Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad.

Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (näiteks sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja arengunäitajate hulka.

Rooma Klubi on oma 2012. aasta raportis nimetanud modernset majandusteadust "autistlikuks" ja "fantaasiamaailma kuuluvaks", kuna see ei arvesta loodusressursside hankimisest ja tarbimise käigus tekkivate jäätmete looduskeskkonda paiskamisest tekkiva kahju rahalist väärtust.[1]


Uurimisvaldkonnad

Majandusteadus hõlmab väga erinevaid uurimisvaldkondi.

Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Mikroökonoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes. Makroökonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nähtustele, s.o nähtustele, mis tekivad üksikagentide tegevuse liitumisel. Siia kuuluvad näiteks mõisted nagu turuhind, s.o hind, mille juures agentide poolt müüa soovitav kogus võrdub osta soovitava kogusega, või inflatsioon, mille määrab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta. Makroökonoomika tegeleb tüüpiliselt majandust kui tervikut puudutavate nähtustega ja tugineb selles mikroökonoomilistele otsustusteooriatele.

Majandusteaduse alla liigitatakse tavapäraselt ka ökonomeetria, rakendusstatistika haru, mis tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste mõõtmise probleemidega.

Traditsiooniliselt kuulub majandusteaduse alla ka majandusliku mõtte ajalugu, mis on sisuliselt üks mõtteajaloo valdkond.

Mõnikord mõistetakse majandusteaduse all ka ettevõttemajanduse valdkondi nagu turundus, mis tegeleb reklaami-, tarbija- ja müügi küsimustega, ning ärijuhtimine ehk management, mis tegeleb tööjaotuse, rollide ja informatsiooni liikumisega kollektiivis.

Meetodid

Traditsiooniliselt on majandusteaduslikud uuringud tuginenud teoreetilistele mudelitele ja ennustatud seaduspärasuste empiirilisele kontrollile.

Ajalooliselt on mudelid esitatud sõnaliselt, viimastel aastakümnetel on aga peaaegu ainuvalitsevaks saanud formaalne matemaatiline esitus. Vaatamata matemaatilisele keelele ei püüdle teoreetiline mudel majandusteaduses, erinevalt loodusteadustest, peaaegu kunagi täpse mõõdetava tulemuse ennustamisele. Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda.

Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtustevahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi

Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka kvalitatiivset analüüsi, mille puhul väga väheseid uuringuobjekte analüüsitakse sügavuti, näiteks intervjuude vormis. Viimastel aastakümnetel on populaarseks saanud eksperimentaalne majandusteadus, kus uuritavad inimesed peavad laborikeskkonnas lahendama etteantud ülesandeid, mille eest neile antakse reaalset preemiat (näiteks raha).

Teoreetilised lähtekohad

Majandusmudelid

Teoreetiline majandusmudel on mõttekäik, mis seletab mingi majandusnähtuse toimumist. Teoreetilised mudelid on alati lihtsustatud, enamasti on neist välja jäetud kõik, mis ei ole vajalik antud põhjenduse esitamiseks. Teoreetiline mudel ei suuda üldjuhul ennustada tegelikke mõõdetavaid suurusi.

Tüüpiline teoreetiline majandusmudel vaatleb indiviidide kasulikkust (heaolu) sõltuvana sissetulekust, jätab aga kõrvale sotsiaalsed vajadused (näiteks suhted teiste inimestega). Mudeli tüüpiliseks eesmärgiks on agentide valikute seletamine. Näiteks peab inimene otsustama, kui palju tarbida ja kui palju säästa, s.t kuidas jagada ressursse tänase ja homse vahel. Tavaliselt antakse olevikku ja tulevikku võrreldes tulevikule väiksem kaal (diskonteerimine) – nii kirjeldatakse asjaolu, et inimesed pööravad tulevikule vähem tähelepanu kui olevikule.

Teist tüüpi mudelid on arvutuslikud majandusmudelid, mille eesmärgiks on erinevate majandusnäitajate võimalikult täpne ennustamine. Niisugused mudelid võivad sisaldada tuhandeid võrrandeid erinevate majandusvaldkondade kohta.

