San Diego

San Diego
San Diego (angl., isp.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2023)	1,388,320 ristitud
Pind	964,56 km²
Pämez'	Todd Gloria (tal'vku 2020—, sügüz'ku 2013 — uhoku 2014 (VT), Todd Gloria)
Telefonkod	+1 619, +1 858
Aigvö	tal'vel UTC−8, kezal UTC−7

San Diego (mugažo anglijan i ispanijan kelil, angl. virkand [ˌsæn diˈeɪɡoʊ], isp. [san ˈdjeɣo]) om AÜV:oiden kahesanz' surtte lidn, seižub Tünen valdmeren randal. Se sijadase Kalifornii-štatan suves, Meksikan valdkundröunanno, štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om San Diego-ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1769 16. päiväl heinkud. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1850 keväz'kul.

San Diego om AÜV:oiden sodamerilaivišton päbazaks Tünen valdmeren randištol, laivankohendusen keskuz. Qualcomm-korporacijan päfater, Nokia-, Kyocera- i LG Electronics-kompanijoiden ezitaikundad sijadasoiš San Diegos.

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, ühtennimižen süvän merilahten randal (nimitadud vl 1602), 0..485 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 964,56 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab kahesandest (120,54 km²). Om konurbacijas Tihuan-lidnanke (Meksik), kudambas om läz kaht millionad eläjid.

Klimat om subtropine kuiv, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, kezakun-redukun +19,6..+22,4 C°, tal'vkun-uhokun +14,4..+15 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (viluku) i +43,9 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Voib olda haloid vilukus vaiše. Paneb sadegid 249 mm vodes, enamba vilukus-uhokus (50..56 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (11 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..64 procentaspäi tal'vel 74..75 procenthasai kezal.

San Diego jagase ühesaks nomeruidud rajonaks (1..9, angl.: city council district). Rajonad alajagasoiš 52 nimitadud ühthižkundaks (planiruindan territorijad, Community Planning Areas), niišpäi erased-se kogotas neiborhudoišpäi.

Lidnan pämez' i sen radonoigendajan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of the City of San Diego). Valitas händast nelläks vodeks, ühten toižen strokun voimuz om olmas. Edeližed merad oma Kevin Folkoner (Kevin Faulconer, keväz'ku 2014 — tal'vku 2020), Bob Filner (tal'vku 2012 — eloku 2013), Džerri Sanders (Jerry Sanders, tal'vku 2005 — tal'vku 2012).

Lidnan ristitišt ületi millionad 1980-nzil vozil i oli 1,110,549 eläjad vl 1990. Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,307,402 ristitud, vn 2020 — 1,386,932 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 3,3 millionad ristituid elädas San Diegon lidnaglomeracijas (2020, San Diegon ümbrik 11 036 km² pindanke, 18nz' surtte valdkundas).

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vl 2020): evropalaižed — 40,75 % (ispanijalaižita), latinamerikalaižed i ispanijalaižed — 29,65 %, azijalaižed — 17,55 %, afroamerikalaižed — 5,59 %, valdmerimalaižed — 0,35 %, indejalaižed — 0,23 %, segoitadud augotižlibundanke — 5,28 %, toiženke augotižlibundanke — 0,59 %.

Kalifornijan universitetan aluzkund radab lidnas.

Avtobusad, kiruhtramvai, taksid i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas.

San Diegon rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport^[1] (angl.: San Diego International Airport, SAN / KSAN, 22 mln passažiroid vl 2022) radab vides kilometras lodeheze lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe lidnoihe, Kanadan i Meksikan järedoihe lidnoihe, Londonha, Münhenha, Tokioho.

• 
  San Diego-ümbrikon Administracijan sauvuz (2014)
• 
  Pühän Iosifan päjumalanpert', vn 2012 nägu (riman katoline, om saudud vll 1874−1941)
• 
  San Diegon sodameribaz vl 2017
• 
  Bal'boa-teatr (2013, om saudud vl 1924)
• 
  San Diegon rahvahidenkeskeine lendimport vl 2024
• 
  Transröunmaverižen ekspressan terminal San Diegos (Cross Border Xpress, CBX) vl 2015, ühtenzoitab Tihuanan rahvahidenkeskeižidenke lendimportanke

• Sur' Britanii Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii (vspäi 1977)
• Kitai Jan'tai, Šan'dun, Kitai (1985)
• Japonii Jokoham, Japonii (1957)
• Meksik Leon, Meksik
• Avstralii Pert, Päivlaskmaine Avstralii, Avstralii
• Kitai Taičžun, Taivan', Kitai (1983)
• Meksik Tihuan, Alakalifornii, Meksik (1993)
• Venäma Vladivostok, Merenrandaline rand, Venäma

1. ↑ San Diegon rahvahidenkeskeižen lendimportan sait (san.org). (ven.)

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (sandiego.gov). (angl.)
• Lidnan turizman oficialine äikel'ne sait (sandiego.org).

San Diego Vikiaitas