Andesiit on basaldi järel kõige levinum vulkaaniline kivim.[3][4] Andesiit on kõige levinum subduktsioonivööndivulkanismi saadus[5] ning on seetõttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tulerõngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata just subduktsioonivööndi tektoonilises režiimis, sest andesiiti defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse laavagavulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ning tekitavad lisaks laavale ka suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasneb nendega ka lõõmpilvede teke.[6]
Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. Mineraloogiliselt koosneb andesiit peamiselt pürokseenist, plagioklassist ja küünekivist. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall). Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid.[7]
Ajaloolise aja kõige võimsamad vulkaanipursked on olnud valdavalt andesiitse koostisega purskematerjaliga. Nende hulka kuuluvad Tambora (1815),[8]Krakatau (1883),[8]Pelée (1902),[8]Katmai (1912),[9]Saint Helens (1980)[8] ja Pinatubo (1991).[8] Ehkki basalt ja basaltset materjali purskavad vulkaanid on andesiitseist levinumad, on andesiitsed vulkaanid märksa enam tuntud, sest nende pursked on sageli plahvatuslikud, sellal kui basalti purskavad vulkaanid tegutsevad palju rahulikumalt ning väga sageli on need inimsilma eest varjatud, asudes ookeanide sügavuses.
Ka mõiste edasine kujunemislugu on seotud peamiselt saksa teadlastega, kes omasid 19. sajandilpetroloogilises teadustöös maailmas juhtivat rolli.[15]
"Andesiidi" tõi geoloogilisse terminoloogiasse tagasi Justus Roth, kes 1861. aastal täpsustas mõiste definitsiooni. Ta pidas oluliseks kivimis sisalduvate päevakivide koostist. Roth nimetas kivimit andesiidiks siis, kui selles sisalduv plagioklass oli oligoklassi (oligoklass hõlmas sel ajal ka andesiini[10]) koostisega.[16]Ferdinand Zirkel (1894) aga ei pidanud plagioklassi koostist definitsiooni seisukohalt oluliseks. Ta nimetas andesiidiks augiiti ja plagioklassi sisaldavaks vulkaaniliseks kivimit, mis ei sisalda oliviini.[17] Seega eristas ta andesiiti basaldist just oliviini järgi, mis on basaldis enamasti küllaltki tavaline mineraal. Uuesti määratletud andesiidi stratotüüp asub ArgentinasCatamarca provintsis Andide mäestikus; selle defineeris Walter Ehrenreich Tröger.[18]
Tänapäevase andesiidi definitsiooni on sarnaselt teiste tardkivimite omadega välja töötanud Rahvusvahelise Geoloogiaühingu (IUGS) tardkivimite süstemaatika alakomisjon (Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks).[22][23]
Enamasti kasutatakse vulkaaniliste kivimite klassifitseerimiseks QAPF-diagrammi asemel TAS-diagrammi, mis põhineb kivimite keemilisel koostisel. Vulkaanilised kivimid on tavaliselt väga peeneteralised ning sisaldavad sageli kristallstruktuuritavulkaanilist klaasi, mistõttu on keemilisel analüüsil põhinev klassifikatsioon täpsem ning sageli ainuvõimalik viis kivimi adekvaatseks määramiseks.
Andesiit on TAS-diagrammil defineeritud kui kivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 57–63%. Andesiidivälja otspunktide koordinaadid on: 57, 0; 57, 5,9; 63, 0; 63, 7.[24] Et andesiidi ja basaldi vahel ei ole teravat üleminekut, vaid nendevahelised eraldusjooned on kunstlikud, on loodud täiendavalt terminid "trahhüandesiit", kui kivim sarnaneb keemiliselt koostiselt rohkem trahhüüdiga, ja "basaltne andesiit", mida kasutatakse siis, kui ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52–57%.[26]
Mineraloogiliselt koosneb andesiit peamiselt pürokseenist, plagioklassist ja küünekivist.[7] Andesiidi koostis on lähedane basaldi ja datsiidi omale. Keemiliselt koostiselt on andesiit nende vahevormiks ning moodustab reeglina ka sujuva ülemineku värvitoonis (murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ning datsiit helehall või kahvatupruun).
Värske murenemata andesiit on enamasti tumehalli värvi. Murenedes võib kivim selles sisalduvate rauaosakesteoksüdeerumise tõttu omandada pruuni või isegi punaka ilme. Mida heledam andesiit, seda enam sisaldab ta ränidioksiidi. Orogeenne ehk subduktsioonivööndi andesiit on peaaegu alati porfüürilise struktuuriga.[29]Kivimi põhimass koosneb nii peenikestest mineraaliteradest, et neid on isegi mikroskoobi abiga keeruline määrata. Peenikese põhimassi sees paiknevad palju suuremad fenokristallid, mis kuuluvad tavaliselt plagioklassile, pürokseenile, raua- ja titaanioksiididele, biotiidile ja küünekivile; sagedased lisandid on magnetiit, tsirkoon, apatiit, ilmeniit ja granaadid.[35] Andesiit võib sisaldada ka kristallstruktuurita vulkaanilist klaasi ja allaniiti. Tüüpilise maapealsetes tingimustes tardunud andesiidi massist moodustavad fenokristallid umbes 30 protsenti.[36]
Porfüüriline struktuur vihjab kivimi keerulisele tekkeloole. Kristallid saavad suureks kasvada ainult siis, kui neil on selleks piisavalt aega. Seega pidi magma kristalliseerumine algama juba magmakambris ning vulkaanikraatrist väljunud magma sisaldas juba lisaks vedelale komponendile ka kristalliseerunud ainet. Peeneteraline põhimass on moodustunud kiire jahtumise teel maapinnani jõudnud laavast.
