Poola Vabariigi president (poola keeles: Prezydent Rzeczypospolitej Polskiej, lühemalt: Prezydent RP) on Poola riigipea. Tema õigused ja kohustused on määratletud Poola põhiseadusega. President juhib täitevvõimu. Lisaks on tal õigus parlament laiali saata ning ta esindab Poola Vabariiki rahvusvaheliselt.[1]
Esimene Poola president oli Gabriel Narutowicz, ta määrati ametisse 11. detsembril 1922. Ta valiti rahvusassamblee poolt 1921. aasta põhiseaduse kohaselt. Praegused presidendi ametikoha nõuded ja ülesanded on sätestatud 1997. aasta põhiseadusega.[1]
Valimised
Täidesaatva riigivõimu põhiseaduslike esindajate hulgas antakse ainult presidendile volitused oma kohustuste täitmiseks otse rahva poolt – üleriigilistel valimistel. Seega on presidendiameti positsioon tugevam kui teiste täidesaatva riigivõimu esindajate (ministrite nõukogu või nõukogu juht – peaminister), kes ei saa oma mandaati otsestelt ühistel valimistel ja kes esindavad praegust juhtimisplokki (tavaliselt parlamendi enamus), mitte ainult riiki.[2]
Poola presidendi valib rahvas otsevalimistel viieks aastaks ning presidenti tagasi valida on võimalik vaid ühe korra. Vastavalt põhiseadusele valitakse president häälteenamusega. Kui ükski kandidaat ei suuda valimiskünnist ületada, toimub teine hääletusvoor, kus osalevad kaks kandidaati, kellel oli esimesel valimisel suurim häälteenamus. Selleks, et olla presidendivalimistel täieõiguslik kandidaat, peab olema Poola kodanik, esimese valimisvooru päeval vähemalt 35 aastat vana ja koguma vähemalt 100 000 registreeritud valija allkirja.[1]
Presidendi pädevus
Vastavalt Poola põhiseadusele on president Poola Vabariigi kõrgeim esindaja. Tema jälgib põhiseaduse nõuetekohast täitmist, kaitseb riigi suveräänsust ja julgeolekut ning kaitseb riigi territooriumi puutumatust ja terviklikkust. Poola president on riigi esindaja rahvusvahelistes suhetes. Kaitseb ja loob koostööd rahvusvaheliselt, suhtleb teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa ühendused, NATO ja ÜRO. President teeb koostööd peaministri ja välissuhete ministriga, kes esindab kogu maailmas Poolat ja loob välispoliitikat. Kuid vastutus koostöö üle ei ole ainult presidendil, vaid see kehtib ka peaministri ja välissuhete ministri kohta, kes koos presidendiga ühiselt koostavad ja rakendavad riigi välispoliitika olulisi küsimusi.[2]
Poola presidendil on vaba voli valida peaminister, kuid tavaliselt annab ta selle ülesande valitsusele, keda toetab enamus seimi liikmetest. Tavaliselt saab selleks erakonna esimees/juhataja. Presidendil on õigus algatada õigusloome protsessi, samuti on tal võimalus seda otseselt mõjutada, kasutades vetoõigust. Enne seaduse allkirjastamist võib president paluda, et Konstitutsioonikohus kontrolliks selle vastavust põhiseadusele.[1]
Poola riigi kõrgeima esindaja rolli täites on presidendil õigus ratifitseerida ja tühistada rahvusvahelisi lepinguid, nimetada ja tagasi kutsuda suursaadikuid ning ametlikult aktsepteerida teiste riikide esindajate akrediteeringuid. Lisaks teeb president otsuseid kõrgemate akadeemiliste nimetuste kohta. Peale selle on tal õigus lõplikke kohtuotsuseid edasi lükata. President on ka relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetab peakontori ülema ja kõikide teenindusbüroode ülemad. Sõja ajal nimetab ta sõjajõudude ülemjuhataja ja võib korraldada üldmobiliseerimise. President täidab oma ametiülesandeid koostöös presidendi kantselei, julgeolekuameti ja presidendi nõunike koguga.[1]
Varssavi presidendiloss on Varssavi suurim palee ja Poola Vabariigi presidendi ametlik asukoht alates 1993. aastast. Palee on ka riigipeade ja teiste tähtsate külaliste elukoht Poola ametlikul visiidil.[1]
Poola presidentide loend[3]
Viited
Lisalugemist