Homo oeconomicus

Neoklassikalises majandusteoorias on keskne koht oma isiklikku heaolu maksimeerival majandusagendil – ettevõttel või indiviidil (Homo oeconomicus'el). Tavaliselt eeldatakse, et agent püüab käituda nii, et isiklik heaolu või kasum oleks võimalikult suur, enamasti ei võeta arvesse ei teiste heaolu ega sotsiaalseid suhteid. Heaolu on tavaks kirjeldada kasulikkusfunktsiooniga, abstraktse konstruktsiooniga, mis võimaldab optimeerimisülesannete lahendamiseks kasutada matemaatilisi meetodeid.

Konkurents

Neoklassikalises käsitluses vaadeldakse tüüpiliselt majandusagentide tegevust täieliku konkurentsiga turul. Täieliku konkurentsi korral ei ole ühelgi turuosalisel võimalik turuhinda mõjutada (nad on selleks liiga väikesed) ning hind võrdub piirkuluga, s.o kauba hind on võrdne kauba ühe lisaühiku tootmise kuluga. On võimalik näidata, et teatud eeldustel (näiteks turuosaliste võrdne informeeritus ning välismõjude puudumine) tagab täielik konkurents suurima võimaliku ühiskondliku tulu. Täieliku konkurentsi vastandiks on monopol, olukord kui turul on vaid üks müüja, või monopson, turg, millel on vaid üks ostja. Niisugused turud ei taga reeglina ressursside ühiskondlikult optimaalset jaotust.

Mõju teiste käitumisele ja heaolule

Traditsiooniline majandusteadus ei arvesta agendi otsuste mõju teiste majandusagentide käitumisele. Näiteks üksikmüüja mõju turuhindadele on minimaalne ja seega sobib niisugune lähenemine hästi tugeva konkurentsiga turu kirjeldamiseks. Olukordadega, kus mõju on oluline, tegeleb mänguteooria. Näiteks võib ettevõtte hinnakujundus mõjutada tema konkurendi hinnakujundust monopolistliku konkurentsiga turul. Mänguteooria püüab sarnastes olukordades leida tasakaalupunkte, olukordi, kus ühelgi osalisel ei oleks kasulik oma käitumist muuta.

Teist liiki mõju, välismõju, on ühe majandusagendi tegevuse mõju teiste heaolule läbi hüviste, millel puudub turuhind. Näiteks tegevusega kaasnev müra või õhu saastamine – vaikust ja puhast õhku ei ole võimalik osta ega müüa – on negatiivne välismõju. Oma maja kordategemisel on aga positiivne välismõju, sest see parandab linnapilti. Välismõjude olemasolul ei vii vaba turg üldjuhul enam kõige optimaalsemale ressursside jagunemisele ja on võimalik, et näiteks valitsuse sekkumine parandab üldist heaolu.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis majandusteaduse ajalugu


Moodsa majandusteaduse rajajaks peetakse Adam Smithi. Oma teoses Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest (1776, eesti k, 2005) tutvustas ta nn nähtamatu käe ideed, mille järgi vaba turg tagab ressursside ühiskondlikult kõige parema jaotuse.

Thomas Robert Malthus seostas oma teoses "An Essay on the Principle of Population" (1798) inimeste käsutuses olevate ressursside hulka rahvaarvu kasvu ja maksimaalse võimaliku suurusega.

David Ricardo võttis 19. sajandi algul kasutusele mõisted nagu suhteline eelis, Ricardo ekvivalents ning uskus et pikaajaliselt vastavad hinnad tootmiskuludele.

John Maynard Keynes pani oma teosega "The General Theory of Employment, Interest and Money" (1936) aluse moodsale makroökonoomikale. Ta näitas, et ülemaailmse majanduskriisi üks põhjustest oli asjaolu, et hinnad ja palgad ei kujune vabalt – nad tõusevad kergesti aga langevad väga aeglaselt. Niisugune käitumine oli otseselt vastuolus klassikalise koolkonna vaadetega ning on üks Keynesistliku koolkonna aluseid.

