PROFILPELAJAR.COM

Sławomir Mrożek
Sławomir Mrożek
Sünniaeg	29. juuni 1930, 26. juuni 1930
Surmaaeg	15. august 2013 (83-aastaselt); Nice (Prantsusmaa)
Amet	näitekirjanik
Autasud	Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Sławomir Mrożek [mroožek] (pseudonüüm Damian Prutus; 26. juuni 1930 Borzęcin Brzesko maakonnas Krakówi lähedal – 15. august 2013 Nice) oli poola näitekirjanik, satiirik, karikaturist, följetonist, sketšide kirjutaja, novellist ja paljude lühijuttude autor.

Ta on tõenäoliselt nii Poolas kui ka välismaal kõige rohkem lavastatud poola näitekirjanik. Mrożek on aastaid olnud kõige populaarsem kirjanik Poolas koos Stanisław Lemiga. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui kümnesse keelde.

Elulugu

Mrożek õppis algul Krakówi ülikoolis arhitektuuri ja kunstiajalugu, samuti Idamaade filosoofiat.

1950 debüteeris ajakirjanikuna reportaažiga väljaandes Przekrój. 1950–1954 töötas Krakówi päevalehes Dziennik Polski, 1956–1958 nädalalehes Życie Literackie. 1959 asus elama Varssavisse. 1963. aastast elas Itaalias, 1968. aastast Pariisis, 1989. aastast Mehhikos. Alates 1996. aastast elas jälle Krakówis. On elanud ka Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal.

Mrożek on avaldanud karikatuure ja kolumne Poola suurimas päevalehes Gazeta Wyborcza. Tema esimesed karikatuurid ilmusid 1950 ning sellest ajast saadik on Mrożek regulaarselt avaldanud karikatuurikogumikke. Karikatuurid ja satiirilised lood tegid ta varakult väga tuntuks. Ta pilas nii kommunistliku režiimi aegse elu absurdsusi kui ka Poola mõttelaadi banaalseid romantilisi stereotüüpe. Poolakad ütlevad eriti absurdsete olmesituatsioonide kohta: "otse Mrożekilt võetud”.

Et aastaid Prantsusmaal elanud Mrożek avaldas aastal (?) ajalehes Le Monde protestikirja Varssavi pakti maade vägede sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse ning otsustas ametlikult emigreeruda, siis keelati tema teoste avaldamine ja mängimine Poolas (keeld kehtis 1973. aastani) ja Nõukogude Liidus.

Looming

Mrożeki näidendid näitavad kõige lihtsamaid olukordi, inimeste skemaatilist käitumist. Ta demonstreerib selle koomilisust ja absurdsust. Mrożeki näidendeid on saatnud menu. Ta kasutab eksimatu huumorimeelega groteski, absurdi, hüperbooli, satiiri ja paroodiat. Samal ajal pikib ta oma teoseid motiividega, mis muudavad need mõistujuttudeks, valmideks või filosoofilisteks eksperimentideks. Nad lahkavad nii kommunistliku võimu aegse Poola ängistavaid olusid kui ka inimsuhteid, mis rajanevad manipuleerimisel. Ühe kriitiku järgi areneb Mrożeki teostes konflikt marionettidest intellektuaalide, ühiskonda teadlikult kujundavate ideoloogide ning toorele jõule lootvate juhmardite vahel. Tavaliselt langeb intellektuaal ideoloogide soove täitva juhmardi ohvriks.

Mrożek debüteeris näitekirjanikuna 1956 näidendiga "Politsei", mis kujutas politsei, sealhulgas salapolitsei keskset rolli totalitaarses riigis. Et õigustada avalikkuse ja ülemuste silmis oma olemasolu, korraldab politsei opositsioonilise liikumise. Mrożeki kõige kuulsam näidend on "Tango", bioloogiline ja psühholoogiline vaatlus totalitarismi tekkemehhanismidest. Selle näidendiga sai ta rahvusvaheliselt tuntuks.

"Emigrandid", lavastuste arvu poolest teisel kohal olev Mrożeki näidend, on kirjutatud välismaal. See analüüsib kahte väljajäetuse vormi, kõrvutades poliitilise emigrandi idealistlikke mõttemustreid raha pärast kodumaalt lahkunud lihtsa emigrandi terve mõistusega. 1980. aastatel jätkas Mrożek näidendites "Suursaadik" ja "Portree" oma karakteriuuringuid, keskendudes üha enam psühholoogiale ning kasutades neid ajalooliste ja poliitiliste mehhanismide demonstreerimiseks.

1990. aastatel kirjutas Mrożek näidendid "Armastus Krimmis" Vene impeeriumi langemisest, "Kaunis vaade" Balkani sõjast kahe eurooplase pilgu läbi, kes veedavad hooletult oma puhkust ühe endise Jugoslaavia riigi mererannas, ja "Kõrgeaulised", mis humoorikalt analüüsib usulist silmakirjalikkust. Kõik kolm annavad pildi 20. sajandi viimasest veerandist, väärtuste lagunemisest, genotsiidil põhinevast süsteemist. Kuigi teemad on väga tähtsad, ei esita Mrożek neid otse, vaid väändes. Sõda muutub turistidele tüütuseks ja totalitarismi viimsete päevade kaos on vastupandamatult naljakas.