Numbrid on keskmistatud 2600 analüüsitud andesiiditüki alusel.[37]
Teke
Andesiidi tüüpiliseks tekkekeskkonnaks on subduktsioonivöönd, eriti mandriline subduktsioonivöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla.
Sügavamale vajuvad kivimid soojenevad ning satuvad järjest suureneva rõhu tingimustesse. Suureneva rõhu käes pole paljud mineraalid enam stabiilsed ning hakkavad muutuma teisteks uutesse tingimustesse sobivateks mineraalideks. Sellist protsessi nimetatakse moondeks ja selle käigus moodustunud kivimeid moondekivimeiks. Ebastabiilseiks muutuvad eeskätt vett sisaldavad mineraalid, mida subdutseeruvas laamas on rohkelt, sest varem ookeanipõhja moodustanud maakoores sisaldub paljude mineraalide kristallstruktuuris vesi. Moonde käigus vabaneb vesi kivimite pooriruumi ning liigub seal kõrgemale, alandades sukelduva laama kohal oleva vahevöö ülaosa sulamistemperatuuri ja tekitades seeläbi ülessulamiskoldeid. Vesi alandab kivimite sulamistemperatuuri umbes 200–300 °C.[11]
Moodustuma hakkavad esimesed magmatilgad, mis on ümbritsevaist kivimeist väiksema tihedusega ning otsivad seetõttu teed ülespoole. Magma tihedus moodustab reeglina umbes 90% lähtekivimi tihedusest. Kivimite osalise sulamise läbi tekkinud magma koostis erineb lähtekivimi koostisest. Kivimid pole puhtad ained, vaid koosnevad paljudest erineva sulamistemperatuuriga mineraalidest (ka enamiku kivimit moodustavate mineraalide koostis ja seega ka sulamistemperatuur varieeruvad). Kõige madalama sulamistemperatuuriga on ränirikaste tardkivimite koostismineraalid (peamiselt kvarts ja leelispäevakivi), mistõttu on kivimi osalisel sulamisel sellest tekkinud magma ränirikkam kui lähtekivim ise.[11] See ongi moodus, kuidas üks tardkivim läbi sulamise teiseks muundub. Vahevöö ülaosa peamisest komponendist peridotiidist tekib osaliselt sulades basaltse koostisega magma. Basaldi sulamine omakorda tekitab andesiitse, datsiitse või muu sarnase ränirikka koostisega magma.
Andesiidi moodustumine pole lihtsalt ränivaesema kivimi sulamise tulemus. Selle protsessi kõik detailid ei ole tänaseks selged, kuid magma koostist mõjutavateks protsessideks on lisaks sulamisele ka fraktsioneeruv kristalliseerumine (magmast kristalliseeruvad mineraalid, mis magmaga koos edasi ei liigu ning muudavad seega selle koostist). Oluliseks koostise mõjutajaks võib olla ka magma segunemine maakoore materjaliga. Keskmine mandriline maakoor on ränirikkama koostisega kui basalt, mistõttu on ta ka madalama sulamistemperatuuriga ning hakkab basaltse magmaga kokku puutudes sulama ning sellega segunema.[8]
Ränivaesemad kivimid sisaldavad suuremas koguses raskemaid elemente, näiteks rauda. Seetõttu on ka basaldi tihedus pisut suurem kui andesiidil. Basaltne magma saab maakoores tõusta nii kõrgele, kui lubab tema ujuvus selle suhtes.[11] Paksust ning suhteliselt väikse tihedusega mandrilisest maakoorest on basaldil raskem läbi murda, mis ongi üks põhjusi, miks pole basalt mandritel nii levinud kui ookeanides. Näiteks andesiidi nimetuse aluse – Andide-alune maakoor on umbes 60 kilomeetri paksune, mistõttu basalti seal praktiliselt ei esinegi.[38] Kui basaltne magma seguneb mandrilise maakoore materjaliga, muutub ta koostis andesiitsemaks ja tihedus väiksemaks ning seeläbi on magmal võimalik kõrgemale liikuda. Lisaks rikastub sulav materjal ookeanis esinenud setete mõjul kaaliumi, baariumi ja tinaga; komponentide vahekord ei ole aga täpselt teada.[39]