1960. aastatel muutus majandusteaduse esitusviis kiiresti matemaatilisemaks ja formaalsemaks. Teise maailmasõja järgset stabiilset kiiret kasvu peeti paljuski majandusteadusel põhineva poliitika (keinsistliku nõudmise stimuleerimise) saavutuseks. 1960ndate lõpuks oli ilmne, et senine poliitika enam ei tööta – üha suurenev inflatsioon ei aidanud enam tööpuudust vähendada. Kahtlused võttis kokku Robert Lucas oma "Kriitikas", näidates, et paljud majanduse juhtimiseks kasutatud seaduspärasused ei olnud poliitika muutudes stabiilsed. Majandusagendid muudavad oma käitumist vastavalt poliitikale ja nii kaotavad seaduspärasused kehtivuse.

1970. aastatel arenes tormiliselt ökonomeetria. Tänu arvutustehnika arengule muutus ühest küljest võimalikuks kasutada meetodeid, mida veel kümme aastat tagasi peeti arvutusmahu poolest ületamatult keeruliseks, teiselt poolt muutus võimalikuks ka suuremate valimite kogumine ja töötlemine. Arenesid kestusmudelid, otsimismudelid, James Heckman näitas endogeense selektsiooni fundamentaalset tähtsust mikroökonomeetrias.

1980. ja 1990. aastatel kasvas koos arvutustehnika arenguga arvutusmahukate meetodite, nagu mitteparameetrilised meetodid ja bootstrap, osa ökonomeetrias. Teiselt poolt muutusid kättesaadavaks suured registripõhised andmebaasid valimimahtudega kümnetes tuhandetes, mis võimaldasid uusi meetodeid sisukalt rakendada. Plahvatuslikult kasvas endogeense selektsiooni alane kirjandus. Kasvas huvi käitumisökonoomika vastu, sellega seoses levis laborikatsete kasutamine. Katseid, nüüd väljaspool laborikeskkonda, hakati kasutama ka poliitika mõju hindamisel.

Majandusteaduse keeleks oli saanud matemaatika. Võrreldes 1990. aastatel ilmunud kirjandust 40 aastat varem avaldatuga võib olla raske aru saada, et tegemist on sama teadusega.

Allharud

Majandusteadus jaguneb väga paljudeks allharudeks, millest suur osa seostub tihedalt teiste teadustega, nagu psühholoogia või matemaatika. Traditsiooniliselt jagatakse harud mikro- ja makroharudeks, kuid paljud distsipliinid kuuluvad osaliselt ühe, osaliselt teise alla.

Mikroökonoomikal põhinevad harud

  • Mikroökonoomika tegeleb üksiku majandusagendi (inimese või ettevõtte) otsustusprotsessi uurimisega. Traditsiooniline mikroökonoomika tegeleb täieliku konkurentsiga turgudega, kus kõigil turuosalistel on ühesugune informatsioon. Teised tuntumad probleemid on monopol, monopolistlik konkurents ja asümmeetriline informatsioon.
    • Mänguteooria tegeleb samuti üksikagentide otsustusprotsessidega, kuid erinevalt tavapärasest mikroökonoomikast agendid arvestavad, et nende käitumine mõjutab teiste käitumist. Kõige üldisem mängu "lahend" on Nashi tasakaal, mille puhul ükski mängija ei soovi muuta oma käitumist.
    • Struktuuriökonoomika on mikroökonoomika haru, mis pöörab rohkem tähelepanu erinevustele traditsioonilistest eeldustest.
  • Käitumisökonoomika (behavioral economics) uurib inimeste tegelikku käitumist otsuste ja valikute tegemisel. Vaadeldakse, millised tegurid mõjutavad valikuid, kuidas inimesed valivad oleviku ja tuleviku vahel, kuivõrd ollakse valmis koostööks või teiste huvidega arvestamiseks.
  • Töö-ökonoomika tegeleb tööpakkumisega, indiviidide valikuga töö ja puhkuse vahel, töö otsimise ja palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavate otsustega.
  • Õigusökonoomika (law and economics) vaatleb õigusliku reguleerimise majanduslikku mõju.
  • Rahandus (finance) vaatleb, kuidas agendid jaotavad ressursse (aktivaid) oleviku ja ebakindla (riskantse) tuleviku vahel.
  • Mõnes mõttes kuulub mikroökonoomika alla ka mikroökonomeetria, ökonomeetria haru, mis tegeleb üksikagentide andmete analüüsiga.

