Tundraneenetsi keeles pole üksainus omadussõna kategooria, pigem kasutatakse nimisõnu või tegusõnu nimisõnafraaside ees omaduste kirjeldamiseks. Näiteks omadussõna pircya (kõrge, pikk) ja tegusõna t'ec'ɘ(s') (külm olema) kasutatakse nimisõnadena, aga need lähevad nimisõnafraaside ette ja toimivad sihitu öeldisena.[4]
Leviala
Kuigi tundraneenetsi keele leviala on laialdane, siis keele murded suuresti ei erine, osaliselt rääkijate nomaadilise eluviisi tõttu.[2] Keel koosneb kolmest murdest, mida saab geograafiliselt võrrelda nii:
Murderühm
Murded
Lääs
Kolgujevi, Kanini, Timani, Malaja Zemlja
Kesk
Bolšaja Zemlja
Ida
Obi/Uurali, Jamali, Tazi
Lääne murdeid räägitakse Petšora jõest läänes, keskmurdeid Petšora jõe ja Uurali mägede vahel ja ida ehk Siberi murdeid Uurali mägede idaosas ja Jamali poolsaarel. Peamised erinevused on fonoloogilised, näiteks lääne murretes puudub ninahäälik ŋ ja ida murdes kasutatakse s-hääliku asemel enamasti θʲ-kaashäälikut.[3]
On olemas ka teisi erinevusi, nagu näiteks küsivaid asesõnu (kes). Kanini murdes kasutatakse xuja (kes) "xiwja" asemel.[3]
Murre
Elus
Eluta
Lääs
xiwja, xuja
amge
Kesk
xiḃa
ŋamge
Ida
xiḃa
amge
Arvsõnad
Alltoodud tabelis on erinevate tundraneenetsi murrete arvsõnad.[5]
Murre
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
20
100
1000
Keskmurre
ӈопой
сидя
няхарʼ
тет
самляӈг
матʼ
сиʼʼив
синдет
хасуйʼю
юʼʼ
сидя юʼʼ
юрʼʼ
ёнарʼʼ
Idamurre
ӈопой
сидя
няхар
тет
самляӈг
матʼʼ
сиʼʼив
сиднтет
хасаваюʼʼ
юʼʼ
сидяʼʼ ю
юрʼʼ
ёнарʼʼ
Läänemurre
опой
сидя
няр
тет
самляг
мат
сив
сидтет
хабею
ю
сидью
юр
ёнар
Kirjaviis
Tundraneenetsi keel kasutab kirillitsat nagu teised Venemaal kõneldavad keeled, aga lisaks kasutatakse tundraneenetsi tähestikus tähti ӈ, ', ja ".[6]
А а
Б б
В в
Г г
Д д
Е е
Ё ё
Ж ж
З з
И и
Й й
К к
Л л
М м
Н н
Ӈ ӈ
О о
П п
Р р
С с
Т т
У у
Ф ф
Х х
Ц ц
Ч ч
Ш ш
Щ щ
Ъ ъ
Ы ы
Ь ь
Э э
Ю ю
Я я
'
"
Ortograafia
Täishäälikud
Algupärane ortograafia erines tavaliste ja palataliseeritud täishäälikude versioonidest.[6]
Selles osas asub kaashäälikute, välja arvatud palataliseeritud kaashäälikute tabel. Täht "' märgib tavalist kõrisulghäälikut, aga sõnalõpulise /n/-i korral märgitakse kõrisulghäälikut tähega ''. Palataliseeritud tähti märgitakse pehmendusmärgiga ь tähe järel nagu vene keeles. Seda ei tehta pärast palataliseeritavat täishäälikut.[6]
Tundraneenetsi keel sarnaneb osaliselt oma sugulaskeeltega, aga sellel on siiski omapäraseid jooni. Näiteks fonoloogilised protsessid võivad keeles toimuda morfoloogilisi protsesse muutmata.[7]
Fonoloogia
Tundraneenetsi keeles eristatakse lühikesi ja pikki vokaale. Keeles on ka olemas nõrk vokaalharmoonia.[8]
Täishäälikud
Tundraneenetsi keeles on 10 vokaalfoneemi, millele lisandub 17 erinevat häälikuvarianti, mis muutuvad kaashäälikutega palataliseerimise järgi.[2]
Tundraneenetsi keeles on 27 konsonantfoneemi. Huulhäälikutel ja kõva suulae häälikutel on tavaline ja palataliseeritud versioon.[2]
Huulhäälik
Kõva suulae
häälik
Pehme suulae
häälik
Kõrihäälik
Tavaline
Palat.