Basaltne magma, mis riftivöönditeskonvektsiooniga kõrgemale tõustes moodustab ookeanipõhja, on väga väikse veesisaldusega (vähem kui 0,5%[40]). Andesiitsest subduktsioonivööndi magmast moodustab vesi aga kuni 6 protsenti.[41] See vesi on pärit subdutseerunud laamast, mille ümberkristalliseeruvad mineraalid vee vabastasid. Vabanenud vesi aitab basaldi sulamisele kaasa ning liigub koos magmaga ülespoole. Kui rõhk ülespoole liikudes väheneb, hakkab magmas lahustunud vesi moodustama gaasimulle, sest vedelike lahustuvus gaasides halveneb rõhu langedes. Merepinnal on gaasilise vee ruumala keemistemperatuuril üle 1600 korra suurem vedela vee ruumalast.[42][43] See on peamiseks põhjuseks, miks ookeanide keskahelikes pole praktiliselt üldse plahvatuslikke purskeid, sest puudub pingeid tekitav veeaur, mistõttu basaltne ning vedel laava võib rahulikult merepõhja voolata. Veega laetud subduktsioonivööndi magma ei leia aga tihti kraatrist rahulikku väljapääsu. Plahvatuslikkust võimendab ränirikka laava suurem viskoossus, mis ei lase tekkinud gaasimullidel magmast vabalt välja liikuda. Äärmuseni viidud pinged vabanevad lõpuks plahvatuslike vulkaanipursete näol, mille käigus on esmasteks purskesaadusteks tavaliselt vulkaanilised gaasid ning gaaside poolt pihustatud magma fragmendid, mida kokkuvõtvalt nimetatakse tefraks. Kui vulkaan on n-ö hääle puhtaks köhinud, võivad järgneda ka näiteks andesiitse koostisega laavavoolud.[44]
Andesiitse laava temperatuur kraatrist väljumise ajal on 950–1170 °C. Tihedus pursketemperatuuril (ilma vesiikuliteta) on 2450 kg/m³ ja viskoossus 104–107Pa·s.[45]
Andesiitseid kivimeid ei esine siiski vaid subduktsioonivööndites. Nii Marsi andesiitsed kivimid (Marsil puudub laamtektoonika) kui ka maised andesiitsed kivimid, mis esinevad väljaspool subduktsioonivööndeid, näitavad, et andesiit võib tekkida ka teistsuguste mehhanismide järgi. Jaapanis Zaō vulkaanil tehtud uuringud näitavad, et vastupidi tavalistele teooriatele pärinevad sealsed basaltsed laavavoolud kõrgemal asuvast magmakihist, andesiitne laava tekib aga sügavamalt vahevööst pärinevast magmast.[46] Andesiidi tekke kõigis mehhanismides puudub aga teadlaste seas üksmeel.[47]
Lasumuskehad
Vulkaani pursketüübi määrab peamiselt magma keemiline koostis. Väga üldiselt saab vulkaanid pursketüübi alusel jaotada kaheks: rahuliku käitumisega ja vedelat laavat purskavaiks ning plahvatuslikeks rohkelt püroklastilist materjali tootvaiks vulkaanideks. Esimesel juhul on laava peamiselt basaltse koostisega, teisel juhul koosnevad vulkaanilised kivimid peamiselt andesiidist ning vähemal määral veelgi enam räni sisaldavaist datsiidist, rüoliidist, trahhüüdist jne.[48]
Andesiit on basaldist oluliselt viskoossem, mistõttu ei moodusta ta basaldile omaseid õhukesi ning kergelt voolavaid laavavoolusid. Temperatuuril 1100 °C on andesiitne laava kuni 200 korda viskoossem Hawaii saare basaltsest laavast.[49] Andesiitsed laavavoolud on paksud ning liiguvad aeglaselt. Laavavoolu sees on plastiline laava, mis aeglaselt edasi roomab, selle välispind on aga pragunenud ja ebaühtlane ning meenutab eemalt vaadates hunnikusse lükatud nurgelisi kivilahmakaid. Ühe andesiitse laavavoolu kõrgus võib ulatuda mitmesaja meetrini ning selle serv on tavaliselt väga järsk. Sellist laavavoolu nimetatakse plokk-laavaks.[50] Andesiitne laavavool võib moodustada ka aa-laava, kuid erinevalt basaldist ei teki andesiitsest laavast kunagi pahoehoe-tüüpi laavavoolu.[51]
Laavavoolud on vaid üks osa andesiidi esinemisvormidest, sest andesiitsed vulkaanid on plahvatusliku pursketüübiga ning paiskavad suure osa magmast kraatrist välja väikesteks tükkideks fragmenteerununa, mis langevad maale tagasi vulkaaniliste pommide, plokkide, lapillide ja tuha näol.
