Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune (vastavalt 23°59' ja 23°27')[1], ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Planeedil asuvad Olympus Mons, mis on suurim vulkaan ja kõrguselt teine mägi Päikesesüsteemis, ning Valles Marineris, mis on üks suurimaid kanjoneid. Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos, mis on väikesed ja ebakorrapärase kujuga ning teadlased arvavad, et need võivad olla asteroidid, mis on Marsi orbiidile jäänud.[3]
Enne esimest möödalendu Marsist, mille sooritas Mariner 4, spekuleeriti, et selle pinnal võib olla vedelat vett. Marineri möödalennul tehtud pildid kujutasid vastupidi oodatule kõrbelist ja tühja planeeti, millelt vett ei leitud. Hilisematel mehitamata missioonidel on leitud tõendeid, et Marsil olid kunagi suured alad veega kaetud. 2005. aastal leiti poolustelt jääd ning kulgur Spirit leidis ühest proovist veemolekule. Phoenixi maandur leidis 2008. aastal planeedilt vett ning NASA teatas 28. septembril 2015, et leidis Marsi pinnalt voolavat soolast vett.[4][5]
Teleskoobiga on see Maast poole väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.
Marss on kihilise ehitusega planeet, millel on tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. Praeguste mudelite järgi on tuuma raadius 1794 ± 65 km ja see koosneb peamiselt rauast ja niklist, ning 16–17% ulatuses väävlist. Tuuma ümbritseb vahevöö, mis on vorminud mitmed tektoonilised ja vulkaanilised pinnavormid. Teadlased pole vahevöös aktiivsust tuvastanud. Planeedi pindmisest kestast ehk koorest on leitud mitmeid keemilisi elemente, peamiselt leidub seal räni, hapnikku, rauda, magneesiumi, alumiiniumi, kaltsiumi ja lämmastikku. Koor on keskmiselt 50 km paksune, maksimaalse paksusega 125 km. Maakoor on seevastu 40 km paksune ehk Marsiga võrreldes õhem.
Kunstniku kujutis sellest, milline võis Marss olla 4 miljardit aastat tagasi
Marss on kiviplaneet, mis koosneb ränist, hapnikust, metallidest ja teistest keemilistest elementidest, mis moodustavad sealseid kivimeid. Marsi pind koosneb peamiselt basaldist, kuid mõnes piirkonnas on basalt ränirikkam ja sarnaneb Maal leiduvate andesiitsete kivimitega. Planeedi pinnalt on leitud ka hematiiti ja oliviini. Suur osa planeedi pinnast on kaetud raud(III)oksiidi tolmuga.
Marsil puudub magnetväli[7], aga on leitud tõendeid et planeedil võis see kunagi olla. Praegu arvatakse, et Marsil esines 4 miljardit aastat tagasi laamtektoonika, aga see lõppes, kui planeedi tuum jahtus.[8] Marsi tuuma jahtumine oli ilmselt ka põhjuseks, miks planeet kaotas oma magnetvälja.[8] Magnetvälja kadumisel ja päikesetuule mõjul kaotas Marss peaaegu kogu oma atmosfääri kosmosesse.[9]
Pärast planeetide tekkimist tabasid planeete mitmed asteroidid ja umbes 60% Marsi pinnalt on leitud sellest perioodist pärinevaid kraatreid. Marsi põhjapoolkeralt on leitud hiiglaslik kraater, Põhja polaarnõgu, mis on mõõtmetega 10 600 × 8500 km ja katab 40% planeedist. See kraater on 4 korda suurem kui Aitkeni kraaterKuul ja on suurim kraater, mis Päikesesüsteemist on leitud.
Marsil on mõningane geoloogiline aktiivsus säilinud ja näiteks 19. septembril2008 leidis Mars Reconnaissance Orbiter tõendeid, et ühel 700 meetri kõrgusel kaljul oli toimunud laviin.
Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, mis viitab sellele, et viimased on tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaanOlympus Mons, mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme – kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid – lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka marsikulguriteSpirit ja Opportunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Hüdroloogia
Scamander Vallis. Pildil olev jõesäng viitab sellele, et kunagi võis Marsil voolata suures koguses vett
Marsil on õhurõhk väga madal ja atmosfäär Maa omast sada korda hõredam, mistõttu pole Marsil vedelas olekus vett. Poolustel asuvad kaks jääga kaetud ala, mis võivad koosneda jäätunud veest ja kui lõunapooluse jää sulatada, kattuks kogu planeet 11 meetri paksuse veekihiga.[10] Mars Expressi ja Mars Reconnaissance Orbiteri mõõtmised on tuvastanud jäätunud vett mõlemal poolusel ja keskmistel laiuskraadidel. 31. juulil2008 leidis NASA maandur Phoenix Marsi pinnasest jäätunud vett.
Marsi pinnavormid viitavad sellele, et kunagi oli Marsi pinnal vedelat vett. Planeedi pinnal olevad looklevad pinnavormid, mis on tuntud ka kui Marsi kanalid, on ühe hüpoteesi kohaselt tekkinud voolavast veest. Üks suuremaid kanaleid on Ma'adim Vallis, mis on 700 km pikk, 20 km lai ja 2 km sügav. Noorim kanal arvatakse olevat moodustunud kõigest paar miljonit aastat tagasi. Mujal esinevad orgude võrgustikud sarnanevad maiste valglatega. Nende võrgustike kuju ja levik toetavad teooriat, et Marsil sadas kunagi vihma ja lund.
Kunagisele vedela vee olemasolule viitavad ka teatud mineraalide olemasolu Marsi pinnal. Marsilt on leitud hematiiti ja götiiti, mis tekivad vahel vee olemasolul. 2004. aastal leidis Opportunity jarosiiti, mis tekib ainult vedela vee olemasolul ja tõestab, et kunagi pidi Marsil olema vedelat vett. Hiljutisim tõend, et Marsil oli kunagi vedelat vett, on kipsi leidmine Marsi pinnalt. Kipsi leidis detsembris 2011 marsikulgur Opportunity.
Mõned teadlased arvavad, et madalad põhjapoolkera tasandikud võisid kunagi olla kaetud sadu meetreid sügava ookeaniga, kuid see hüpotees on veel vastuoluline. Märtsis 2015 teatasid teadlased, et see ookean võis olla Põhja-Jäämere suurune. See teooria tekkis, kui teadlased võrdlesid vee ja deuteeriumi hulka Marsi atmosfääris ning nende ainete hulka Maal. Uurimise tulemusel avastati, et Marsil on kaheksa korda rohkem deuteeriumi, kui on Maal ja sellest võib järeldada, et iidsel Marsil pidi olema märkimisväärselt rohkem vett. Curiosity kulgur on Gale'i kraatrist leidnud suure koguse deuteeriumi, kuid see kogus pole piisav, et võiks kindlalt kinnitada ookeani olemasolu. Samas on mõned teadlased hoiatanud, et teooria on kinnitamata ja Marsi kliimamudelid pole veel kinnitanud, et planeet oli veekogude olemasoluks piisavalt soe.
Polaaralad
Jääkilp Marsi lõunapoolusel
Marsil on mõlemad poolused kaetud kuni paarikümne meetri paksuse jääga. Kui poolusel on talv, on see pidevalt varjus ja põhjustab temperatuuri languse. Temperatuuri langemisega sadestub 25–30% atmosfäärist süsihappelumena planeedi pinnale. Kui poolus saab taas päikesevalgust, toimub süsihappelume sublimeerumine, mis tekitab tuuli kiirusega 400 km/h. Need tuuled transpordivad suuri koguseid veeauru ja tolmu, ning tekitab kiudpilvi. Veeaurust tekkinud pilvi pildistas 2004. aastal kulgur Opportunity.[11]
Lõunapoolusel võib mõnes piirkonnas süsihappelumi tekkida kuni meetripaksuste tahvlitena. Kevade saabumisel soojeneb planeedi maapõu ning sublimeeruv süsihappegaas tekitab tahvlite all suure rõhu, mis viib pealispinna purunemiseni. Tahvlite purunemine tekitab geisritega sarnanevaid süsihappegaasipurskeid. Selliste pursete tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.
