Aastatel 1919–1921 oli ta I diviisi staabi ülem ja I diviisi ülema ajutine kohusetäitja.[1] 1922. aastast teenis 2. jalaväepolgus ja 2. jalaväerügemendis ülema abina. 1923. aastal viidi üle teenistusse 10. Jalaväerügementi III pataljoni ülemaks ning saadeti vanusega reservi 30.09.1927
Arreteeriti NKVD poolt 15. juunil 1945. aastal, mõisteti 25. veebruaril 1946 süüdi erinõupidamise otsusega §58-1a süüdistuses. Suri 9. juulil 1949 Volgolagi vangilaagris Jaroslavli oblastis[2] NSV Liidus.