Andesiit võib moodustada ka maa-aluseid plaatjaid intrusioone ehk daike, kuid pikemate andesiitsete daikide paksus peab üldjuhul ületama ühte meetrit, vastasel korral pole viskoossel andesiidil võimalik kuigi kaugele voolata. Mida kitsam on liikumistee, seda suuremat jõudu tuleb rakendada, et magmat seda mööda edasi liikuma sundida.[49]
Andesiidi äratundmine looduses ei pruugi olla lihtne. Ivar Murdmaa kirjutab raamatus "Ookean tulerõngas", kuidas ta üritas Onekotani saarel koguda võimalikult erinevaid kivimeid, kuid pärast neid laboris uurides selgus, et ta oli kaasa toonud seljakotitäie erineva väljanägemisega andesiiti.[52]
Mandriline maakoor on ookeanilisest väiksema tihedusega ning koosneb peamiselt tardkivimeist ja nendega keemiliselt koostiselt sarnanevaist moondekivimeist. Arvatakse, et mandrilise maakoore materjal ongi tekkinud läbi subduktsiooniprotsessi. Sellele viitab ka mandrilise maakoore keskmine koostis, mis vastab umbes andesiidi keemilisele koostisele.[53][54] Tänapäeval on suurem osa laavavooludest saarkaartel küll basaltsed (erandiks on vaid Aleuudid), seega on erinevuse seletamiseks loodud mitu teooriat. Ühe teooria kohaselt tekkis minevikus saarkaartel andesiiti basaldist rohkem, teise kohaselt on toimunud saarkaarte basaltsete kivimite (mis on vahevöö ülaosa kivimitest suurema tihedusega) vahevöösse sukeldumine ja mandrilist maakoort on jäänud moodustama vaid andesiitsed kivimid.[55]
Murenemine
Tekkinud andesiitsed lasumuskehad hakkavad aja jooksul nii keemiliste kui ka mehaaniliste tegurite mõjul lagunema. Murenemist mõjutavad tegurid on kivimi mineraalne koostis, kliima, elustik, piirkonna topograafia ja aeg. Kuna andesiidi mineraalne koostis on varieeruv, lasumuskehad on eri vanusega ning asuvad erineva elustiku ja topograafiaga piirkondades, võib andesiidi murenemine toimuda vägagi erinevalt. Kehtivad siiski kaks põhireeglit: peenema struktuuriga kivimid annavad murenemisel üldiselt peenema lõimisega mulla, jämedama struktuuriga kivimid aga jämedama lõimisega mulla ja tumedam kivim annab murenedes viljakama pinnase.[56] Andesiit on üldiselt keskmise tumedusega, mis tähendab keskmist viljakust, selle valdavalt porfüüriline struktuur tagab aga murenemisel tekkivate osakeste erineva suuruse. Murenedes võib kivim selles sisalduvate rauaosakesteoksüdeerumise tõttu omandada pruuni või isegi punaka ilme. Hilisema murenemise staadiumis võib tavaliselt tumedates toonides esinev andesiit olla ka suisa valge.[57]
Andesiidi keemilise murenemise ehk porsumise puhul on ühe levinuma mineraali plagioklassi puhul võimalikud kolm reaktsiooni:
Andesiidis sisalduvad tumedad mineraalid (vilgud, pürokseen, küünekivi) annavad murenemisel püriidi ja sideriidi (vahel ka aktinoliidi).[60]Päevakivi porsumisel tekib kvarts. Viimane ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu ajapikku kivimis kvartsisisaldus kasvab. Nõnda hakkab vanem ja rohkem murenenud andesiit väliselt sarnanema rüoliidiga.[61]
Andesiidi erimit sanukiiti on Shikoku saare ja selle ümbruskonna inimesed kasutanud tööriistade valmistamiseks juba paleoliitikumis.[66] Sanukiidist vardaid on tänu selle heliomadustele 1961. aastast kasutatud ka hōkyō-nimeliste pillide (Jaapanis leiutatud litofonide) valmistamiseks.[67]
Siiski oli sellest kaevandusest juba varemgi porfüüri toodetud. Juba 1850 eKr olid KreetalKnossose palees suured porfüürsambad.[70]
Kaevandusest lääne poole Niiluse ääres asuvasse Qenasse (antiikajal Maximianopolis) viivat teed kirjeldas esimesena Strabon, kes suri 24 pKr. Ptolemaios kandis selle 2. sajandilVia Porphyritese ('porfüüritee') nimega oma maailmakaardile ja nii tuntakse seda tänapäevani. Porfüüritee äärde rajati mehitatud valvega kaevud. Itaalias seda kivimit looduslikult ei leidu, nii et kõik porfüürsambad Roomas, imperaatorite büstide porfüürtoogad ja Rooma panteoni porfüürpaneelid olid pärit samast kaevandusest.[68] Porfüürist altareid, vaase ja purskkaevubasseine hakati renessansi ajal uuesti kasutama ning neid on avastatud Itaaliast küllalt kaugelt, koguni Kiievist.[71]
Andesiidi vorm on ka lapis Lacedaimonius, Porfido verde antico, lapis Croceus, lapis Taygetas, lapis Spartanus või Porfido serpentino verde, PeloponnesoselKrokeesi linnas Lakoonias kaevandatud kivim. Rohelise värvi annavad kivimile epidoot ja kloriit, tumedad varjundid annab kivimile pürokseen, heledad aga plagioklass.[75]
Andesiiti kaevandatakse viimistlusmaterjalina ka tänapäeval – näiteks Ukrainas Karpaatides.[83] Kuni 2014. aastani kaevandati andesiiti viimistlusmaterjaliks ka Saksamaal Rheinland-Pfalzis. Sealses andesiidis esines haruldase griinokiidi kristalle.[84]
Vanema päritoluga andesiit on sageli seotud ofioliitidega, kus nad on jäänukid endistest saarkaartest. Taolise päritoluga on andesiit (boniniit) KüproseTroodose mäestikus[88], aga ka Egiptuses porfüürilademe moodustunud andesiit.