Tavaline
Palat.
Ninahäälik
m
mʲ
n
nʲ
ŋ
Lõppsulghäälik
Helitu
p
pʲ
t
tʲ
k
ʔ
Heliline
b
bʲ
d
dʲ
Afrikatiiv
Helitu
ts
tsʲ
Frikatiiv
Helitu
s
sʲ
x
Ahtushäälik
Poolvokaal
j
w
Külghäälik
l
lʲ
Triller
r
rʲ
Morfoloogia
Keele peamisi morfoloogilisi meetodeid on liitsõnamoodustus ja vokaalide muutmine.[9] Nimisõnu võib moodustada nii:[10]
Tundraneenetsi keel
Eesti keel
ti
põhjapõder (ainsuse nimetav )
ti-ʔ
põhjapõdrad (mitmuse nimetav )
ti-ʔm
põhjapõtra (ainsuse osastav )
Nimisõnad
Tundraneenetsi keeles on 7 käänet, mis jagatakse kaheks rühmaks: grammatilised käänded ja kohakäänded. Esimeses rühmas on nominatiiv, akusatiiv, genitiiv ja daativ, teises on lokatiiv, ablatiiv ja prolatiiv. Nimisõnadel on 3 arvu: ainsus, kaksus (esemeid või olendeid on kaks) ja mitmus (esemeid või olendeid on kolm või enam).[2][11] Tundraneenetsi sõna "сэв" ("silm") käänatakse nii:[12]
Tundraneenetsi (kirillitsa)
Ainsus
Kaksus
Mitmus
Nominatiiv
сэв
сэви'
сэв"
Akusatiiv
сэвм'
сэви'
сэво
Genitiiv
сэв'
сэви'
сэво"
Daativ
сэвти'
сэвха"
Lokatiiv
сэвхана
сэвха"на
Ablatiiv
сэвхад
сэвха"д
Prolatiiv
сэвмана
сэв"мана
Tundraneenetsi keeles tähistavad asesõnad inimesi ja loomi, aga mitte esemeid. Ainult kolmes esimeses käändes kasutatakse asesõnu kõigis kolmes arvus.[12]
Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.[15]
Ajalugu ja keelepoliitika
Alates 17. sajandist edastati keelt suuliselt, alles 1920. ja 1930. aastatel loodi tundraneenetsi kirjakeel.[3]
Kirjanikud
Üks tuntumaid tundraneenetsi kirjanikke on Anna Njerkagi.
Viited
↑Nagy Imre Csaba (2004) The Nenets Language. The Baltic-Finnic Languages, The Finno-Ugric World, Teleki Lászlo Foundation, Budapest.
↑ 2,02,12,22,32,4Nikolaeva, Irina. (2014). A Grammar of Tundra Nenets. Walter DeGruyter, Germany.
↑ 3,03,13,23,33,4Mus, Nikolett. (2015). Interrogative Words and Content Questions in Tundra Nenets. University of Szeged.
↑Jalava, Lotta. (2013). "Adjectives" in Tundra Nenets. Properties of Property Words. SUSA/JSFOU 94.
↑Hajdú Péeter 1966 Beveyetés ay uráli nzelvtudománzba; a magyar nyelv finnugor alapjai. [Introduction to Uralic inguistics; the Finno/Ugric Basis of the Hungarian Language] Budapest: Tankénzvkiadó
↑Алмазова, А.В (1961). САМОУЧИТЕЛЬ НЕНЕЦКОГО ЯЗЫКА (vene) (Skvodo toimetanud e-raamat märts 2010 (Электронную книгу отредактировал Skvodo март 2010 года) trükk). Vene NSFV (РСФСР): RSFSRi HARIDUSMINISTEERIUMI RIIKLIKU HARIDUS- JA PEDAGOOGIAKIIRJAS LENINGRADI FILIAAL (ГОСУДАРСТВЕННОЕ УЧЕБНО-ПЕДАГОГИЧЕСКОЕ ИЗДАТЕЛЬСТВО МИНИСТЕРСТВА ПРОСВЕЩЕНИЯ РСФСР ЛЕНИНГРАДСКОЕ ОТДЕЛЕНИЕ). Lk 55. ISBN5-02-031810-8.