Marsi interaktiivne topograafiline kaart. Hiire kursoriga pinnavormi peale liikudes ilmub nähtavale pinnavormi nimi ning sellele klikkides avaneb vastav artikkel. Punased ja roosad alad on kõrgemad (+3 km kuni 8 km), kollane on 0 km, rohelised ja sinised alad on madalamad (kuni −8 km). Valged (>+12 km) ja pruunid (>+8 km) on kõige kõrgemad alad. Telgedel on pikkus- ja laiuskraadid. Pooluseid kaardil kujutatud ei ole.
Esimestena kaardistasid Marsi pinda Johann Heinrich Mädler ja Wilhelm Beer. Nad püstitasid hüpoteesi, et enamus Marsi pinnavormidest on püsivad ja määrasid täpsemalt ära Marsi pöörlemisperioodi. 1840. aastal joonistas Mädler kümne aasta vaatlusmaterjalide põhjal esimese kaardi Marsist. Beer ja Mädler jätsid pinnavormidele nimed panemata ja tähistasid need tähtedega, pannes näiteks Sinus Meridiani tähiseks "a".[12]
Tänapäevased Marsi kohanimed pärinevad mitmest kohast. Näiteks kraatrid, mis on laiemad kui 60 km, on nimetatud surnud teadlaste ja kirjanike järgi, kes on panustanud Marsi uurimisse. Kraatrid, mille diameeter on alla 60 km, on nimetatud linnade järgi, kus elab vähem kui 100 000 elanikku. Suurte tasandike nimed on kas "Marss" või "täht" eri keeltes ja väikesed tasandikud on nimetatud jõgede järgi.[13]
Suurte pinnavormide nimesid on ka muudetud, et kajastada uusi teadmisi nende kohta. Näiteks Nix Olympica nimetati ümber Olympus Mons'iks, kui saadi teada, et see on mägi.[14] Marss on jaotatud kaheks eri piirkonnaks, mille albeedo on erinev. Heledamaid piirkondi nimetati kontinentideks ja neile anti nimesid nagu Arabia Terra (Araabia maa) või Amazonis Planitia (Amazonase tasandik). Tumedamaid piirkondi peeti meredeks ja sellest tulenevad nimed Mare Erythraeum, Mare Sirenum ja Aurorae Sinus.
Marsi ekvaator määrati planeedi pöörlemise järgi, kuid keerulisem oli määrata Marsi algmeridiaan. Esimestena panid selle paika Mädler ja Beer, kui nad koostasid esimesi Marsi kaarte. Pärast seda kui Mariner 9 saatis 1972. aastal Maale rohkelt pilte Marsi pinnast, määrati algmeridiaan väikese kraatri Airy-0 järgi, mis asub Sinus Meridianis.
Kuna Marsil pole ookeane ja seetõttu pole seal ka merepinda, tuli kõrguse nullpunkt samuti kokku leppida. Kõrguse nullpunktiks sai kõrgus, kus atmosfäärirõhk on 610,5 Pa (6,105 mbar).[15]
Olympus Mons. See on Päikesesüsteemi kõrgeim mägi ja vulkaan
Olympus Monsi kilpvulkaan, on kustunud Marsi vulkaan, mis asub Tharsise platool, kus asub ka muid suuri vulkaane. Olympus Mons on umbes kolm korda kõrgem kui 8,8 km kõrgune Džomolungma. Olympus Mons on Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan ja sõltuvalt mõõtmismeetodist Päikesesüsteemi kõrgeim või kõrguselt teine mägi. Eri allikad pakuvad mäe kõrguseks 21,9–27 km.[16]
Augud
NASA kosmosesond Mars Odyssey on Arsia Monsi külgedelt avastanud seitse auku, mis võivad olla võimalikud sissepääsud Marsi koobastesse. Koobaste sissepääsude laiused varieeruvad 100–252 meetrini ja need on vähemalt 73–96 meetrit sügavad.[17] Koopad on saanud nimed avastajate abikaasade järgi ja need on tuntud kui seitse õde. Kuna valgus ei pääse eriti sügavale, võib nende sügavus ja laius olla tunduvalt suuremad. Ainsaks erandiks on Dena, mille sügavus on 130 meetrit. Teadlased arvavad, et koopad võivad olla kaitstud päikeseloidete, väikeste meteoriitide ja UV-kiirguse eest.[18]
Marss kaotas oma magnetvälja ilmselt 4 miljardit aastat tagasi[19] ja selle põhjuseks arvatakse olevat asteroidide tabamused.[20] Magnetvälja puudumise tõttu mõjutab päikesetuul ionosfääri. Päikesetuul hõrendab väliskihist aatomeid eemaldades Marsi atmosfääri ning seetõttu on rõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35 km kõrgusel maapinnast.