Väljaspool traditsioonilist levikuala leitud andesiiti on vahel kirjeldatud uue kivimitüübina. Selle näiteks on Minnesotast leitud auganiit.[89] Sealne andesiit ei pruugi ka olla tüüpilise tekkega, nii on VietnamisĐà jõe ümbruskonna andesiitsed kivimid tekkinud kraatonialuse mantli kivimite sulamisel ja maapinnale tõusmisel.[90]
Teine piirkond Euroopas, kus tänapäeval andesiiti tekib, on Island.[97][98] Ebatüüpilise tekkepaiga tõttu on andesiit seal siiski teistest purskekivimitest haruldasem, nii on Landmannalaugaril üksikud andesiidikoonused keset basaldist ja rüoliidist laavavälju.[99] Sagedasem oli seal andesiidi teke tertsiaaris.[100]
Sellele vaatamata on andesiit Eestis siiski olemas. Üks puurauk (Undva-580), mis asub SaaremaalUndva lähedal, lõikab sügavusel alates 422,60 meetrist kuni 441,30 meetrini (puuraugu lõpp)[118] keskmise koostisega vulkaanilisi kivimeid, mis on tekkinud samal ajal Riia plutooniga (umbes 1,6 miljardit aastat tagasi). Keemiliselt koostiselt on tegemist andesiidiga, ehkki ajaloolistele traditsioonidele tuginedes on seda kirjanduses nimetatud peamiselt plagioklassporfüriidiks[119].
Undva andesiidi keemiline koostis põhielementide oksiidide massiprotsentides:[120]
SiO2
TiO2
Al2O3
Fe2O31
MnO
MgO
CaO
Na2O
K2O
P2O5
59,22
1,03
13,27
10,43
0,13
3,23
5,37
2,71
3,15
0,51
1 – kogu raud on arvutatud ümber kolmevalentse raua oksiidiks.
Andesiit väljaspool Maad
Andesiit moodustab koos basaldiga põhiosa Marsi pealiskorrast.[121] Suur osa Merkuuri pinda katvatest kivimitest on tõenäoliselt andesiit.[122]
Io aktiivne vulkanism tähendab seda, et sealne magma tekib taassulanud kivimitest. Nii võivad sealse magma tekketingimused sarnaneda andesiidi tekketingimustega. Hinnanguliselt koosnevad sealsed kivimid 1,9% ulatuses andesiidist.[123]
↑Lerner, K. Lee & Lerner, Brenda W. (2003). "Andesite". eNotes.com (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2009. Vaadatud 23. jaanuaril 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
↑Morrissey, Meghan M. & Mastin, Larry G. (1999). Vulcanian eruptions. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 463–475. ISBN 012643140X
↑Gill, J B. (1981). Orogenic andesites and plate tectonics. New York, Springer-verlag.
↑McGraw-Hill Concise Encyclopedia of Earth Science. McGraw-Hill (2004). Lk 22. ISBN 0071439544
↑Wood, C.A. and Kienle, J. (editors) (1990) Volcanoes of North America: United States and Canada, Cambridge, Cambridge University Press, ISBN 0-521-36469-8, page 70.
↑ 10,010,1Tomkeieff, S. I. (1983). Dictionary of Petrology. John Wiley & Sons. Lk 27. ISBN 0471101591
↑ 11,011,111,211,3Rogers, Nick & Hawkesworth, Chris (1999). Composition of Magmas. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 115–131. ISBN 012643140X
↑F. Loewinson-Lessing: Petrographisches Lexikon, Repertorium der petrographischen Termini und Benennungen. Jurjew [Dorpat] 1893, lk. 14.
↑Buch, L. von. (1836). Über Erhebungscrater und Vulkane. Annalen der Physik und Chemie. Leipzig. 37. Lk 169–190.
↑ 29,029,129,229,329,429,529,6McBirney, Alexander R. (1990). Andesite and dacite. Entsüklopeedias D. R. Bowes (Toim.), The Encyclopedia of Igneous and Metamorphic Petrology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 18–22. ISBN 0442206232
↑Blatt, Harvey and Robert J. Tracy, 1996, Petrology, Freeman, ISBN 0-7167-2438-3
↑Wallace, Paul & Anderson, Jr., Alfred T. (1999). Volatiles in Magma. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 149–170. ISBN 012643140X
↑Le Maitre, R. W. (1976). The chemical variability of some common igneous rocks. J. Petrol. 17:589–637.
