PROFILPELAJAR.COM

Raimond Kaugver (kuni 1937 Raimond Karrofeld; 25. veebruar 1926 Rakvere – 24. jaanuar 1992 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Ta sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 1945–1949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal.

Aastail 1950–1961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana.

Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik.

Oli Eesti Kongressi liige.

Looming

Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse.

Romaanid

"Keskpäevavalgus" (1962)
"Igapäevane leib" (1964)
"Seitsmendas Läänes" (1965)
"Nelikümmend küünalt" (1966; 2. trükk: Rooma 1976; 3. trükk 1979; 4. trükk 1995; 5. trükk 2008)
"Jumalat ei ole kodus" (1971)
"Ja kõik on kuhugi teel" (1974)
"Suurte arvude seadus" (1978)
"Kolm romaani" (1979, romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk)
"Disko" (1982; 2. trükk 1995)
"Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002)
"Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996)
"Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002; 3. trükk 2016)
"Tee isa juurde" (1987)
"Kas ema südant tunned sa?" (1988)
"Laev keset rägastikku" (1990)
"Postuumselt rehabiliteeritud" (1990)
"Peotäis tolmu" (1992, autobiograafiline lapsepõlveromaan)
"Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjutatud 1951, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas)
"Sillad põlevad" (2007, 1958 kirjutatud lühiromaan)
"Põhjavalgus" (2010; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna: Ain Kaalep)
"Võõra mõõga teenistuses" (2011; kirjutatud 1959, järelsõna: Jaak Urmet)
"Viimse meheni. Kooliromaan" (2017; esmatrükk ajakirjas Haridus 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna: Katrin Kaugver); teos on loetav Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis

Novelli- ja jutustustekogud

"60 minutit" (1968)
"Tuuleveskid" (1974)
"Külalisteraamat" (1977)
"Oh mis kena maailm" (1983)
"Kirjad laagrist" (1989)

Jutustus

"Keerdtrepp" (1976)

Tekstikogumik

"Kirjad Sigridile.Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949" (2020)

Tunnustus

1984 A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Vana mees tahab koju")
1989 Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja", Edasi, 27. veebruar 1988 ja kogumikus "Kirjad laagrist", 1989)

Isiklikku

Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo) (1931–1989).

Tema tütar esimesest abielust Katrin Kaugver (1950) on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja.

Kirjandus

"Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. Keel ja Kirjandus 1974, nr 5, lk 297–298
"Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest". Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 433–436
Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat 1991. Lk 263–266 (ülevaate autor Ülo Tonts) ja bibliograafia lk 280
Villem Gross. "In memoriam Kaugver". Keel ja Kirjandus 1992, nr 4, lk 251–252
Aivar Kull. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 7. detsember 1993
- Aivar Kulli raamatus "Kulli pilk". Tartu 2005. Lk 241–244
"Raimond Kaugver ja KGB" (dokumente, koostanud ja tõlkinud Tõnis Ritson). Kultuurimaa 18. september 1996, lk 15
Oskar Kruus. "Raimond Kaugveri rada kirjandusse". Keel ja Kirjandus 2000, nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730
Ain Kaalep. "Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale". Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824
Raimond Kaugver. "Põhjavalgus". // Rein Veidemann. "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn 2011. Lk 114–115