Marsi atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96%), argoonist (1,93%), lämmastikust (1,89%) ja hapnikust (0,3%).[21] Atmosfääris leidub ka veeauru, kuid seda on nii vähe, et kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi.
Marsi atmosfäärist on leitud ka metaani, kuid seda on seal väga vähe ja see pärineb kindlatest piirkondadest. Teadlased on leidnud kaks piirkonda, kus seda tekib ja arvatakse, et Marss toodab 270 tonni metaani aastas.[22] Metaan püsib Marsi atmosfääris lühikest aega (0,6–4 aastat) ja selle tekkimise põhjusteks on pakutud vulkanismi, komeete ja mikroorganismide tegevust.
Tolmutorm Marsil 25. novembril 2012. Valged täpid näitavad Curiosity ja Opportunity asukohti ja valged nooled näitavad tolmutormi asukohta
Kõigist Päikesesüsteemi planeetidest sarnaneb Marss kõige enam Maaga, sest nende pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune. Marsi aastaajad on Maa omadest kaks korda pikemad, sest Marsi aasta on peaaegu kaks Maa aastat. Pinnatemperatuur on sõltuvalt aastaajast +35 °C kuni −143 °C. Suur temperatuuri kõikumine on põhjustatud õhukesest atmosfäärist mis ei suuda suurt hulka Päikese soojust säilitada, madalast rõhust ja Marsi pinna madalatest soojuskadudest. Planeet on Päikesest 1,52 korda kaugemal kui Maa ja Marss saab seetõttu 57% vähem päikesevalgust.[23]
Marsi orbiidi ekstsentrilisusel on kliimale ja aastaaegadele suur mõju. Kui Marss on periheeli lähedal, on lõunapoolkeral suvi ja põhjapoolkeral talv ja kui planeet on afeeli lähedal, on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv. Selle tulemusena on aastaajad lõunapoolkeral äärmuslikumad kui põhjapoolkeral. Lõunas võivad suvised temperatuurid olla 30 °C soojemad kui põhjapoolkeral.
Marsil on Päikesesüsteemi suurimad tolmutormid. Tormid varieeruvad väikesel alal olevast kuni kogu planeeti katvate tormideni. Need tekivad enamasti siis, kui Marss on Päikesele lähedal, sest see tõstab planeedi temperatuuri.[24]
Orbiit ja pöörlemine
Marsi orbiit võrrelduna Maa orbiidiga
Marsi keskmine kaugus Päikesest on 230 miljonit kilomeetrit ja ta teeb täistiiru 687 Maa päevaga. Marsi kaugus Maast on 55–400 miljonit km. Marsi ööpäev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit ja Marsi aasta kestab 1,8809 Maa aastat ehk 1 aasta 320 päeva ja 18,2 tundi.[21]
Marsi on orbiidi ekstsentrilisus on 0,09 – Päikesesüsteemi planeetidest on sellest ekstsentrilisem ainult Merkuuri orbiit. 1,35 miljonit aastat tagasi oli Marsi orbiidi ekstsentrilisus umbes 0,002 ehk tunduvalt vähem kui tänapäeval Maal (0,0167). Marsi orbiidi ekstsentrilisus on teiste planeetide gravitatsiooni mõju tõttu tasapisi suurenemas ja Marsi ja Maa vaheline kaugus on järgmise 25 000 aasta jooksul tasapisi vähenemas.[25]
Kaaslased
Marsi kaaslane Phobos
Marsi kuud Phobose (kreeka keeles 'hirm') ja Deimose ('ahastus') avastas 1877Asaph Hall. Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel.[1] Mõlemad suurused on väiksemad Päikesesüsteemi nelja suurima planeedi läbimõõdust.
