PROFILPELAJAR.COM

29	1 18 8 2
Cu 63,54
Vask

Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,55.

Omaduste poolest on vask metall.

Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³.

Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis.

Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).

Tema sulamistemperatuur on 1083 °C.

Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m.

Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.

Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.

Ajalugu

Vask on üks vähestest metallidest, mis leidub looduses ehedal kujul. Selle kasutamine algas Eneoliitikumis. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enim kasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne.

Leidumine looduses

Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu₂S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu₂(OH)₂CO₃ ehk CuCO₃ × Cu(OH)₂. Et vaske leidub looduses ka ehedalt (selle põhjuseks on see, et vask on keemiliselt väheaktiivne metall), siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasest valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad.

Füüsikalised omadused

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.

Ühendid

Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu⁺ ja rohkem stabiilne Cu²⁺, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat – vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO₄ × 5H₂O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks.

Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.

Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall. Kellapronksis on keskmiselt 20% tina. Teistsuguse koostisega on relvapronks, mis pidi olema tugev, elastne ja kulumiskindel. Relvapronksis oli umbes 10% tina.

Vase sulam tsingiga – valgevask ehk messing – on heade mehaaniliste omadustega, hästi valatav ja kergesti töödeldav. Valgevasest tehakse autoradiaatoreid, torujuhtmeid, padrunihülsse, münte, mälestusmedaleid jm.

Vask on hea elektrijuht. Elektrijuhtivuselt ületab teda ainult hõbe.

Vase ja nikli sulamist konstantaanist ning vase, mangaani ja niklisulamist manganiinist tehakse elektritakisteid reostaatide ja mõõteseadmete tarvis. 1-, 2-, 3- ja 5-kopikalisi münte vermiti vase ja alumiiniumi sulamist, ülejäänud peenraha alates 10-kopikalistest müntidest vermiti vase ja nikli sulamist.

Iseloomulik on, et vaatamata vase punasele värvusele ja suurele vasesisaldusele on enamik vasesulameist hõbevalge värvusega. Melhioris on 18–33% niklit, ülejäänu on vask. Melhior sarnaneb hõbedaga ja on väga dekoratiivne sulam, millest vermitakse münte, valmistatakse ehteid, kausse, vaagnaid jm. lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid.

Kasutusalad

Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt radiaator).

Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.

Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse gaase ja vedelikke.

Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.

Vase oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa₂Cu₃O_7-δ, mis on tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht^[1]. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina.

Bioloogiline tähtsus

Vask on bioelement. Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin. Keemiliselt ehituselt on hemoglobiin ja hemotsüaniin sarnased. Põhiline erinevus on metallide, vase või raua esinemises.

Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 4–7 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet. Käesoleval ajal kasutatakse püriidiräbu annustes 6–8 ts/ha või vaskvitrioli annustes 20–25 ts/ha.

Mürgisus

Kõik vaseühendid on mürgised. 30 grammi vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi. Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Katsed näitasid, et skisofreeniahaigetel on liiga suur vasesisaldus organismis^[viide?]. Siiski pole teada, kas suur vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis.

Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".

Vaata ka

Viited

↑ "Materjalimaailm: Kõrgtemperatuursed ülijuhid". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2017. Vaadatud 14. märtsil 2009.

Välislingid

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid	Poolmetallid	Väärisgaasid	Mittemetallid	Leelismetallid	Leelismuldmetallid	Lantanoidid	Aktinoidid
Berüllium - Magneesium - Alumiinium - Skandium - Titaan - Vanaadium - Kroom - Mangaan - Raud - Koobalt - Nikkel - Vask - Tsink - Gallium - Ütrium - Tsirkoonium - Nioobium - Molübdeen - Tehneetsium - Ruteenium - Roodium - Pallaadium - Hõbe - Kaadmium - Indium - Tina - Hafnium - Tantaal - Volfram - Reenium - Osmium - Iriidium - Plaatina - Kuld - Elavhõbe - Tallium - Plii - Vismut - Poloonium - Rutherfordium - Dubnium - Seaborgium - Bohrium - Hassium - Meitneerium - Darmstadtium - Röntgeenium - Koperniikium - Nihoonium - Fleroovium - Moskoovium