Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur saksa keeles Statthalter, rootsi keeles ståthållare, generalståthållare või landshövding[1]. Asehaldur ehk kuberner oli Rootsi kuninga asemik, riigivõimu esindaja, haldusaparaadi juht nii tsiviil- kui ka sõjaväelistes (v.a välivägedesse puutuvates) küsimustes ning õigusvõimu teostaja[2]. Tallinnas, kui iseseisvas haldusterritooriumil Rootsi kuningriigis oli Rootsi asehaldur Tallinnas ja kuninga esindajaks Toompeal, Tallinna linnuse ja lääni asehaldur/Tallinna lossifoogt[viide?].
Rootsi Läänemere-äärsed valdused 1561
August kuni november 1561, Klas Horn af Åminne (u 1517–1566), Rootsi asehaldur Eestimaal
1646–1653 krahv Erik Oxenstierna (1624–1656), Tallinna ja Eestimaa kuberner[7]
mai 1653–16. august 1653 asekuberner Wilhelm Ulrich (Tallinna asehaldurina oli ta kuberneri puudumisel ka Eestimaa kuberneri ametis aastail 1653, 1655 ja 1656–1659)
10. detsember 1905–24. detsember 1905, sõjaseisukorra aegne ajutine kindralkuberner Tallinna garnisoni ülem kindralleitnant Pavel Voronov (1851–1922)[15]
↑Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s. 110, HELSINGFORS, FÖRLAGSAKTIEBOLAGET SÖDERSTRÖM & C:o, HELSINGFORS 1909
↑Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 30 "FLEMING, HERMAN PERSSON, slottsloven på Wittensten 29.6 1563, underståthållare på Reval 24.6 1564, ånyo slottsloven på Wittensten 20.1 1565, slottsloven på Viborg 21.6 1571, , amiral (sk Kalmar Björnen) över flottan på Narvas farvatten 14.5 1573, fältmarskalk i Livland 9.10 s. å., ståthållare i Narva 7.11 1582 s. å., död 25.3 1583
↑1595, kui Södermanlandi hertsogKarl alustas avalikku mässu, katoliiklasestPoola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja Klas Eriksson Fleming kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile
↑После отставки А. А. Лопухина обязанности эстляндского губернатора выполнял вице-губернатор коллежский советник Александр Николаевич Гирс. С введением в Ревеле военного положения 10 декабря 1905 г. Гирс передал права и звание генерал-губернатора Воронову. 18 декабря 1905 г. в управление губернией вступил бывший архангельский губернатор действительный статский советник Николай Георгиевич фон Бюнтинг. Занимал он эту должность, по-видимому, недолго, в «Адрес-календаре на 1906 г.» эстляндским губернатором значится уже действительный статский советник Петр Петрович Башилов. [1]
Carl Julius Albert Paucker: Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland: zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855, Dorpat 1855, ESTER
Krahv Sten Mauritz Carl Lewenhaupt (1882–1969): Svenska högre ämbetsmän från 1634 : högre ämbetsmän och chefer för statliga verk inom central och lokal förvaltningm.m. : namn och årtal, 255.lk., Stockholm: Norstedt, 1962
Berndt Federley: Konung, ståthållare och korporationer : studier i Estlands förvaltning 1581–1600, 138 lk, Helsinki 1962, ESTER