Phobos ja Deimos on arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid. Need on korrapäratu kujuga kaljurahnud: nende mõõtmed on vastavalt 25×21×19 km ja 15×12×11 km.[1] Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti: tema tiirlemisperiood on 0,32 Maa päeva.[1] Deimose tiirlemisperiood on 1,26 päeva[1], ehk teisisõnu tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda.
Marssi on uuritud tuhandeid aastaid ja esimesed vaatlusandmed pärinevad Vana-Egiptuse astronoomidelt. Marssi on vaadeldud Maalt, kuid suurem osa infost pärineb 20. ja 21. sajandil Marsile saadetud kosmosesondidelt, automaatjaamadelt ja kulguritelt. Seisuga 19. veebruar2021 olid Marsi orbiidil 2001 Mars Odyssey, Mars Express, Mars Reconnaissance Orbiter, ExoMars Trace Gas Orbiter, MAVEN, Mars Orbiter Mission ja Mars Hope Mission ning planeedi pinnal kulgurid Curiosity ja Perseverance. Marsile on oma kosmoseaparaate saatnud Ameerika Ühendriigid, Euroopa, Nõukogude Liit, India, Hiina ja Araabia Ühendemiraadid.
↑ 1,01,11,21,31,41,51,61,7Jõeste, M.; Raudtits, L.; Tõnso, V.; Ussisoo, V; Õiglane, H. (1987) A ja O taskuteatmik. Kirjastus "Valgus", teine trükk, lk 55.
Shelby BluesFounded1900Folded1928Based inShelby, Ohio, United StatesLeagueOhio League (1902–1919)Independent (1926–1928)Team historyShelby Blues (1905–1928)Team colorsBlue, White Head coachesPeggy Parratt (1910–1911)Ohio League Championship wins(2) 1910, 1911 The Shelby Blues were an American football team based in Shelby, Ohio. The team played in the Ohio League from 1900 to 1919. In 1920, when the Ohio League became the APFA (now known as the National Football League), ...
هذه المقالة تحتاج للمزيد من الوصلات للمقالات الأخرى للمساعدة في ترابط مقالات الموسوعة. فضلًا ساعد في تحسين هذه المقالة بإضافة وصلات إلى المقالات المتعلقة بها الموجودة في النص الحالي. (يونيو 2018) مشروع أكسجينالشعارمعلومات عامةنوع مشروع مكتبة برمجية icon set (en) نظام التشغيل لينك
درس تعليم اللغة الإسبانية باستخدام المنهج التعليمي الصامت بغوادلاهارا المكسيك المنهج التعليمي الصامت (بالإنجليزية:Silent Way)، ابتكر عن طريق كيلب غاتينيو وهو منهج لتعليم اللغات الأجنبية؛ إذ يتخذ المعلم الصمت أساسًا لأسلوب التعليم. ففي عام 1963 م، طرح غاتينيو هذا المنهج في كتابه
Ernst Maass, Scholia Graeca in Homeri Iliadem Townleyana (1887), sebuah kumpulan skholion Ilias oleh Homeros. Skholion (bahasa Yunani Kuno: σχόλιον, translit. skhólion, har. 'penafsiran' atau 'ulasan') merupakan penafsiran tata bahasa, sanggahan, atau penjelasan – asli atau disalin dari penafsiran sebelumnya – yang disisipkan di margin naskah penulis kuno, sebagai glosa. Penggunaan kata terawal dibuktikan berasal dari abad kesatu S.M.[1] Lihat pula Ma...
