PROFILPELAJAR.COM

Vello Salupere (kuni 26. juulini 1936 Semjonov; 15. märts 1935 Tallinn – 12. juuli 2020^[1] Tartu) oli eesti arstiteadlane ja gastroenteroloog.^[2]

Elulugu

Vello Salupere oli tööliste poeg ja Riina Salupere isa.^[2]

Lõpetas 1954 Tallinna 22. Keskkooli, 1960 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, meditsiinikandidaat (1963, TRÜ), väitekiri "Resektsioonijärgse maoköndi limaskesta morfoloogilistest muutustest gastrobiopsia andmeil ja nende seosest kliinikuga", meditsiinidoktor (1970, TRÜ), väitekiri "Хронический гастрит при язвенной болезни (патогенетические особенности хронического гастрита)".

Oli 1960 Viljandis arst, 1960–1963 Tartu Linna Kliinilise Haigla siseosakonna röntgenoloog ja ordinaator, 1963–1969 TRÜ teaduskonnasisehaiguste kateedri assistent, 1969 dotsent, 1970–1977 professor, 1977–1992 juhataja ja professor, 1992–2000 Tartu Ülikooli sisekliiniku juhataja, professor, aastast 2000 emeriitprofessor.

Ühtlasi oli ta 1975–1978 TRÜ arstiteaduskonna õppeprodekaan, 1989–1990 teadusprodekaan, 1987–1991 Eesti NSV peagastroenteroloog.^[2]

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige (1992–1997) ja esimees (1996).

Teadustöö

Uurimisvaldkond: krooniline gastriit, mao vähieelsed haigused ja maovähk, seedeelundite haiguste immuunmehhanismid, immunoloogiliste näitude diagnostiline, prognostiline ja ravi väärtustav tähendus, esmane biliaarne maksatsirroos, diagnostiliste ja prognostiliste näitude süstematiseerimine; ka ravikvaliteet ning arsti-patsiendi suhe.

Ta organiseeris Tartu Kliinilises Haiglas gastroenteroloogia osakonna, võttis kasutusele mao aspiratsioonibiopsia jt meetodeid. Teinud koostööd Helsingi Ülikooli gastroenteroloogidega, täiendanud end ja pidanud loenguid paljudes Euroopa ja USA ülikoolides. Üle 200 teadustrükise, sh üle 30 monograafia.^[2]

Liikmesus

Tartu Terapeutide Seltsi esimees (1968–1970), Üleliidulise Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liige (1966), ENSV Gastroenteroloogide Seltsi juhatuse liige (1969).

New Yorgi Teaduste Akadeemia liige (1985).

Tunnustus

Nõukogude Eesti preemia (1980, kollektiivis)
Üleliiduline S. Botkini mälestusmedal (1985)
Tartu Ülikooli suur medal^[3] (2000)

Teoseid

Haavandtõbi. Tartu 1965
Gastriit. Tartu 1968
Maksa- ja sapiteede haigused. Tartu 1971
Sooltehaigused. Tartu 1971
Gastroenteroloogia. Tallinn 1973
Проблема хронического гастрита. Tallinn 1978
Основные болезни желудка. Tartu 1979
Krooniline hepatiit. Tartu 1982
Hematoloogia (kaasautor V. Saarma). Tallinn 1987
Seedeelundite biopsia kliinilised aspektid. Tartu 1992
Toitumine ja haigused. Tartu 1995
Seedeelundite talitlushäired. Tartu 1996
Arstimise sõlmküsimusi. Tallinn 2001
Vastuoluline meditsiin: arstimisega seotud konfliktsituatsioonid. Tartu 2003
Arstiabi kvaliteet: arstimist kajastavad dokumendid. Tartu 2005

Viited

↑ Surmakuulutus. Postimees, 15. juuli 2020
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.

Kirjandus

Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt 1998, 45
Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt 1987, 126–127
II, 160
EE 14, 456
Tartu ülikooli ajalugu III. Tallinn 1982, 198, 256–258, 264–267
Nõukogude Eesti Tervishoid (1970) 6, 450-451
(1985) 2, 139
Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn 1997, 987–988
Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt 2004, 84, 90, 129, 281, 311, 314–315
Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt 2007, 38, 48, 49, 55, 194, 229, 369, 370, 375, 432.