Makroökonoomikal põhinevad harud

Ökonomeetria olulisemad allharud

Majandusteaduse ja teiste teaduste kokkupuutealad

Majandusteadus puutub kokku teiste inimest ja ühiskonda uurivate teaduste, paljude matemaatikaharudega ning mõningate bioloogia harudega.

Majandusteadus ja poliitika

„Majandusteadlaste ja poliitikafilosoofide ideed – olgu nad siis parajasti õiged või valed – on mõjuvõimsamad, kui tavaliselt näha osatakse. Tegelikult ei valitsegi maailmas suurt midagi muud. Praktikud, kes arvavad, et nad on igasugustest intellektuaalsetest mõjudest täiesti vabad, on tavaliselt mõne ajast ja arust majandusteadlase orjad. Võimul olevad hullumeelsed, kes kuulevad hääli õhust, võtavad (distil) oma hulluse mõnelt paari aasta taguselt akadeemiliselt sulesorkijalt.“

John Maynard Keynes. The General Theory of Employment, Interest and Money, 1935


Roll poliitikas

Majandusteadusel on alati olnud arvestatav poliitiline mõju. Ühest küljest tegeleb majandusteadus otseselt majandusliku võimuga – ühe poliitilise võimu osaga. Ajalooliselt on majanduslik võim saavutatud kontrolliga viljaka maa või maavarade üle, nüüdsel ajal üha enam teadus- ja arendustegevuse abil.

Teiseks on erinevate elanikkonnagruppide poliitilised huvid tihedalt seotud nende majanduslike huvidega. Nii peavad kindlate huvigruppide toetusest sõltuvad poliitikud rohkem või vähem järgima nende gruppide majanduslikke huve. Näiteks vabakaubanduslepingu sõlmimine on sageli seotud keeruka laveerimisega kohalike põllumajandustootjate, riiklike huvide, ning üldist kasu toova poliitika vahel.

Kolmandaks, kuna majandus puudutab kõiki (mõjutab ühiskondlikku heaolu), on poliitilisi vaateid sageli otstarbekas põhjendada majanduslike argumentidega. Näiteks võivad rohelised põhjendada tuuleenergia kasutamist argumendiga, et see aitab arendada kohalikku tuulegeneraatorite tööstust, mitte asjaoluga, et see aitab loodust säästa.

Lisaks annab majandusteadus ühe võimaluse hinnata poliitiliste otsustega kaasnevat tulu ja kulu (tulu-kulu analüüs). Ka juhul, kui ühese hinnangu andmine on keeruline, aitab majanduslik lähenemine olulistele probleemidele tähelepanu pöörata.

Paraku võib kontekstist välja rebitud majanduslik mõte kaotada igasuguse seose tema aluseks oleva teooriaga. Kuna aga kuulajad (ja sageli ka põhjenduse esitaja) seda ei tea, ei suuda nad põhjenduse probleeme alati läbi näha. Näiteks võib parempoolsete vaadetega poliitik nõuda madalat maksumäära, et suurendada välisinvesteeringuid ja tööpakkumist, kuid jätab paraku vaatluse alt välja võimaliku mõju ebavõrdsusele, haridusele ja arstiabile. Analoogiliselt ühekülgne võib olla seisukoht maksude tõstmise toetuseks. Antud juhul on tegemist empiirilise küsimusega – nii esitatavad poolt- kui ka vastuargumendid on õiged, kuid ilma täiendava empiirilise analüüsita ei oska me öelda, millised väited on kaalukamad.