Sepa BesarNegaraIndonesiaGugus kepulauanKepulauan SeribuProvinsiDKI JakartaKabupatenKepulauan SeribuLuas- km²Populasi- Pulau Sepa Pulau Sepa atau disebut juga Pulau Sepa Besar dan Pulau Sepa Barat adalah salah satu pulau di gugusan Kepulauan Seribu. Secara administratif termasuk dalam wilayan Kabupaten Kepulauan Seribu, Provinsi DKI Jakarta, Indonesia. Pulau ini dikelola oleh PT Sepa Paradise, dikenal sebagai pulau dengan pasir pantai berwarna putih, bibir pantai langsung menjorok ke te...
Métropole de Mégare et Salamine L'église métropolitaine de la Dormition de la Mère de Dieu à Mégare. Informations générales Pays Grèce Église Église de Grèce Rite liturgique byzantin Type de juridiction Métropole (en) Création 1974 Siège Mégare, Attique Titulaire actuel Konstantínos (el) Langue(s) liturgique(s) Koinè des Évangiles Calendrier Calendrier julien révisé Statistiques Paroisses 28 Territoire Salamine et dèmes des Mégariens, d'Éleusis et de Mándra...
Residential skyscraper in Manhattan, New York 101 Warren StreetSouth side of 101 Warren St, seen from Murray and West StreetsGeneral informationTown or cityManhattan, New York City, New YorkCountryUnited StatesCoordinates40°42′56″N 74°00′40″W / 40.715626°N 74.011178°W / 40.715626; -74.011178Construction started2006Completed2008Height428 feet (130 m)Technical detailsFloor count32 above ground, 2 below groundDesign and constructionArchitecture firmSkidmo...
Finnish-American architect (1873–1950) This article includes a list of general references, but it lacks sufficient corresponding inline citations. Please help to improve this article by introducing more precise citations. (May 2013) (Learn how and when to remove this template message) Eliel SaarinenEliel Saarinen in early 1900sBornGottlieb Eliel SaarinenAugust 20, 1873Rantasalmi, Grand Duchy of FinlandDiedJuly 1, 1950(1950-07-01) (aged 76)Bloomfield Hills, Michigan, U.S.NationalityFinn...
Sporting event delegationAustria at the1976 Winter ParalympicsFlag of AustriaIPC codeAUTNPCAustrian Paralympic Committeein Örnsköldsvik, SwedenCompetitors24 (20 men and 4 women) in 2 sportsMedalsRanked 6th Gold 5 Silver 16 Bronze 14 Total 35 Winter Paralympics appearances (overview)1976198019841988199219941998200220062010201420182022 Austria competed at the 1976 Winter Paralympics in Örnsköldsvik, Sweden. 24 competitors from Austria won 35 medals including 5 gold, 16 silver and ...
German actor (1872–1958) Paul PanzerPanzer in 1926BornPaul Wolfgang Panzerbeiter(1872-11-03)November 3, 1872Würzburg, Bavaria, GermanyDiedAugust 16, 1958(1958-08-16) (aged 85)Hollywood, California, U.S.OccupationActorYears active1905–1952SpouseJosephine Panzer (?–1954; her death)Children2 Paul Wolfgang Panzerbeiter (November 3, 1872 – August 16, 1958), known professionally as Paul Panzer, was a German-American silent film actor.[1] He appeared in more than 330 films...
Culinary traditions of Kuwait Machboos Kuwaiti cuisine is a fusion of Arabian, Iranian, Indian and Mediterranean cuisines.[1][2] Kuwaiti cuisine is part of the Eastern Arabian cuisine. A prominent dish in Kuwaiti cuisine is machboos, a rice-based dish usually prepared with basmati rice seasoned with spices, and chicken or mutton. Seafood is a significant part of the Kuwaiti diet, especially fish.[3] Mutabbaq samak is a national dish in Kuwait. Other local favourites ar...
