PROFILPELAJAR.COM

Jaava tüügasmadu
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Ophidia;
Infraselts	Alethinophidia;
Sugukond	Tüügasmadulased Acrochordidae;
Perekond	Tüügasmadu Acrochordus;
Liik	Jaava tüügasmadu;
Binaarne nimetus
	Acrochordus javanicus; Hornstedt, 1787

Jaava tüügasmadu^[2] (Acrochordus javanicus) on mao liik tüügasmadulaste sugukonnast. Nad elavad mage- ja riimvees.^[1]

Nomenklatuur, taksonoomia ja süstemaatika

Liigi esmakirjeldaja on Clas Fredrik Hornstedt (1787).

Et maol olid tavaliste soomuste, kilbiste, rõngaste või kortsude asemel kogu kerel ja sabal tüügasjad soomused, mida Hornstedt soomusteks ei pidanud, ning kõhukilbised puudusid, paigutas ta selle omaette perekonda, millele ta andis karedate soomuste järgi nimeks Acrochordus.

Liigiepiteet javanicus märgib Jaava saart, millelt madu leiti.

Jaava tüügasmadu on tüügasmao perekonna tüüpliik.

Kuni 1979 aastani klassifitseeriti ka tüügasmadu Acrochordus arafurae jaava tüügasmaona.^[3]

Avastamislugu

Hornstedt kirjutab nii: "Oma viibimise ajal Jaava saarel aastatel 1783 ja 1784 oli mul heameel avastada ühel reisil Bantamist üks suurimatest madudest, kes Indias elab, kes on seni tähelepanelike loodusuurijate vaatluse alt välja jäänud. See leiti suurest piprametsast Tangaranist. Üks hiinlane meie reisiseltskonnast viis ta elusana Bataviasse bambustoruga, mille lõhesse mahtus kogu mao kukal. Et madu oli piirituses säilitamiseks liiga suur, lasksin ma naha ära võtta, mao liha tükeldasid kohal viibivad hiinlased, kes keetsid ja praadisid maitsvateks roogadeks, nahk pandi arrakisse, ja seda hoitakse nüüd Tema Kuningliku Majesteedi hinnaliste kogude seas. Lahkamisel leiti peale paljude valmimata viljade viis pooleteise kvarteri [umbes 20 cm] pikkust poega, kes tõenäoliselt olid selle emase mao paksu kõhu põhjuseks.

Kuigi see madu nägi välja igati nii nagu teisedki maod tavaliselt, tundus ta mulle siiski kohe täiesti iseäralik, sest ma ei leidnud tal mitte ainustki soomust (Scutae & scalae) kõhu alt ja tagant, mis on ainus, millega see paljas Looja sugu on varustatud, et ta saaks kiiresti ühest kohast teise liikuda, ning mis moodustavad varem tuntud madude soo tunnused; ma leidsin ka, et ta oli ilma nende rõngaste ja kortsudeta (annuli & rugae), mille järgi tuntakse ära kaht viimast perekonda madude seas Linné süsteemis. Kohas, kus teistel madudel on sile ja libe nahk, oli see madu üleni kaetud tüügastega, mis olid karedad ja katsid nii üla- kui alapoole. Arvestades seda ei saanud teda arvata ühtegi varem tuntud madude perekonda, vaid ta moodustab omaette perekonna, mille ma nimetan Acrochordus ja mille kirjeldus mul oli au esitada Kuninglikule Teaduste Akadeemiale.

ACROHORDUS: Kere ja saba tüükad. Javanicus. Acrochordus. Tab. XII. PEA lühike [truncatum], madal [depressum], soomuseline. Lõualuud (Maxillae) võrdsed: ülemine all ääreta. Alumine kõver. Silmad eespool pea keskosa, külgmised. Vikerkest sinine. Sõõrmed ümmargused, väikesed, lähestikku näo tipu kohal. Kõrvaava kere kohta väike. Surmavaid hambaid ei ole. Hambakesed mõlemas lõualuus, naaskeljad, väga teravad, tagasi pööratud. 2 pikiluukest suulaes, pisikeste hambakestega. Keel paks, silindriline, neelu kinnitatud. Jõhve kaks, teravad, painduvad, mustad, kulgevad keele alt. KERE tüükaline (ilma kilbiste, soomuste, rõngaste ja kortsudeta) väga paksu saba kõrval, pärakust peani peenike. Pärakuava väike. SABA ümar, väga kitsas äralõigatud tipuga. TÜÜKAD karedad, eesküljest kolmeribilised, katavad kogu kere ja saba. SUURUS: Kere pikkus 8 Rootsi jalga, saba pikkus 1 jalg. Kaela paksus 6 tolli, suurim paksus 10 tolli, saba paksus alusel 1 1/2 tolli, lõpus väikese sõrme paksus. VÄRVUS: Kere ülalt must, alt valkjas, küljed valkjad mustade tähnidega. KOHT Linné süsteemis perekond enne Amphisbaenae."

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Sanders, K., Grismer, L. & Chan-Ard, T. (2012). Acrochordus javanicus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.1.
↑ "Loomade elu", 5:268
↑ Michael Cermak, Snakes of Australia, lk 38, 2009, CSIRO Publishing, ISBN 978-0643095946, Google'i raamatu veebiversioon vaadatud (12.11.2013) (inglise keeles)