Ta pärines jõuka talupoja perekonnast. Tal oli kolm õde, kelle nimed ei ole teada.
Poiss oli väga teadmishimuline ja andekas. Tema õpetajad panid nähtavasti tähele tema keelteandi ning kirikuõpetaja Bartholomeus saatis ta Viiburisse, kus ta õppis Johannes Erasmiladina koolis ja sai mõningast ettevalmistust preestriametiks.
Õpiaastad
Viiburis õppides võttis ta endale perekonnanimeks Agricola, 'põlluharija'. Tolleaegsetel esimese põlvkonna haritlastel oli kombeks võtta perekonnanimi isa ameti järgi. Tõenäoliselt Viiburis puutus Agricola esimest korda kokku reformatsiooni ja humanismiga. Viiburi lossi valitseja oli saksa krahv Johann, kes oli olnud RootsikuningaGustav I Vasa teenistuses. Krahv oli reformatsiooni toetaja ja tema lähikonnas peeti juba luterlikkejumalateenistusi. Agricola õppis Viiburis kaheksa aastat.
Aastal 1528 läks Agricola koos oma õpetajaga Turu linna, mis oli Rootsi võimu keskus Soomes ja piiskopkonna keskus, ning temast sai piiskop Martinus Skytte (Martin Skytte) juures kirjutaja. Turus tutvus Agricola Martin Lutheri esimese soome päritolu üliõpilase Petrus Särkilahtiga, kes levitas innukalt reformatsiooniideed. Kui Petrus Särkilahti 1529 suri, oli Agricola kord tema tööd jätkata. Ta pühitseti preestriks arvatavasti 1531. aastal. Umbes samal ajal algas Soomes reformatsioon.
Aastal 1536 saatis Turu piiskop ta SaksamaaleWittenbergi õppima. Ta keskendus kreeka keele eksperdi Philipp Melanchthoni loengutele. Wittenbergis tutvus ta ka Lutheriga. Ta sai mõlemalt reformaatorilt soovituskirja kuningas Gustav Vasale. Ta saatis kuningale kaks kirja, paludes stipendiumile kinnitust. Kui kinnitus saabus, ostis ta palju raamatuid (näiteks Aristotelese kogutud teosed). Aastal 1537 asus ta Uut Testamentisoome keelde tõlkima.
Hilisem elu
Aastal 1539 naasis Agricola magistrikraadiga Turusse ning temast sai lõpuks Turu katedraalkooli rektor. Talle ei meeldinud see töö ning ta nimetas õpilasi taltsutamata elajateks. Selleks ajaks oli Gustav Vasa oma võimu kindlustades ja reformatsiooni edendades kiriku varad konfiskeerinud. Aastal 1544 sai Agricola kroonilt käsu saata mõned andekad noormehed Stockholmimaksuametnikeks. Agricola millegipärast ei allunud sellele korraldusele ja sai järgmisel aastal uuesti sama käsu, seekord ähvardavamas toonis. Tõenäoliselt ei mõjunud see vahejuhtum tema suhetele kuningaga hästi. Rektorina töötamise ajal kirjutas Agricola palju.
Kui vana piiskop 1554 suri, laskis Gustav Vasa pühitseda Agricola Turu kihelkonna ordinaariuseks. See tähendas, et ta täitis praktiliselt Turu piiskopi ülesandeid ja oli seega de facto esimene luterlik Soome piiskop. Tema reformid ei olnud kuigi radikaalsed, kuigi ta kaotas ära missa. Soome kirik jaotati Turu piiskopkonnaks ja Viiburi piiskopkonnaks.
Agricola mõtles Uue testamendi tõlkimise peale juba varastel õpiaastatel. Tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soome mõistetav. Agricola asus seda välja töötama. Tema esimene raamat "ABC-Kiria" oli aabits ja katekismus, mis trükiti 1538. Raamatu maht oli esmatrükis 16, teises trükis (1551) 24 lehekülge.
Raamatu esmatrükist ei ole säilinud ainsatki täielikku eksemplari.
Tiitellehe all on tervitus "Michael Agricola Christiano Salutem". See võib olla mõeldud kõigile kristlastele, aga võib-olla tema pojale Christian Agricolale, kes esmatrüki ilmumise ajal oli 9-aastane.
"Rucouskiria"
Agricola palveraamat "Rucouskiria" ilmus trükist märtsis 1544. Raamatu alguses kirjutas Agricola mitmetest üldist haridust puudutavatest asjadest ja reformatsiooni tulemustest Soomes. Raamatus on neli eessõna ja umbes 700 palvet. Mitmel teemal oli tavalise kahe-kolme asemel 12 eri palvet. See on tema kõige iseseisvam teos. Raamatu maht on umbes 900 lehekülge. Autor toetus muuhulgas Lutheri, Melanchthoni ja Rotterdami Erasmuse töödele. Samuti kasutas ta näiteks Otto Brunsfeldi Piibli palvete kogumikku aastast 1528.
Agricola kõige väljapaistvam raamat on esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge. Käsikiri valmis 1543, kuid korrigeerimine võttis veel viis aastat aega. Töö võttis kokku 11 aastat. Uus Testament trükiti Stockholmis 1548. Keel põhineb Turu murdel. Raamatu maht on 718 lehekülge ja see sisaldab palju illustratsioone. Ta sisaldab praktilise eessõna ja teoloogilise eessõna. Praktilises eessõnas põhjendab Agricola, miks ta kasutab turu murret, ning jutustab, kuidas kristlus Soome jõudis. Teoloogilises eessõnas ütleb Agricola, et tema tõlge põhineb kreeka algtekstil, Rotterdami Erasmuse ladinakeelsel kogumikul, Martin Lutheri saksa tõlkel ja Olaus Petripiiblitel. Ta selgitab ka, miks ta pidi looma palju uusi sõnu, ning ütleb, et loodab nende juurdumist (nüüd nad ongi juurdunud).
Kolm liturgilist raamatut
Wittenbergis olles tõlkis Agricola soome keelde kolm väiksemat liturgilist raamatut, mis ilmusid 1549.
"Käsikirja Castesta ia muista Christikunnan Menoista" sisaldab ristimis-, laulatus- ja matusetalituse korra ning kõnesid haigetele, leinajatele ja surijatele. Ristimise ja abielu osa pärineb Lutherilt, suurem osa on aga tõlgitud Olaus Petri analoogilisest raamatust. On ka väiksemaid osi, mis on tõlgitud Caspar Huberinuse töödest.
"Messu eli Herran echtolinen" sisaldab jumalateenistuse korra. Ka see raamat põhineb Olaus Petri töödel ja mõningatel soomekeelsetel käsikirjadel. Agricola kuulutab seal välja ka Uue Testamendi tõlkimise kava.
"Se meiden Herran Jesusen Christusen Pina, ylesnousemus ia tauiaisen Astumus, niste Neliest Euangelisterist coghottuon" räägib Jeesuse Kristuse kannatusest. Raamat on kokku pandud nelja evangeeliumi tekstide põhjal. See raamat on tugevasti mõjutatud Wittenbergis õpetanud Johannes Bugenhagenist. Tõlge on tehtud põhiliselt saksa keelest, mõned osad on mõjutatud ka rootsikeelsest tõlkest ning muidugi on ta ka ise kreeka keelest tõlkinud.
Soome kirjakeel
Agricola loodud soome kirjakeel põhineb Turu murdel, mida ta rikastas teiste soome murrete elementidega ja oma sõnaloominguga.