Webcomic drawn by Ryan North Dinosaur ComicsAuthor(s)Ryan NorthWebsitewww.qwantz.comCurrent status/scheduleUpdated every Monday, Wednesday, and Friday except Canadian holidaysLaunch dateFebruary 1, 2003 (2003-02-01)Genre(s)Humour Dinosaur Comics is a constrained webcomic by Canadian writer Ryan North. It is also known as Qwantz, after the site's domain name, qwantz.com. The first comic was posted on February 1, 2003,[1] although there were earlier prototypes. Dinosaur C...
American professional wrestler (1934–1989) For the English wrestler, see Giant Haystacks. Haystacks CalhounHaystacks Calhoun (middle), with Tex McKenzie and Mario Milano in 1971Birth nameWilliam Dee CalhounBorn(1934-08-03)August 3, 1934[1]McKinney, Texas, U.S.[1]DiedDecember 7, 1989(1989-12-07) (aged 55)[1]Collin County, Texas, U.S.Professional wrestling careerRing name(s)Country Boy CalhounHaystacksHaystacks CalhounBilled height6 ft 4 in (193 cm)...
Empress of Japan (718–770) Not to be confused with Prince Shōtoku. Empress Kōken / Empress Shōtoku孝謙天皇 / 称徳天皇Empress of Japan(Kōken, first reign)Reign19 August 749 – 7 September 758EnthronementAugust 19, 749PredecessorShōmuSuccessorJunnin(Shōtoku, second reign)Reign6 November 764 – 28 August 770EnthronementJanuary 26, 765PredecessorJunninSuccessorKōninBornAbe (阿倍)c. 718Died28 August 770(770-08-28) (aged 51–52)BurialTakano no misasagi (高野陵) (Nara)P...
Malaysian politician In this Malay name, there is no family name. The name Ahmad is a patronymic, and the person should be referred to by the given name, Kamarul Bahrin. Yang Mulia Dato'Raja Kamarul BahrinDSAP DPMTراج قمر البحرين بن راج احمدDeputy Minister of Housing and Local GovernmentIn office17 July 2018 – 24 February 2020MonarchsMuhammad V (2018–2019) Abdullah (2019–2020)Prime MinisterMahathir MohamadMinisterZuraida KamaruddinPreceded byHalimah Mohame...
AlcedoAlcedo Volcano from SPOT Satellite imageHighest pointElevation1,130 m (3,710 ft)Coordinates0°26′S 91°07′W / 0.43°S 91.12°W / -0.43; -91.12GeographyAlcedoIsabela Island, Galápagos Islands, Ecuador GeologyMountain typeShield volcanoLast eruptionDecember 1993[1] Alcedo Volcano is one of the six coalescing shield volcanoes that make up Isabela Island in the Galapagos. The remote location of the volcano has meant that even the most rece...
This article may need to be rewritten to comply with Wikipedia's quality standards. You can help. The talk page may contain suggestions. (August 2014) This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Critical making – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (January 2017) (Learn how and when to remove thi...
Frankfort Land USADelstat MaineFylkeWaldo CountyGrunnlagt25. juni 1789 (formelle rettigheter)Postnummer04438Areal67,1 km²Befolkning1 124 (2010[1])Bef.tetthet16,75 innb./km²Antall husholdninger534Høyde o.h.64 meter PosisjonskartFrankfortFrankfort (Maine)Frankfort44°36′35″N 68°52′36″VFrankfort på Commons Frankfort er en by i Waldo County, Maine, USA. Ved folketellingen i 2010 hadde byen 1124 innbyggere.[1] Geografi Byen har et areal på totalt 6...
British mercantile company (1879–1900) Central African Company redirects here. For companies in the modern nation, see list of Central African companies. Flag of the Royal Niger Company The Royal Niger Company was a mercantile company chartered by the British government in the nineteenth century. It was formed in 1879 as the United African Company and renamed to National African Company in 1881 and to Royal Niger Company in 1886. In 1929, the company became part of the United Africa Company...
.svg){kind=small}