Teosed

Näidendid

"Policja" ("Politsei"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1958)
"Męczeństwo Piotra Oheya" ("Piotr Ohey märtrisurm"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1959)
"Indyk" ("Kalkun"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1961)
"Na pełnym morzu" ("Ulgumerel"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1961; lavastatud Eesti Televisioonis 1966 või 1967 ja teatris 1990. aastate algul)
"Karol" ("Karol"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1961; Eestis lavastatud 1990. aastatel)
"Kynolog w rozterce" ("Künoloog kõhklustes"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1962)
"Zabawa" ("Meelelahutus"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1962)
"Czarowna noc" ("Viirastuslik öö"; esmalavastus 1966; lavastatud Eesti Televisioonis 1966 või 1967)
"Racket Baby" ("Racket Baby"; 1963)
"Śmierć porucznika" ("Leitnandi surm"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1963)
"Dom na granicy" ("Piirimaja"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1967)
"Tango" ("Tango"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1964; ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogus 1967 Aleksander Kurtna tõlkes; esmalavastus 1965 Krakówi Vanas Teatris, lavastaja Jerzy Jarocki; 1997 lavastatud Varssavi Kaasaegses Teatris, lavastaja Maciej Englert; väljaspool Poolat lavastatud üle 200 korra; Eestis lavastatud 1989)
"Krawiec" ("Rätsep"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1977)
"Poczwórka" ("Veerand"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1967)
"Testarium" (esmatrükk ajakirjas Dialog 1967)
"Woda" ('"Vesi"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1967)
"Drugie danie" ("Praad"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1968)
"Szczęśliwe odarzenie" ("Õnnelik juhtum"; esmatrükk ajakirjas Kultura 1971)
"Vatzlav" ("Vatzlav"; esmatrükk: Pariis, 1982)
"Rzeźnia" ("Tapamaja"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1973)
"Emigranci" ("Emigrandid"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1973; Eestis lavastatud 1989)
"Garbus" ("Küürakas"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1975; Eestis lavastatud 1990. aastate algul)
"Lis filozof" ("Filosoof rebane"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1977)
"Polowanie na lisa" ("Rebasejaht"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1977
"Serenada" ("Serenaad"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1977)
"Lis aspirant" (esmatrükk ajakirjas Dialog 1978)
"Pieszo" ("Jalgsi"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1980)
"Ambasador" ("Suursaadik"; esmatrükk: Pariis 1982)
"Alfa" ("Alfa"; esmatrükk: Pariis 1984)
"Letni dzień" ("Suvepäev"; esmatrükk ajakirjas Dialog nr 6, 1983; eesti keeles kogumikus "Suvepäev ja teisi näidendeid" (2003) Hendrik Lindepuu tõlkes; esmalavastuse esietendus Stockholmi teatris Kungliga Dramatiska Teatern 14. märtsil 1984; Eestis lavastatud 1990. aastate algul)
"Kontrakt" ("Leping"; esmatrükk ajakirjas Dialog nr 1, 1986; eesti keeles kogumikus "Suvepäev ja teisi näidendeid" (2003) Hendrik Lindepuu tõlkes; esmalavastuse esietendus Varssavi teatris Teatr Polski 15. märtsil 1986; Eestis lavastatud 1990. aastate algul)
"Portret" ("Portree"; esmatrükk ajakirjas Dialog nr 9, 1987; eesti keeles kogumikus "Suvepäev ja teisi näidendeid" (2003) Hendrik Lindepuu tõlkes; esmalavastuse esietendus Varssavi teatris Teatr Polski 14. novembril 1987)
"Wdówy" ("Lesed"; 1992)
"Miłość na Krymie" ("Armastus Krimmis"; esmatrükk ajakirjas Dialog 1993)
"Wielebni" ("Kõrgeaulised"; esmatrükk: Varssavi 2000)
"Piękny widok" ("Ilus vaade"; esmatrükk ajakirjas Dialog nr 5, 1999; eesti keeles kogumikus "Suvepäev ja teisi näidendeid" (2003) Hendrik Lindepuu tõlkes; esmalavastuse esietendus Poola TV-s 7. veebruaril 2000)

Satiiriliste jutustuste kogumikud

"Opowiadania z Trzmielowej Góry" ("Jutud Trzmielowa Górast"; Varssavi 1953)
"Półpancerze praktyczne" ("Praktiline poolraudrüü"; Kraków 1953)
"Słoń" ("Elevant"; Kraków 1962; eesti keeles Loomingu Raamatukogus 1964 Aleksander Kurtna tõlkes)

Tunnustus

1970 – Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind
2000 – Krakówi ülikooli audoktor
2003 – Auleegioni orden

Tsitaate

"Ma olen naernud tõesti igat moodi, valjusti ja vaikides, bioloogiliselt ja intellektuaalselt, kuid naer ei ole kunagi läbistanud minu olemuse keset. Ma kuulun põlvkonda, kellele naer oli alati vürtsitatud irooniaga, kibedusega või meeleheitega. Tavaline naer, naer naeru pärast, rõõmus ja häirimatu – see tundub mulle pisut vanamoodne ja kadestusväärne."