Majandusteaduse rakendatavuse piirid

Kuna majanduslikke argumente kasutatakse palju poliitiliste otsuste õigustamiseks, siis omandab majandusteadus mõnikord "lõpliku kohtumõistja" rolli. Tegelikkuses on majanduslik mõtteviis mugav, kuid mitte kõikvõimas ega ainuõige võimalus võrrelda väga erinevaid nähtusi, nagu näiteks loodust ja tööstust või elu ja raha. Niisugustes olukordades on oluline mõista majanduslike mõtteviisi piire.

  • Nii majandusmudelid kui nende aluseks olevate suuruste mõõtmistulemused on ebatäpsed. Teatud liiki ebatäpsusi (nt mõnda liiki statistilist müra) on lihtne arvesse võtta, kuid mudeli vigast ülesehitust on ääretult raske arvestada.
  • Enamus kasutatavaid mudeleid tugineb suuremal või vähemal määral neoklassikalise majandusteooria eeldustele, millest kõik alati ei kehti. Näiteks võivad inimeste eelistused kiiresti muutuda sõltuvalt näiliselt kõrvalistest asjaoludest (framing). Niisuguses olukorras muutub heaolu kontseptsioon küsitavaks.
  • Raske on hinnata välismõjusid, s.t määrata hinda asjadele, millel turuhinda ei ole. Näiteks CO2 mõju kliimale (mis iseenesest ei ole täpselt teada) on peaaegu võimatu rahas arvestada.
  • Majandusteaduses (nagu elus üldse) on tavaks pöörata rohkem tähelepanu kergemini mõõdetavatele suurustele (näiteks raha) ja vähem tähelepanu raskesti mõõdetavatele näitajatele (näiteks õnn). See ei tähenda, et viimane oleks esimesest vähem tähtis, vaid et viimasega on keerulisem arvestada.
  • Ei ole ühtset ühiskondlikku heaolu. Poliitiliste otsustega kaasnevad enamasti võitjad ja kaotajad ning ei ole olemas ühtset "õiget" viisi, kuidas leida, kui palju võivad mõned kaotada, et teised saaksid võita.
  • Paljudes olukordades ei ole ka põhimõtteliselt võimalik jõuda poliitilisele kompromissile. Ei ole võimalik saavutada lepet meie ja tulevaste põlvkondade ega näiteks inimeste ja loomade vahel. Seega ei ole ühtset "õiget" viisi, kuidas võrrelda oleviku ja tuleviku või inimeste ja looduse heaolu.

Vaata ka

Viited

  1. Bernard Lietaer; Christian Arnsperger; Sally Goerner; Stefan Brunnhuber (2012). The Missing Link. Report from The Club of Rome. Brussel: Finance Watch and the World Business Academy. Lk 28.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

Read other articles:

Kota KinabaluKotaBandaraya Kota KinabaluTranskripsi Lainnya • Jawiکوتا کينابالو • Cina亚庇 (sederhana)亞庇 (tradisional)Dari kanan atas searah jarum jam: Menara Tun Mustapha, Tugu Ikan Todak, Wisma Tun Fuad Stephens, Persimpangan Wawasan, pusat kota dan 1Borneo. BenderaLambangJulukan: KKMotto: Bandaraya Peranginan Semula JadiLokasi Kota Kinabalu di SabahNegara SabahDidirikan oleh SBUB1882Pusat pemerintahan Borneo Utara1946Didirikan (Mener...

West-east street in Manhattan, New York 79th StreetThe Harry F. Sinclair House at 2 East 79th StreetMaintained byNYCDOTLength2.4 mi (3.9 km)[1]Width100 feet (30.48 m)LocationManhattanPostal code10024 (west), 10075 (east)Coordinates40°46′36″N 73°57′48″W / 40.7768°N 73.9632°W / 40.7768; -73.9632West end NY 9A / Henry Hudson Parkway in Riverside ParkEast end FDR Drive in YorkvilleNorth80th StreetSouth78th StreetConstr...

Memorial in London This article relies largely or entirely on a single source. Relevant discussion may be found on the talk page. Please help improve this article by introducing citations to additional sources.Find sources: Gurkha Memorial, London – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (September 2023) Gurkha MemorialThe memorial in 2008. Whitehall Court is in the background.51°30′18″N 0°07′30″W / 51.50509°N 0.12503°W...

