PROFILPELAJAR.COM

Medalikohad
Olümpiamängud

Carl Lewis
Carl Lewis
Sünniaeg	1. juuli 1961 (63-aastane); Birmingham
Amet	kergejõustiklane, korvpallur
Koduleht	http://www.carllewis.com/
	[muuda Wikidatas]

Carl Lewis (õieti Frederick Carlton Lewis; sündinud 1. juulil 1961 Alabama osariigis) on USA kergejõustiklane. Ta on tulnud üheksa korda olümpiavõitjaks. Tema hüüdnimi on King Carl ('kuningas Carl').

Carl sündis kahe kergejõustikutreeneri kolmanda pojana. Ta kasvas üles New Jersey osariigis Willingboro alevis Philadelphia lähedal, kus tema isa Bill oli kehalise kasvatuse õpetaja. Carlil olid vanemad vennad Cleve ja Mack ning õde Carol Lewis. Tema ema, neiupõlvenimega Evelin Laweler, oli endine kergejõustiklane, kelle parim tulemus oli 1951 saadud 6. koht Panameerika mängudel 80 m tõkkejooksus.

13-aastaselt hakkas Carl osa võtma kaugushüppe- ja sprindivõistlustest. 15-aastaselt hakkas Carl kiiresti kasvama ning hüppeliselt paranesid ka tema tulemused kaugushüppes. 15-aastaselt hüppas ta 7.26, 16-aastaselt 7.85 ja 17-aastaselt jõudis ta Jesse Owensi omaaegse rekordini – 8.13.

Carl Lewise esimene suurem rahvusvaheline võistlus oli 1979. aasta Panameerika mängud, kus ta sai kaugushüppes 3. koha. 1981. aastal võitis Lewis 100 m jooksu ja kaugushüppe nii NCAA (ülikoolide) kui ka USA meistrivõistlustel. Seda oli varem suutnud ainult Jesse Owens.

1980 valiti ta USA olümpiavõistkonda. Et aga USA 1980. aasta suveolümpiamänge boikoteeris, ei saanud Lewis osaleda.

Järgmistel hooaegadel olid tal hooaja maailma parimad tulemused 100 m jooksus ja kaugushüppes.

Lewise esimene tähetund saabus 1983. aastal. Kõigepealt võitis Carl juunis USA meistrivõistlustel 100 ja 200 m jooksu ning kaugushüppe. Seda oli viimati suutnud Malcolm Ford 1886. aastal. Kaks kuud hiljem tuli Lewis Helsingis esimestel kergejõustiku MM-võistlustel maailmameistriks nii 100 m jooksus, kaugushüppes kui ka 4×100 m teatejooksus.

1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses tuli Lewis olümpiavõitjaks 100 m jooksus, 200 meetri jooksus, kaugushüppes ja 4×100 m teatejooksus, korrates Jesse Owensi saavutust 1936. aasta suveolümpiamängudelt.

1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Roomas võitis Lewis taas kuldmedali 100 m jooksus, kaugushüppes ja 4×100 m teatejooksus.

1988. aasta suveolümpiamängudel tuli Lewis 100 m jooksu võitjaks pärast Ben Johnsoni diskvalifitseerimist dopingu tarvitamise tõttu. 200 m jooksus sai ta kaasmaalase Joe DeLoachi järel hõbemedali. 4×100 m jooksu meeskond diskvalifitseeriti reeglitevastase teatepulgavahetuse tõttu. Kaugushüppe võitis Lewis raskusteta.

Pärast 1988. aastat hakkas Lewise ülekaal sprindis vähenema, kuid kaugushüppes olid tal endiselt suurepärased tulemused. 1991. aasta maailmameistrivõistlustel Tōkyōs jäi ta aga alla kaasmaalasele Mike Powellile. Sealjuures ületasid mõlemad Robert Beamoni legendaarse rekordi 1968. aastast.

1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas võitis ta Powelli, tulles kolmandat korda järjest kaugushüppe olümpiavõitjaks. 4×100 m teatejooksus jooksis ta viimases vahetuses ja tõi USA-le kulla.

Järgmistel aastatel Lewisel suuri võite ei olnud. 1996, kui ta oli 36-aastane, tõusis ta kaugushüppes jälle kõrgvormi. 1996. aasta suveolümpiamängudel tuli ta neljandat korda järjest kaugushüppe olümpiavõitjaks. Enne teda olid neljadel olümpiamängudel võitnud ainult Alfred Oerter kettaheites (1956–1968) ja Paul Elvstrøm purjetamises (1948–1960). Seejuures võitsid Lewis ja Oerter ühel ja samal võistlusalal; Elvstrøm võitis kahel võistlusalal. Kui Lewis oleks pääsenud 4x100 m teatejooksu meeskonda, oleks ta võitnud kümnenda olümpiakulla (ning jõudnud ette kaasmaalasest Ray Ewryst ning saanud kõige edukamaks meesolümpiavõistlejaks.

Carl Lewis on võitnud tiitlivõistlustel 17 kuld-, 2 hõbe- ja ühe pronksmedali ning püstitanud kokku 16 väli- ja sisemaailmarekordit.

1987. aastal salvestas Carl Lewis koos ansambliga Carl Lewis and the Electric Storm singli "Break It Up".

Pärast Atlanta olümpiamänge loobus Lewis võistlemisest. Praegu tegutseb ta näitlejana.

Lewis kuulub IAAFi kuulsuste halli.