Kareelien (Republiik)

Tekst üüb Fering

At Republik Kareelien (üüb Rüs: Респу́блика Каре́лия Respúblika Karélija [rʲɪˈspublʲɪkə kɐˈrʲelʲɪ(j)ə]; üüb Kareelisk: Karjalan tazavaldu; üüb Fins: Karjalan tasavalta; üüb Wepsisk: Karjalan Tazovaldkund) as en republiik uun Rüslun. At republiik leit uun a Nuurdwaastrüslun Bundesdistrikt. Uun a nuurd leit det Murmansk Prowins, uun a uast lei det Witj Sia an det Archangelsk Prowins, uun a süüduast leit det Wologda Prowins, uun a süüd det Leeningrad Prowins an uun a waast Finlun. Det hee 614.064 lidj (2020)^[1]. At hoodsteed faan't republiik as Petrosawodsk.

At Republiik Kareelien leit uun a nuurduast faan Euroopa, uun a nuurdwaast faan det europeeisk dial faan Rüslun.

• De nuurdermiast ponkt leit uun a nuurd faan de Askijarwi Sia;
• De uastermiast ponkt leit uun de Pudosch Distrikt nai bi de Letj Tscherosero Sia;
• De süüdermiast ponkt leit nai bi't Kap Gabanow (Ladoga Sia);
• De waastermiast ponkt leit uun a süüd faan Sortawala bi a nuurdeeg faan de Pitkjajarwi Sia.

De Nuurdelk Puulaarkreis gungt troch a nuurd faan Kareelien.

Wygosero Toposero Pjaosero Segosero Wodlosero Sjamosero Kujto Sian Keret Sia Njuk Sia LADOGA SIA ONEGA SIA

Sian uun Kareelien

De huuchst ponkt uun't republiik as de Nuorunen Berig (577 m), wat uun a nuurdwaast leit.

Wichtig sian uun't republiik san:

Ales tup lewe uun't gebiit faan't republiik 63 slacher faan tetjdiarten, diarfaan föl, tu bispal de Ladoga-Ringelrob (Pusa hispida ladogensis), det Europeeisk Glidjhörnk (Pteromys volans) an det Brün Lunguar (Plecotus auritus), uun gefoor faan ütjsterewen san. Bi a struumer kön jam a araner faan europeeisk an kanaadisk biibern sä.

Waltrenen (Rangifer tarandus fennicus) lewe nai bi Kostomukscha.

Petrosawodsk Sortawala Kostomukscha Kondopoga Segescha Medweschjegorsk Kem Pitkjaranta Suojarvi Belomorsk Nuorunen Berig WITJ SIA Kola FINLUN

Koord faan Kareelien

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

At republiik hee tau steeden (Petrosawodsk an Sortawala), een steedkreis (Kostomukscha) an 15 distrikten:

Det Kareelisk Spriik, ian faan dön Finno-Ugrisk spriiken, wurt uun't prowins snaaket. Det as nai bi det Finsk Spriik. Kareelisk hee trii spriikwiisen: rocht Kareelisk, Olonetsisk (livvin kieli) an Lüüdisk (lüüdin kiel’). Föl lidj teenk, dat dön letst tau spriikwiisen apartig spriiken san.

Wichtig uun kareelisk kultüür, üüs uun det finsk an eestnisk kultüür, san a Ruunenliitjin, liitjin auer ual staken. Föl staken uun det finsk natschunaal eepos Kalewala faan skriiwer Elias Lönnrot (1802-1884) kaam faan ual kareelisk staken. Lönnrot beschükt flooksis at gebiit faan't republiik faan nü. Efter't ütjdun faan't eepos wurd "Kareelianismus" (Karelianismi), en intrese uun det kareelisk kultüür, uun det leed 19. juarhunert uun det finsk literatüür an konst en kulturel fenomeen. At lun wurd üüs at kwel faan det rocht finsk kultüür betrachtet.

Wichtig Kareelisk skriiwern, dachtern an auersaatern uun det 20. juarhunert an 21. juarhunert:

• Wladimir Brendojew (Владимир Брендоев; 1931—1990)
• Pjotr Semjonow (Пётр Семёнов; 1934-2019), diar uun det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli) skreew.
• Aleksandr Wolkow (Александр Волков; 1928-2020)
• Sinaida Dubinina (Зинаида Дубинина; 1934-2022), diar uun det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli) skreew.
• Vas'a Veikki of Wasili Iwanow (* 1958; Вася Вейкки of Василий Иванов), diar uun det Olonetsisk spriikwiis (Livvin kieli) skraft.
• Olga Mischina (Ольга Мишина; * 1933)
• I. S. Sawin (И. С. Савин)
• N. N. Pachomow (Н. Н. Пахомов)

Uun det Rüs Keiserrik wurd at gebiit faan't republiik faan nü dial faan det Archangelsk Guwernement an det Olonets Guwernement. 1923 wurd at gebiit det Kareelisk Autonoom Sosialistisk Sowjetrepubliik (ASSR). 1938 wurd de Kandalakscha Distrikt tu det Murmansk Prowins den. 1940 wurd det Kareelisk ASSR det Kareelo-Finsk Sowjet Sosialistisk Republiik (SSR). Kurt diarefter wurd dialen faan Finlun dialen faan't republiik. Uun det Naist Wäältkrich, faan 1941 tu 1944, wurd grat dialen faan det Kareelo-Finsk SSR faan Finlun besaatet. Efter a krich wurd at dial uun a waast faan de Ladoga Sia dial faan det Leeningrad Prowins. Det Kareelo-Finsk SSR wurd 1956 weler det Kareelisk ASSR. At republiik faan nü wurd de 13. Nofember 1991 grünjlaanjen.

• Kareelien

1. ↑ Russia: Northwestern Federal District, citypopulation.de
2. ↑ Russia: Republic of Karelia, citypopulation.de
3. ↑ Karelija: Republic in Northwestern Federal District, citypopulation.de