PROFILPELAJAR.COM

Laat on kindlas kohas perioodiliselt peetav suur turg, kus tavaliselt toimub lisaks ostule-müügile ka mitmesuguseid lõbustusi.

Maal pakuvad laadad väiketootjatele võimalust müüa korraga suuremale hulgale ostjatele kui neil muul ajal võimalik oleks, ostjad aga leiavad palju kaupu ühest kohast. Eriti olulised olid laadad maamajandusele enne väikepoodide võrgu arengut. Linnades, kus toimib igapäevane suuremahuline kaubandus, on laatadel pigem meelelahutuslik funktsioon, ehkki oluline on ka suur valik käsitööd ja põllumajandussaadusi. Tänapäeval korraldatakse linnades laatu sageli suuremate pidustuste raames, näiteks Tallinnas vanalinna päevadel ja Tartus Hansalaadana Tartu Hansapäevade ajal. Enamasti toimuvad laadad suvel. Tüüpilised laadalõbustused on õnneloos, karussell, osavusmängud ja jõukatsumised.

Eesti laadakalender

Tuntumad kevadlaadad – Türi lillelaat, Vanamõisa kevadlaat, Jäneda Aia- ja Lillepäevad, Tartu kevadlaat jt. Peamiselt kaubeldakse aia- ja taimekaupaga – istikud, aiatarbed, kevadlilled, taimed, lilleseemned ja -sibulad jm.

Suve- ja jaanilaadad - Luige laat, Avinurme tünnilaat, Hauka laat, Jäneda talupäevad, Rakvere Linna Päevade Kreisilaat, Mihkli Laat, Vastseliina Maarahva Laat, Kallaste kala- ja sibulalaat jne. Laatadel on käsitöömeistrite lai kaubavalik, toidu- ning tarbekaupade ja vanavara müük, palju mitmesuguseid laadaüritusi jne.

Sügisel toimuvad Mardilaat, Uma Mekk suurlaat Võrus, Jäneda sügislaat, Lindora laat, Suur Paunvere Väljanäitus ja Laat jt. Kaubaks on aiasaadused, liha, juust ning mitmesugused talukaubad. Pakutakse ka käsitööd^[1].

Talvel toimuvad linnades jõuluturud, näiteks Tallinna ja Tartu jõuluturg. Müügiks on jõulukingitused, käsitöötooted ja maitsev toit jõululauale.

Laadad toimuvad ka erinevate festivalide raames – näiteks Viljandi pärimusmuusika festival, Küüslaugufestival, Saaremaa Toidufestival, Umbrohufestival, Tulekala Festival jt^[1].

Eesti viimase poole sajandi kõige järjepidevamalt korraldatud iga-aastane laat on Antslas toimuv Hauka laat, mida peetakse uuesti, peale okupatsioonivõimude poolt sunnitud pausi, 1960. aastate lõpust.^[2] Tuntud laatu on teisigi, näiteks Lindora laata peeti esimest korda 1920. aastate alguses^[3].

Laadakalendrite järgi toimub aasta jooksul üle 1200 ürituse, mis kasutavad enda kohta mingis vormis sõna laat, turg või mess.

Ajaloost

Laatu hakati Lääne-Euroopas korraldama tähtsamate kirikupühade puhul juba keskajal. Eestis peeti laatu peamiselt linnades ja alevikes (Tallinna sadamalaadad, laadad Tartus, Pärnus, Paides, Rakveres jm.). 1787. aastal alguse saanud Tallinna aastalaadad kestsid mitu nädalat. Samal ajal hakkas kasvama laatade tähtsus maakaubanduses^[4].

19. sajandil peeti maal rohkesti talurahvalaatu, kus kaupa müütasid ränd- ja linnakaupmehed, käsitöölised jt. Lisaks kujunesid välja erilaadad: looma-, hobuse-, lina- ja kalalaadad. Laat oli ühtlasi suhtluskohaks, seal töötas karussell, esinesid karutantsitajad, mustkunstnikud, palaganitegijad jt. Suurematel laatadel oli ka eelpäev (potilaat), mil müüdi nõusid, eriti savinõusid, pudukaupa jms. Laatu peeti aastas kolmel korral - sügisel (septembris-oktoobris), talvel (veebruaris-märtsis) ja suvel (juunis-juulis)^[4].

19. sajandi lõpul laatade ilme muutus seoses maakaupluste võrgu kujunemise ja liiklusolude paranemisega. Neid hakati korraldama sagedamini ja uutes kohtades, kuid laadad kestsid harva üle ühe päeva. Põhiliselt kaubeldi, lõbustuste osakaal vähenes. Nõukogude okupatsiooni ajal vana laadatraditsioon katkestati, laatade nimetus anti kaubandusorganisatsioonide korraldatud suurmüükidele^[4].

Kultuuris

Kirevuse ja melu tõttu kõneldakse laadast tihtipeale ka sümbolina. Tuntud on Briti kirjaniku William Thackeray romaan "Edevuse laat".

Traditsiooniliste laatade eeskujul nimetatakse tänapäeval laatadeks ka mitmesuguseid messe ja kitsa valdkonna üritusi. Näiteks korraldatakse õpilasfirmade laatasid, taaskasutuslaatasid ja kasutatud sporditarvete laatasid. Rahvusvaheliselt on levinud raamatumessid nagu iga-aastane Göteborgi raamatumess ja Frankfurdi raamatumess.