PROFILPELAJAR.COM

Jersey foogtkond
	inglise Bailiwick of Jersey
	prantsuse Bailliage de Jersey
	Jersey lipp Jersey vapp
	Pindala: 118 km²
	Elanikke: 105 500 (detsember 2017)
	Rahvastikutihedus: 893 in/km²
	pealinn: Saint Helier

See artikkel räägib Suurbritannia saarest, USA linna kohta vaata artiklit New Jersey osariik.

Jersey (Jersey murdes Jèrri) on Briti krooni sõltkond La Manche'i väinas. Hõlmab Jersey saart ja ümbritsevaid asustamata saari, mis kuuluvad Kanalisaarte hulka.

Jersey kuulub Inglise kroonile, praegune valitseja on Charles III Normandia hertsogina. Jersey ei kuulu ei Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki ega Euroopa Liitu.

Jersey saare pindala on 118,2 km². Ta on Kanalisaartest kõige suurem ja kõige lõunapoolsem. Tema kaugus Normandia rannikust Prantsusmaal on 22 km ja Inglismaa rannikust 161 km.

Detsembris 2005 oli Jersey rahvaarv 88 201.

Jersey pealinn on Saint Helier.

Saar on künklik, kõrgus kuni 143 meetrit. Saare moodustab platoo, mis lõuna pool on madalam ja põhja pool kõrgem. Platood lõhestavad üldiselt põhja-lõunasuunalised orud.

Jerseys on mereline kliima pehme talve ja jaheda suvega. Aasta keskmine temperatuur +11,6 Les écarts de température ne sont pas importants, néanmoins l'historique des relevés de température donne un maximum de 36,0 °C le 9 août 2003 et un minimum de −10,3 °C le 5 février 1894. La neige tombe peu souvent sur l'île de Jersey on umbes samasugune nagu Inglismaa lõunarannikul. Aastas paistab päike keskmiselt 1912 tundi.

1997. ja 2015. aasta Saarte mängud toimusid Jerseyl.

Ajalugu

Jersey on olnud asustatud aastatuhandeid. Saarelt on leitud mitu pronksiaja ja rauaaja asulakohta. Jersey kuulus ka Rooma riiki ja saarelt on leitud rooma kultuskoha jäänused. Rooma-aegset asulapaika pole seni veel leitud. Pärast Rooma riigi langust kuulus Jersey bretoonidele, täpsemalt Reimsi peapiiskopkonda (aastani 744 Reimsi piiskopkonda). 933 vallutasid Jersey viikingid ja see liideti Normandia hertsogiriigiga. Kui William I vallutas 1066 Inglismaa, läks Jersey koos kõigi ülejäänud normannide valdustega Inglismaa koosseisu. John Maata kaotas kõik Inglismaa mandrivaldused Philippe II Auguste'ile, aga Kanalisaared jäid endiselt Inglismaale, kuid sellest ajast on saartel omavalitsus.

1640. aastatel oli Inglismaa kuningas Charles II eksiilis Jerseyl. Talle pakkus peavarju saare tollane kuberner George Carteret. Charles oli talle selle eest väga tänulik ja pärast seda, kui ta taas kuningaks sai, kinkis ta Carteret'le suuri valdusi oma Põhja-Ameerika kolooniates. Need said tuntuks nimega New Jersey ja tänapäeval kuuluvad need Ameerika Ühendriikide koosseisu.

Teise maailmasõja ajal oli Jersey alates 1. juulist 1940 kuni Saksamaa kapituleerumiseni Saksamaa poolt okupeeritud. Kanalisaared olid ainus Suurbritannia ala, mille Saksamaa selles sõjas okupeeris. Pärast D-päeva, mil Suurbritannia tungis Normandiasse ja avas teise rinde, olid Kanalisaared muust maailmast ära lõigatud, peatselt olid nad ka liiga kaugel selleks, et Saksamaa neid varustada saaks, ja saarel tekkis 1945. aastal nälg.

Loodus

Saare pindala on 118,2 km², rannajoone pikkus umbes 70 km. Jersey on Kanalisaartest lõunapoolseim. Asub Prantsusmaa Bretagne piirkonnast põhjas ning Cotentini poolsaarest läänes. Kõrgeim koht (Les Platons 136 m) on saare põhjaosas. Liikudes põhjaosast lõunaranniku suunas madaldub saare maapind järk-järgult. Saare läänerannikul on liivaluiteid.

Valitseb parasvöötme mereline kliima pehme talve ja jaheda suvega. Õhutemperatuur kõigub suhteliselt vähe aasta jooksul. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 6,3 °C ning juulis 17,2 °C. Soojarekord (37.9 °C) on mõõdetud 18. juulil 2022, külmarekord (−10.3 °C) aga 5. jaanuaril 1894. Lund sajab harva, mõnel talvel üldsegi mitte.

Haritav maa moodustab umbes 66% saare pindalast. Rannikul esineb loodeid, mille amplituud on väga suur. Seetõttu on arutatud ka loodete elektrijaamade ehitamist.

Majandus

Jersey arengut toetas Suurbritannia ja Prantsusmaa vaheline rahu. 19. sajandil olid peamised tegevusalad saarel põllumajandus, kalapüük, laevaehitus ja villase riide tootmine. Kala püüdmas käidi isegi Newfoundlandi lähedal. Sajandi lõpus hakkas saarel arenema turism.

Tänapäeval põhineb Jersey majandus finantsteenustel, turismil, e-kaubandusel ja põllumajandusel. Soodsa maksupoliitikaga on Jersey meelitanud ligi hoiuseid ja muid varasid, mida paljude pankade kliendid maksude vältimiseks Jerseys hoiavad.^[4]

Peaaegu veerand Jersey tööjõust (24%, umbes 12 000 inimest) oli 2009. aasta detsembris hõivatud finants- ja õigussektoris, mis on hõivatute arvu poolest suurim sektor.^[5] Saare üks tähtsamaid tööandjaid on Royal Bank of Scotland International, mis andis Jerseys 2009. aasta märtsis tööd 900 inimesele.^[6]