↑Kilburn, Christopher R. J. (1999). Lava flows and flow fields. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 291–305. ISBN 012643140X
↑Batiza, Bodey & White, James D. L. (1999). Submarine lavas and hyaloclastite. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk ISBN 012643140X
↑ 49,049,1Carrigan, Charles R. (1999). Plumbing systems. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 219–235. ISBN 012643140X
↑Murdmaa, Ivar (1980). Ookean tulerõngas. Eesti Raamat. Lk 19.
↑Taylor, S. R. (1967). The origin and growth of continents. Tectonophysics 4, 17–34.
↑Taylor, S. R. (1977). Island arc models and the composition of the continental crust. Kogumikus M. Talwani (Toim.), Island Arcs, Deep Sea Trenches and Back-Arc Basins. American Geophysical Union. Lk 325–336. ISBN 0875904009
↑İsmail Seyhan, VOLKANİK KAOLİNİN OLUŞUMU VE ANDEZİT PROBLEMİ, 18 şubat 1971 tarihinde Türkiye Jeoloji Kurumunun 25 inci Jeoloji Kongresinde verilmiş tebliğ, Maden Tetkik ve Arama Enstitüsü, Ankara
↑Broodbank, Cyprian (2014) [2013]. The Making of the Middle Sea: A History of the Mediterranean from the Beginning to the Emergence of the Classical World. Thames & Hudson. lk 105. ISBN 978-0-500-05176-4
↑Meier, T et al. (2007) "A Model for the Hellenic Subduction Zone in the area of Crete based on seismological investigations" pp. 194–195 In Taymaz, Tuncay and Dilek, Yildirim (eds.) (2007) The Geodynamics of the Aegean and Anatolia Geological Society, London, lk. 183–200,
↑Şen, Erdal; Kürkcüoğlu, Biltan; Aydar, Erkan; Gourgaud, Alain; Vincent, Pierre M. (2003). "Volcanological evolution of Mount Erciyes stratovolcano and origin of the Valibaba Tepe ignimbrite (Central Anatolia, Turkey)". Journal of Volcanology and Geothermal Research. 125 (3–4): lk. 239. ISSN 0377-0273
↑I. S. E. Carmichael (1964). «The Petrology of Thingmuli, a Tertiary Volcano in Eastern Iceland». Journal of Petrology 5 (3): 435–460.
↑"Arhiivikoopia"(PDF). Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2021. Vaadatud 13. märtsil 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑Mäkitie, H. & Lahti, S., 1991. Seinäjoen karttaalueen kallioperä. Suomen geologinen kartta 1:100 000, Kallioperäkarttojen selitykset, Lehti 2222. Geologian tutkimuskeskus, Espoo.
↑Räsänen, J. ,Hanski, E. , Lehtonen, M, 1989. Komatites, low-Ti basalts and andesites in the Möykkelmä area, Central Finnish Lapland. Report on the Lapland Volcanite Project. Geol. Surv. Finland, rep. invest. 88
↑Puura, V., Klein, V., Koppelmaa, H. & Niin, M. (1997). Precambrian basement. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 27–34. ISBN 9985501853
↑Niin, M. (1976). To the stratigraphy of the middle Proterozoic Hogland series in northern Baltic. Grigelis, A. A. (toim.) Materials on Baltic Stratigraphy. Vilnius. Lk 15–17.
↑Niin, M. (2002). Non-acid Igneous Rocks of the Crystalline Basement of Estonia. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. Eesti Geoloogiakeskus. Lk 4–19.
↑Kivisilla, J., Niin, M. & Koppelmaa, H. (1999). Catalogue of chemical analyses of major elements in the rocks of the crystalline basement of Estonia. Estonian Geological Survey.
↑Cousins, Claire R.; Crawford, Ian A. (2011). "Volcano-Ice Interaction as a Microbial Habitat on Earth and Mars". Astrobiology 11 (7): 695–710.
↑Weider, Shoshana Z. Weider, Petrology and Geochemistry of Mercury, Oxford Research Encyclopedia of Planetary Science, 2018
↑VOLCANIC DIFFERENTIATION OF IO, Laszlo Keszthelyi, Alfred McEwen. Lunar and Planetary Science XVIII, 1997
↑Day, James M. D.; Ash, Richard D.; Liu, Yang; Bellucci, Jeremy J.; Rumble, Douglas; McDonough, William F.; Walker, Richard J.; Taylor, Lawrence A. (2009). "Early formation of evolved asteroidal crust". Nature 457 (7226): 179–82.
Allikad
Le Maitre, R. W. (2005). Igneous Rocks: A Classification and Glossary of Terms: Recommendations of the International Union of Geological Sciences Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks (2 ed.). Cambridge University Press.
Charles K. KaoCharles K. Kao menerima gelar kehormatan dari Universitas Princeton pada tahun 2004Nama asal高錕LahirCharles Kuen Kao(1933-11-04)4 November 1933Shanghai, Republik Tiongkok[1]Meninggal23 September 2018(2018-09-23) (umur 84)Sha Tin, Hong KongTempat tinggalRepublik Tiongkok (1933–1948)Hong Kong (1949–2018)[2]Britania Raya (1952–1970)Amerika SerikatWarga negaraAmerika SerikatBritania Raya[1]AlmamaterUniversity College London (PhD 1965, dikel...
