PROFILPELAJAR.COM

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas (2010)

Enn Tarvel (kuni 1939 Enn Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021)^[1] oli eesti ajaloolane.

Elulugu

Tarvel sündis ja kasvas üles Virumaal Metsiku külas. Ta õppis Annikvere seitsmeklassilises koolis ning Rakvere Eesti Keskkoolis (hiljem Rakvere I keskkool), mille lõpetas 1950. aastal hõbemedaliga. Seejärel asus ta õppima Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ning lõpetas ülikooli 1955. aastal ajaloolasena üldajaloo erialal, tema lõputöö käsitles Inglismaa ajalugu. Seejärel töötas ta Tartusse loodud Rajoonidevahelises Koduloomuuseumis ning pidas loenguid ka Tartu Riiklikus Ülikoolis.^[2]

1957. aastal astus ta aspirantuuri Tallinnas ja kaitses 1961. aastal ajalookandidaadi väitekirja Poola-aegse Eesti talurahva ja riigimõisate vaheliste suhete teemal, kuid käsitles laiemalt kogu Poola aega Eestis 16.–17. sajandil. Kandidaaditöö venekeelne tõlge ilmus eraldi raamatuna 1965. aastal (tiitellehe järgi 1964. aastal).^[2]^[3]

1960. aastal asus Tarvel tööle Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, kus ta 1968. aastani töötas nooremteaduri ja seejärel 1977. aastani vanemteadurina. 1962. aastal asus ta kirjutama doktoritööd talurahva maksustuse ja maakasutuse teemal, mille ta kaitses 1971. aastal. Doktoritöö ilmus raamatuna 1972. aastal pealkirjaga "Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil".^[4]

Aastatel 1978–1993 oli Tarvel Ajaloo Instituudi feodalismiperioodi ajaloo sektori juhataja. Ajaloo Instituudis töötades oli ta mitme ajaloolase, teiste seas Küllike Kaplinski, Maia Madari, Raivo Palmaru, Teet Veispaki, Priit Raudkivi ja Jüri Kivimäe juhendaja.^[viide?] 1983–1993 oli Tarvel majandusajaloo õppejõud Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1988. aastal sai Tarvel professoriks.

Aastatel 1992–1993 oli Tarvel professor ka Sisekaitseakadeemias. Külalisõppejõuna pidas Tarvel 1980.–1990. aastail loenguid ka Helsingi, Turu, Toronto ja Läti Ülikoolis; 1998. aastal ka Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis Eestis. 1993–1997 oli Tarvel aga Baltimaade ajaloo professor Stockholmi Ülikoolis.^[2]

Teadustegevus

Tarvel uuris Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid poliitiline ajalugu, agraarajalugu ja kohalugu.

Tarveli teadustegevuses oli oluline osa Vana-Liivimaad käsitlevate keskaegsete kroonikate tõlkimisel, toimetamisel ja kommenteerimisel. Muu hulgas oli ta 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi tõlgitud Henriku Liivimaa kroonika eestikeelse tõlke teaduslik toimetaja ja kommenteerija (teos on ilmunud Tarveli täiendatud kommentaaridega veel 1993., 2005. ja 2013. aastal; viimane ilmus muutmata kujul veel ka 2018. aastal).^[5] Samuti oli ta Liivimaa vanema riimkroonika ja Dionysius Fabriciuse kroonika eestikeelsete tõlgete toimetaja ja kommenteerija.

1983. aastal ilmus tema sulest monograafia "Lahemaa ajalugu" ning 2018. aastal Eesti ajaloo üldkäsitlus "Eesti rahva lugu". Tarvel on ka üldkäsitluste "Eesti talurahva ajalugu" (1992) ja "Eesti ajalugu III" (2013) üks autoreid.

Tarvel uuris ka Nõukogude okupatsiooni Eestis ning eriti selle repressioone.^[2]

Tarvel osales 1960. aastaist ka entsüklopeediate koostamisel ja toimetamisel; viimati "TEA entsüklopeedia" juures.^[2]

Seisukohti

Ta suhtus enda sõnul sallimatult kristlikku kirikusse ning euroopalikku lähenemisse regionaalajaloole ja rahvuslikkusele^[6].

Tunnustus

1991 – Balti Ajaloo Komisjoni kirjavahetajaliige
1994 – Rootsi Kuningliku Gustav Adolfi Akadeemia välisliige
1995 – Läti Teaduste Akadeemia välisliige
2001 – Valgetähe III klassi teenetemärk^[7]
2009 – Õpetatud Eesti Seltsi auliige
2014 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
2017 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium

Isiklikku

Tarvel oli üliõpilasseltsi EYS Veljesto liige.^[2]

Tema lell oli ajaloolane Peeter Tarvel.

Teoseid

Estica vanade aktide arhiivis Varssavis, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 3
Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4
Adramaad XIII sajandil, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised XV köide. Ühiskonnateaduste seeria 1966 nr 1
Stosunek prawno- państwowy Inflant do Rzeczypospolitej oraz ich ustrój ad ministracyjny w l. 1561–1621, „Zapiski. Historyczne” 1969, t. XXXIV
Revisjoniadramaa XVII-XVIII sajandil, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised XX köide. Ühiskonnateadused 1971 nr 3
Adramaa: Eesti talurahva maakasutuse ja maksustuse alused 13.–19. sajandil. Tallinn: Eesti Raamat, 1972
Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici Chronicon Livoniae. Eessõna ja kommentaaride autor, tõlkinud Richard Kleis. Tallinn, 1982, 2. trükk 1993, 3. trükk 2005 (viimases kahes trükis puudub ladinakeelne tekstiosa)
Lahemaa ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1983; kordustrükk 1993, Tallinn: Huma
Eesti talurahva ajalugu. 1. Tegevtoimetaja (peatoimetaja Juhan Kahk). Tallinn: Olion, 1992
An economic history of the Baltic countries. Stockholm: Department of Baltic Studies at Stockholm University, 1997; koos Juhan Kahkiga
Liivimaa vanem riimkroonika. Teaduslik toimetaja. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe. Tallinn, 2003
Documents on the Soviet military occupation of Estonia in 1940. Tallinn, Estonian Academy Publishers, 2006; koos Tõnu Tannbergiga
Dionysius Fabriciuse, Viljandi kiriku praosti Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610 = Dionysii Fabricii, Praepositi pontificii Felinensis, Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX. Eessõna ja kommentaaride autor ning üks teaduslikest toimetajatest. Tõlkinud Jaan Unt, toimetanud Kai Tafenau. Tartu, 2010
Eesti ajalugu III. Vene-Liivimaa sõjast Põhjasõjani. Kaasautor koos Enn Küngi, Margus Laidre, Ivar Leimuse, Aivar Põldvee, Anti Selarti, Marten Seppeli, Kai Tafenau ja Ülle Tarkiaisega. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2013
Ajalookimbatused. Toimetanud Marten Seppel ja Urmas Tõnisson. Eesti mõttelugu 109. Tartu: Ilmamaa, 2013
Eesti rahva lugu. Tallinn: Varrak, 2018
Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil. Toimetanud Eha Kõrge, Kirjastus Varrak, 2024, 336 lk, ISBN 9789985359563