PROFILPELAJAR.COM

Odrajahu on jahu, mida saadakse odraterade kuivatamise ja jahvatamise teel. Odrajahu kasutatakse karaski ja lameleibade valmistamiseks. Samuti kasutatakse seda imikutoitudes, komponendina jahusegudes ning pärmitaina valmistamiseks.^[1] Odrajahu on rohkem või vähem rafineeritud. Täisteraodrajahu on tumedam kui täisteranisujahu ning selle maitse meenutab pähklit.^[2]

Ajalugu

Oder on ilmselt pärit Etioopia ja Kagu-Aasia mägistest piirkondadest. Läänemaailmas ei ole oder olnud inimese toidulaual väga olulisel kohal. Aasias, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas tehakse odrajahust või -teradest putru.^[2]

Odralinnasejahu

Odralinnasejahu valmistatakse odralinnastest. Valitud odrasorte kasutatakse peamiselt linnaste saamiseks.^[2] Odralinnased on odraseemned, mis on läbinud linnastamise (osaline idandamine, millele järgneb idandamise peatamine kuuma õhuga).^[1] Linnastamise lõpus eraldatakse idud ja jahvatatakse jahuks. Linnasejahust valmistatakse meski, õlut ja viskit. Kõrgel temperatuuril kuivatatud linnastest tuleb tumedam õlu. Odralinnastest valmistatakse viljakohvi, linnasesiirupit, millega lõhnastatakse piimakokteile ja mõningaid kondiitritooteid ning hommikusöögihelbeid.^[2]

Kasutamine

Oder leiab Euroopas ja Põhja-Ameerikas vähe kasutust. Seevastu Aasias on odrajahust tooted laialdaselt levinud.^[3] Odrajahu kasutatakse küpsiste, muffinite ja pannkookide valmistamiseks.^[4] Otra saab kasutada ka muretaina, odrajahu-hapukooretaina ja putrude tegemiseks.^[5] Oder ei sisalda gluteeni moodustavaid valkaineid ja ainuüksi odrajahust küpsetisi valmistada ei saa.^[6] Pagarid kasutavad väikestes kogustes diastaatilist odrajahu, et muuta tainas olev tärklis suhkruteks. Odrajahu saab kasutada ka pasta valmistamiseks.^[4] Odrajahu kasutatakse suppide ja kastmete paksendajana, see annab toitudele kergelt magusa maitse. Otra kasutatakse ka kariloomade toiduks ning leiva-, õlle- ja viinatööstuses.^[2]

Kohalikud variatsioonid

Oder on üks vanimaid põllukultuure ning seetõttu on välja kujunenud lisaks laialt levinud toodetele ka kohalikke roogasid.

Chalbori-ppang on Lõuna-Koreast pärit pannkookidest koosnev maius
Flatbrød on Norra lameleib
Raspeball on Norrast pärit kartulist ja odrajahust koosnev roog
Piṇḍa on Hindu päritolu riisipall, millele on lisatud odrajahu, gheed ja seesamiseemneid

Toiteväärtus

Odrajahu toiteväärtus ning vitamiinide ja mineraalainete sisaldus 100 g jahu kohta.

Toiteväärtus
Toitained	Odrajahu ^[7]	Odralinnasejahu ^[8]
Vesi	12,1 g	8,21 g
Energia	345 kcal / 1140 kJ	361 kcal / 1510 kJ
Valgud	10,5 g	10,3 g
Rasvad	1,6 g	1,84 g
Küllastunud rasvhapped	0,335 g	0,386 g
Monoküllastumata rasvhapped	0,205 g	0,254 g
Polüküllastumata rasvhapped	0,771 g	0,953 g
Tuhk	1,28 g	1,37 g
Süsivesikud	74,5 g	78,3 g
Kiudained	10,1 g	7,1 g
Suhkrud	0,8 g	0,8 g

Mineraalained
Mineraalaine	Odrajahu	Odralinnasejahu
Ca	32 mg	37 mg
Fe	2,68 mg	4,71 mg
Mg	96 mg	97 mg
P	296 mg	303 mg
K	309 mg	224 mg
Na	4 mg	11 mg
Zn	2 mg	2,06 mg
Cu	0,343 mg	0,27 mg
Mn	1,03 mg	1,19 mg
Se	37,7 μg	37,7 μg

Vitamiinid
Vitamiin	Odrajahu	Odralinnasejahu
A-vitamiin	0 μg	1 μg
B₁-vitamiin	0,37 mg	0,309 mg
B₂-vitamiin	0,114 mg	0,308 mg
B₃-vitamiin	6,27 mg	5,64 mg
B₄-vitamiin	37,8 mg	-
B₅-vitamiin	0,145 mg	0,577 mg
B₆-vitamiin	0,396 mg	0,655 mg
Folaat	8 μg	38 μg
C-vitamiin	0 mg	0,6 mg
Betaiin	65,5 mg	-
E-vitamiin	0,57 mg	0,57 mg
Beetakaroteen	0 μg	11 μg
K-vitamiin	2,2 μg	2,2 μg
Luteiin + zeaksantiin	160 μg	160 μg

Aminohapped
Aminohape	Odrajahu	Odralinnasejahu
Trüptofaan	0,175 g	0,132 g
Treoniin	0,356 g	0,407 g
Isoleutsiin	0,383 g	0,361 g
Leutsiin	0,713 g	0,746 g
Lüsiin	0,391 g	0,535 g
Metioniin	0,202 g	0,294 g
Tsüstiin	0,232 g	0,157 g
Fenüülalaniin	0,589 g	0,225 g
Türosiin	0,301 g	0,341 g
Valiin	0,515 g	0,503 g
Arginiin	0,526 g	0,836 g
Histidiin	0,236 g	0,275 g
Alaniin	0,409 g	0,516 g
Asparagiinhape	0,655 g	0,776 g
Glutamiinhape	2,74 g	1,82 g
Glütsiin	0,38 g	0,44 g
Proliin	1,25 g	1,12 g
Seriin	0,443 g	0,465 g

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Kent, N.L.; Evers, A.D. (1994). Technology of Cereals: An Introduction for Students of Food Science and Agriculture (inglise) (4 trükk). Pergamon. Lk 181. ISBN 0080408338.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Fortin, F.; Podesto, M. (2009). "Oder". Lõhmus, R. (toim). Maailma toiduained. Taskuentsüklopeedia. Tallinn: TEA Kirjastus. Lk 288-289. ISBN 9789985718483.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Ensminger, M. E.; Ensminger, A. H.; Konlande, J. E.; Robson, J. R. K. (1994). Foods & Nutrition Encyclopedia (inglise). Kd 2. CRC Press. Lk 163. ISBN 0849389828.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^4,0 ^4,1 Andersson, A.A.H.; Aman, P. (2008). "Functional barley products". Hamaker, B. R. (toim). Technology of Functional Cereal Products (inglise). Woodhead Publishing. Lk 538-548. ISBN 9781845691776.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Värk, R.; Kalda, A. (2013). Kõrge, E. (toim). Retseptisahtel käsitöökapis. Tallinn: Kirjastus Varrak. Lk 51; 205; 211. ISBN 9789985327630.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ Beile, M. (2009). Palm, T. (toim). Leivaküpsetamine leivaküpsetusmasinas. Sinisukk. Lk 11. ISBN 9789949147052.
↑ "FoodData Central" (inglise). Vaadatud 15.12.2021.
↑ "FoodData Central" (inglise). Vaadatud 15.12.2021.