بدأ علم الآثار النيوزيلندي في أوائل القرن التاسع عشر على يد أشخاص غير محترفين مع اهتمام قليل بالدراسة الدقيقة. ومع ذلك، ابتداءً من سبعينيات القرن التاسع عشر، بدأ البحث التفصيلي ببطء ليجيب عن أسئلة حول الحضارة البشرية. حدد علم الآثار (يستخدم هنا بمعناه الواسع)، إلى جانب الت�...
Api Abadi John F. KennedyApi Abadi John F. Kennedy di Arlington National Cemetery setelah renovasi tahun 2013LetakArlington County, VirginiaKoordinat38°52′54″N 77°04′17″W / 38.88153°N 77.07150°W / 38.88153; -77.07150Koordinat: 38°52′54″N 77°04′17″W / 38.88153°N 77.07150°W / 38.88153; -77.07150Luas3 ekar (1,2 ha)Didirikan25 November 1963 (sementara)15 Maret 1967 (permanen)Badan pengelolaU.S. Department of the ArmyLoka...
والدي My Old Man إرنست همنغواي (1899 - 1961) معلومات الكتاب المؤلف إرنست همنغواي البلد الولايات المتحدة اللغة لغة إنجليزية تاريخ النشر 1923 (في ثلاث قصص وعشر قصائد)1926 (في في وقتنا) السلسلة في وقتنا النوع الأدبي قصة قصيرة تعديل مصدري - تعديل والدي (بالإنجليزية: My Old Man) قصة قصيرة من
Die Gemeinde Aileu in Osttimor Die Liste der Orte in der Gemeinde Aileu gibt an, welche Ortschaften in jedem Suco der osttimoresischen Gemeinde Aileu liegen. Inhaltsverzeichnis 1 Landkarten der Verwaltungsämter 2 Verwaltungsamt Aileu Vila 2.1 Suco Aissirimou 2.2 Suco Bandudato 2.3 Suco Fahiria 2.4 Suco Fatubossa 2.5 Suco Hoholau 2.6 Suco Lahae 2.7 Suco Lausi 2.8 Suco Lequitura 2.9 Suco Liurai 2.10 Suco Saboria 2.11 Suco Seloi Craic 2.12 Suco Seloi Malere 3 Verwaltungsamt Laulara 3.1 Suco Boc...
Heritage railroad in Hawaii, U.S. Kauai Plantation RailwayA map of the railroadA train on the railway in 2015OverviewDates of operation2007–presentTechnicalTrack gauge3 ft (914 mm)Length2.5 miles (4 km)OtherWebsitewww.kilohanakauai.com/plantation-train The Kauai Plantation Railway is a heritage railroad on the island of Kauai in Hawaii. Built in 2006 and opened in January 2007, the railroad operates on a 2.5-mile (4 km) long track within the Kilohana Plantation and o...
1964 film Dulha DulhanDirected byRavindra DaveScreenplay byInder Raj AnandProduced byRavindra DaveStarringRaj KapoorSadhana ShivdasaniK. N. SinghCinematographyM.W. MukadamEdited byS.R. SawantMusic byKalyanji AnandjiCountryIndiaLanguageHindi Dulha Dulhan is a 1964 Indian Bollywood film produced and directed by Ravindra Dave. It stars Raj Kapoor and Sadhana Shivdasani in pivotal roles together for the first time.[1] Soundtrack # Title Singer(s) Lyric(s) 1 Mujhe Kahte Hai Kallu Qawal Muk...
Cycling race 1946 Vuelta a EspañaRace detailsDates7 – 30 MayStages21Distance3,836 km (2,384 mi)Winning time137h 10' 38Results Winner Dalmacio Langarica (ESP) Second Julián Berrendero (ESP) Third Jan Lambrichs (NED) Mountains Emilio Rodríguez (ESP)← 1945 1947 → The 6th Vuelta a España (Tour of Spain), a long-distance bicycle stage race and one of the three grand tours, was held from 7 to 30 May 1946. ...
Untuk kegunaan lain, lihat Demi Cinta. Demi CintaGenre Roman Remaja PembuatSinemArtSkenario Ina Rosamaya Luisa Kuilok Cerita Ina Rosamaya Luisa Kuilok SutradaraWinaldha E. MelalatoaPemeran Leony V. H. Rionaldo Stockhorst Jennifer Arnelita drg. Fadly Meriam Bellina Femmy Permatasari Lagu pembukaCinta Tak Bersyarat — ElementLagu penutupCinta Tak Bersyarat — ElementNegara asalIndonesiaBahasa asliBahasa IndonesiaJmlh. episode31ProduksiProduser eksekutifElly Yanti NoorProduserLeo SusantoDurasi...
