Arktika

Punase joonega on tähistatud juuli 10 °C isoterm, mida kokkuleppeliselt loetakse Arktika piiriks
Kevadine jäälagunemine Arktikas

Arktika on polaarpiirkond, mis ümbritseb põhjapoolust. Ta hõlmab kogu Põhja-Jäämere ning Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjaosa.

Arktika looduslikuks piiriks loetakse sageli isotermi, kus juuli keskmine õhutemperatuur on 10 °C. See langeb enam-vähem kokku puupiiriga.

Põhjapoolust ja seda ümbritsevaid alasid katab hiiglaslik (Euroopast suurem) jääkilp, mis ujub Põhja-Jäämere pinnal. Suviti jää taandub ning sulades murduvad sellest lahti tohutu suurusega osad, millest vormuvad jäämäed. Jääkilbi suurus taastub talvel, kui õhutemperatuur võib langeda −60 °C-ni.

Arktikale on iseloomulik madal suvine õhutemperatuur, aasta keskmine õhutemperatuur alla 0 °C, oru- ja mandriliustikud ning igikelts. Arktika on tundrate ja arktiliste kõrbete levikupiirkond.

Elu

Hoolimata karmist kliimast elab Arktikas palju suurimetajaid, sealhulgas jääkarud, muskusveised, morsad ja hülged. Enamus neist elab suurtes kolooniates.

Seal leidub ka merelinde ning meres planktonit. Ainsad taimed on samblikud ja vetikad.

Ka inimasustus on seal tuhandeid aastaid vana – põlisrahvaste hulka kuuluvad Põhja-Ameerikas elavad inuitid ehk lääneeskimod ning Arktika Euroopa-osa asustavad laplased ehk saamid.

Globaalse soojenemise mõjud

Globaalse soojenemise tõttu on ajavahemikul 1977–2007 umbes kolmandik Arktika jääst sulanud. Eriti kiiresti on jää hakanud sulama pärast 2002. aastat. Arvestuste järgi võib Arktika 2030. aastaks muutuda suviti jäävabaks.

Vaata ka