro, Portugali sõjaväelane ja poliitik (suri 1944)

• 2. jaanuar – Friedrich Wilhelm IV, Preisimaa kuningas
• 17. jaanuar – Lola Montez, iiri tantsija ja näitleja
• 20. veebruar – Eugène Scribe, prantsuse näitekirjanik ja libretist
• 14. aprill – Utagawa Kuniyoshi, jaapani kunstnik
• 3. juuni – Stephen A. Douglas, USA poliitik
• 6. juuni – Camillo Cavour, Itaalia poliitik
• 29. juuni – Elizabeth Barrett Browning, inglise luuletaja
• 15. juuli – Adam Jerzy Czartoryski, Poola aadlik, riigimees, diplomaat ja kirjanik
• 12. august – Eliphalet Remington, USA insener
• 16. august – Ranavalona I, Madagaskari kuninganna
• 17. detsember – Johann Andreas Wagner, saksa paleontoloog, zooloog ja arheoloog