Team sport played on ice using sticks, skates, and a puck This article is about the contact team sport played on ice. For the overall family of sports involving sticks and goals, see Hockey. For the sport played on fields and using a hockeyball, see Field hockey. For other uses, see Ice hockey (disambiguation). This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Fin...
Asep Ridwan HasyimPanitera Muda Militer Mahkamah Agung Informasi pribadiLahir8 April 1967 (umur 56)Ciamis, Jawa BaratSuami/istriTutut Senja YaniAlma materUniversitas Islam Indonesia (S.H.)Universitas 17 Agustus 1945 Cirebon (M.Si.)Universitas Jayabaya (M.H.)Karier militerPihak IndonesiaDinas/cabang TNI Angkatan LautMasa dinas1995—sekarangPangkat KolonelNRP12360/PSatuanKorps Khusus (KH)Sunting kotak info • L • B Kolonel Laut (KH) Asep Ridwan Hasyim, S.H., M.Si., ...
University in Dhaka, Bangladesh This article needs to be updated. Please help update this article to reflect recent events or newly available information. (April 2017) Darul Ihsan UniversityDarul Ihsan UniversityTypePrivateActive1993; 30 years ago (1993)–2016 (2016)ChancellorShahabuddin Chuppu, Honorable President of BangladeshVice-ChancellorNoneAddressHouse No. 21, Road No. 9/A, Dhanmondi R/A, Dhaka, 1209, Bangladesh23°44′49″N 90°22′32″E / 2...
This article's lead section may not adequately summarize its contents. Please help improve the lead by writing an accessible overview. (July 2023) The Sugar Cane was a pioneering georgic poem adapted to a West Indian theme, first published in 1764. With renewed interest in Caribbean literature, and especially after a new edition was published in 2000, it has attracted critical attention, especially its author's attitude towards slavery. Background St Kitts landscape The Scottish doctor James ...
American R&B singer (born 1979) Neyo redirects here. For other uses, see Neyo (disambiguation). Ne-YoNe-Yo in 2018BornShaffer Chimere Smith (1979-10-18) October 18, 1979 (age 44)[1]Camden, Arkansas, U.S.Other namesGogoEducationLas Vegas AcademyOccupations Singer songwriter actor dancer Years active1998–presentWorks Discography production Spouse Crystal Renay Williams (m. 2016; div. 2023)PartnerMonyetta Shaw (2009...
Brazilian futsal player For other uses, see Betão. This article has multiple issues. Please help improve it or discuss these issues on the talk page. (Learn how and when to remove these template messages) This biography of a living person needs additional citations for verification. Please help by adding reliable sources. Contentious material about living persons that is unsourced or poorly sourced must be removed immediately from the article and its talk page, especially if potentially libe...
Metro station in Shenzhen, Guangdong, China This article includes a list of references, related reading, or external links, but its sources remain unclear because it lacks inline citations. Please help to improve this article by introducing more precise citations. (November 2023) (Learn how and when to remove this template message) Bitou碧头General informationLocationBao'an District, Shenzhen, GuangdongChinaOperated bySZMC (Shenzhen Metro Group)Line(s) Line 11Hi...
Badan Pusat Statistik BPSGambaran umumDidirikan26 September 1960; 63 tahun lalu (1960-09-26)Dasar hukumPeraturan Presiden Nomor 86 Tahun 2007Nomenklatur sebelumnyaBiro Pusat StatistikBidang tugasMelaksanakan tugas pemerintahan di bidang kegiatan statistik sesuai dengan ketentuan peraturan perundang-undangan.SloganPenyedia Data Statistik Berkualitas untuk Indonesia Maju[1]KepalaAmalia Adininggar Widyasanti, S.T., M.Si., M.Eng., Ph.D. (Pelaksana Tugas)Sekretaris UtamaIr. Atqo ...
Zac Incerti Data i miejsce urodzenia 13 lipca 1996 Mount Lawley Wzrost 192 cm Dorobek medalowy Reprezentacja Australia Igrzyska olimpijskie brąz Tokio 2020 pływanie(4 × 100 m st. dowolnym) brąz Tokio 2020 pływanie(4 × 200 m st. dowolnym) Mistrzostwa świata złoto Budapeszt 2022 4 × 100 m st. dowolnym (sztafeta mieszana) srebro Budapeszt 2022 4 × 200 m st. dowolnym Igrzyska Wspólnoty Narodów brąz Gold Coast 2018 pływanie(50 m st....
Paghimo ni bot Lsjbot. 0°54′N 122°54′E / 0.9°N 122.9°E / 0.9; 122.9 Phoenix Reef Kagaangan Nasod Indonesya Tiganos 0°54′N 122°54′E / 0.9°N 122.9°E / 0.9; 122.9 Timezone CIT (UTC+8) GeoNames 1631220 Kagaangan ang Phoenix Reef sa Indonesya.[1] Nahimutang ni sa amihanang bahin sa nasod, 1,900 km sa sidlakan sa Jakarta ang ulohan sa nasod. Ang kinahabogang dapit sa palibot dunay gihabogon nga 914 ka metro ug 15.1 km...