Universidade Federal de São Paulo Universidade Federal de São Paulo UNIFESP Fundação 1 de junho de 1933 (90 anos) (Escola Paulista de Medicina) 15 de dezembro de 1994 (28 anos) (Universidade) Tipo de instituição Pública federal Localização São Paulo Reitor(a) Raiane Patrícia Severino Assumpção Total de estudantes aprox. 23 000 (2020) Graduação 13 000 (2020) Pós-graduação 10 000 (2020) Campi 7 Índice Geral de Cursos 5 (2018) Orçamento anual 1 440 ...

Map The Winchester and Potomac Railroad (W&P) was a railroad in the southern United States, which ran from Winchester, Virginia, to Harpers Ferry, West Virginia (Virginia until 1863), on the Potomac River, at a junction with the Baltimore and Ohio Railroad (B&O).[1] It played a key role in early train raids of the B&O during the beginning months of the American Civil War.[2] The W&P Railroad was acquired by the B&O in 1902, and subsequently became part of C...

French virologist and Nobel laureate (1932–2022) Luc MontagnierMontagnier in 2008Born(1932-08-18)18 August 1932Chabris, Indre, FranceDied8 February 2022(2022-02-08) (aged 89)Neuilly-sur-Seine, FranceAlma mater University of Poitiers University of Paris Known forCo-discoverer of HIVAwards 1986 Louis-Jeantet Prize for Medicine[1] 1988 Japan Prize 2008 Nobel Prize in Physiology or Medicine Scientific careerFieldsVirologyInstitutions Pasteur Institute Shanghai Jiao Tong U...

Steel casing pipe, also known as encasement pipe, is most commonly used in underground construction to protect utility lines of various types from getting damaged. Such damage might occur due to the elements of nature or human activity. Steel casing pipe is used in different types of horizontal underground boring, where the pipe is jacked into an augered hole in segments and then connected together by welding or by threaded and coupled ends, or other proprietary pipe connectors such as interf...

For others, see Lyuba and Loubieh. Place in Tiberias, Mandatory PalestineLubya لوبياLubiya, LubiaMap of the area from the 1870sEtymology: Bean[1] 1870s map 1940s map modern map 1940s with modern overlay map A series of historical maps of the area around Lubya (click the buttons)LubyaLocation within Mandatory PalestineCoordinates: 32°46′33″N 35°25′46″E / 32.77583°N 35.42944°E / 32.77583; 35.42944Palestine grid190/242Geopolitical entityManda...

500-year-old tree in Copou Park, Iași, Romania You can help expand this article with text translated from the corresponding article in Romanian. (May 2016) Click [show] for important translation instructions. View a machine-translated version of the Romanian article. Machine translation, like DeepL or Google Translate, is a useful starting point for translations, but translators must revise errors as necessary and confirm that the translation is accurate, rather than simply copy-pasting...

هذه المقالة يتيمة إذ تصل إليها مقالات أخرى قليلة جدًا. فضلًا، ساعد بإضافة وصلة إليها في مقالات متعلقة بها. (فبراير 2019) ديك قاي معلومات شخصية الميلاد 4 أبريل 1937  سيدني  تاريخ الوفاة سنة 2018  الجنسية أستراليا  الحياة العملية الفرق فريق جنوب ويلز الجديد للكريكت  [ل...

1967 British film by Freddie Francis This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Torture Garden film – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (January 2020) (Learn how and when to remove this template message) Torture GardenTheatrical release posterDirected byFreddie FrancisWritten byRobert Blo...

French tennis player Philippe ChatrierPhilippe Chatrier bust by Laurence BroderickCountry (sports)FranceBorn(1928-02-02)2 February 1928Créteil, FranceDied23 June 2000(2000-06-23) (aged 72)Dinard, FranceTurned pro1947 (amateur tour)Retired1960Int. Tennis HoF1992 (member page)SinglesCareer record6–17Grand Slam singles resultsFrench Open3R (1949)Wimbledon3R (1951)US Open1R (1955)DoublesCareer record0–0Grand Slam doubles resultsWimbledon2R (1950, 1953)Grand Slam...

Map of the European countries by GDP (nominal) per capita in 2021 (includes transcontinental countries)   ≥ 60,000   ≥ 30,000   ≥ 10,000   < 10,000 This is a list and map of European states by GDP per capita. The figures presented do not take into account differences in the cost of living in different countries, and the results vary greatly from one year to another based on fluctuations in the exchange rates of the country's currency. Such fluc...

1968 studio album by TrafficTrafficStudio album by TrafficReleasedOctober 1968[1]RecordedJanuary–May 1968StudioOlympic, London; Record Plant, New YorkGenreBlues rockfolk rockjazz rockLength40:24LabelIsland, United ArtistsProducerJimmy MillerTraffic chronology Mr. Fantasy(1967) Traffic(1968) Last Exit(1969) Singles from Traffic Feelin' Alright?Released: September 1968 Traffic is the second studio album by the English rock band of the same name, released in 1968 on Island Reco...

Warsaw FortressWarszawa, Poland TypeBastion citadel, fortsSite informationControlled byImperial Russia, Germany, PolandSite historyBuilt1832 (citadel)-1913Battles/wars1920, 1939 Warsaw Fortress (Polish: Twierdza Warszawa, Russian: Варшавская крепость) was a system of fortifications built in Warsaw, Poland during the 19th century when the city was part of the Russian Empire. The fortress belonged to a chain of fortresses built in Congress Poland and the region adjacent t...

Government of Kinmen County, Taiwan Kinmen County Government金門縣政府Jīnmén Xiàn ZhèngfǔKinmen County HallAgency overviewJurisdictionKinmen CountyHeadquartersJincheng Township24°26′12″N 118°19′07″E / 24.4368°N 118.3186°E / 24.4368; 118.3186Agency executiveYang Cheng-wu, MagistrateParent agencyGovernment of the Republic of ChinaWebsiteOfficial website Yang Cheng-wu, the incumbent Magistrate of Kinmen County The Kinmen County Government (traditiona...

Gordon MacRae Albert Gordon MacRae (East Orange, 12 marzo 1921 – Lincoln, 24 gennaio 1986) è stato un attore e cantante statunitense. Indice 1 Biografia 2 Vita privata 3 Filmografia 4 Doppiatori italiani 5 Note 6 Altri progetti 7 Collegamenti esterni Biografia Di ascendenze scozzesi, Gordon MacRae era figlio di William Lamont MacRae, inventore e pioniere radiofonico, e di Helen Violet Sonn, insegnante di pianoforte e concertista. Dalla natia East Orange, MacRae seguì la famiglia prima a B...

Zambian footballer (born 1990) Susan Banda 2023 at the national teamPersonal informationDate of birth (1990-07-06) 6 July 1990 (age 33)Height 1.58 m (5 ft 2 in)Position(s) MidfielderTeam informationCurrent team Red ArrowsSenior career*Years Team Apps (Gls) Red Arrows International career‡ Zambia *Club domestic league appearances and goals‡ National team caps and goals, correct as of 11 october 2014 (before the 2014 African Women's Championship) Susan Banda (born 6 July...

سباحة متزامنةمعلومات عامةالمنتسبون سباح متزامن الخصائصالتصنيف رياضات مائية — رياضات أولمبية التجهيزات المستعملة مسبح تعديل - تعديل مصدري - تعديل ويكي بيانات السباحة الفنية (أو السباحة المتزامنة أو الإيقاعية) [1]، خليط بين رياضات الجمباز والسباحة والباليه، إذ تجمع ما ...

Paghimo ni bot Lsjbot. 27°34′59″S 48°29′42″W / 27.58315°S 48.49503°W / -27.58315; -48.49503 Itacorubi Lungsod Nasod  Brasil Estado Santa Catarina Munisipyo Florianópolis Gitas-on 10 m (33 ft) Tiganos 27°34′59″S 48°29′42″W / 27.58315°S 48.49503°W / -27.58315; -48.49503 Population 12,000 (2012-08-03) [1] Timezone FNT (UTC-2)  - summer (DST) AMST (UTC-3) GeoNames 7874475 Lungsod ang I...