PROFILPELAJAR.COM

Hiphop (inglise keeles hip hop või hip-hop) on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. 2023. aasta 11. augustil täitus 50 aastat hiphopi sünnist.^[1]

Hiphopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latiinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine – keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hiphopmuusika elektroonilisemaks; kujunes hiphopkultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJ-de terav vastasseis jm. 1990. aastatel tugevnes hiphopis vastasseisu- ja vägivallaelement ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.

Ajalugu

Hiphopi sünniks loetakse 12. novembrit 1974. Juba üle 27 aasta on Zulu Nation tähistanud hiphopi sünnipäeva novembrikuus. See oli ka kuu, mil enam ei saanud korraldada hiphopi pidusid tänavatel, nagu suvel, vaid koliti kooli saalidesse, ühiskondlikesse keskustesse jne. (Muurs Hip-Hop now and then. 15.02.2014)

1973 toimus esimene hiphop pidu, kus muusikat mängis DJ Kool Herc, keda tuntakse kui hiphopi isa. Pidu toimus aadressil 1520 Sedwick Avenüü, New Yorgis, Bronxis, kui tema õde, Cindy Campbel,l pidas sünnipäeva. Kool Herc mängis tol ajal tuntud funk-muusikat, mis inimestele väga meeldis ja nad tantsima pani. Pärast sünnipäevapidu hakkas Kool Herc muusikat mängima mitmetel pidudel, mis tõi kokku palju noori tantsijaid, keda Herci muusika inspireeris. Kool Herc nägi noori tantsijaid pidudel tantsimas ning hakkas kutsuma neid” bboys”. Bboys ehk breiktantsijad tantsisidki breiktantsu, mis on tänavatantsu esimesi stiile, ning millest on kõik järgnevad stiilid välja arenenud. Peale seda hakkas toimuma väga palju hiphopi pidusid ja veel rohkem hakkas tekkima erinevaid tantsugruppe erinevates linnades ja hiphopikultuur arenes ka paljudesse teistesse riikidesse kui ainult Ameerika Ühendriigid. (Clemente, Hip-Hop timeline. 08.02.2014.)

1974. aastal lõi DJ ja räppar Love Bug Starski lõi küll kultuurile nimetuse „hiphop”, kuid praktikas hakati seda kultuuri kutsuma hiphopiks alles siis, kui seda esimest korda tegi mees Afrika Bambaataa, (kelle pildi on autor lisanud peatüki lisad 2 alla). Afrika Bambaataa sündis 1957. aasta aprillis ning on üks hiphopi loojaid, ning tuntud DJ, kelle suureks eeskujuks ja mõjutajaks oli ka DJ Kool Herc. Ta oli tol ajal kardetud Black Spadesi tänavajõugu liige, kuni läks mõneks ajaks Aafrikasse, mis muutis ta terve elu ja maailmavaated. Ameerika Ühendriikidesse naasnult tahtis ta elada rahulikku ja vägivallata elu, mistõttu lahkus Black Spadesi jõugust ning lõi Zulu Nationi. Zulu Nation oli rahulik ja ühiskonnale positiivset mõju avaldav grupp, kuhu kuulusid räpparid, b-boyd, grafitikunstnikud ja teised inimesed, kes aitasid hiphopikultuuri laiendada. Zulu Nationi omadussõnadeks on rahu, ühtsus, armastus ning lõbu. (Franco, Afrika Bambaataa-Early years.15.02.2014.)

Elite Force Crew on tänapäeval kõige tuntum hiphopi grupp ja hiphopikultuuri levitajaid, kes on tegutsenud juba üle kahekümne aasta. Elite Force Crew koosneb neljast liikmest: Emilio “Buddha Stretch” Austin, kes on ühtlasi ka Elite Force Crew looja, Henry “Link” McMillan, Terry “Brooklyn Terry” Wright ja Bobby “Mileage” Barnette. Nende eesmärk on reisida üle terve maailma, et jagada teadmisi hiphopikultuurist, jagada tantsu ning säilitada hiphopi juured ja rääkida tantsijatele ajaloost. Elite Force Crew on tantsinud ka muusikavideotes, nendest on tehtud dokumentaalfilme ning nad on osalenud paljudes telesaadetes ja andnud mitmeid kontserte. Elite Force Crew on pälvinud silmapaistva reputatsiooni, kuna neil on alati innovatiivsed koreograafiad ning nad on säilitanud tõelised hiphopikultuuri juured (PHD Events, 29.04.2013)

Kommertslik hiphop

Kommertslik hiphop on muusika ja kultuur, mida on mõjutanud eeskätt rahvusvahelistele meediakontsernidele kuuluvad suured plaadifirmad. Kommertsliku hiphopi lähimineviku tipphetkede hulka kuuluvad 2002. aasta film "8 Mile", 2005. aasta Sean 'Diddy' Combsi esinemine saates "Martha Stewart Living" ning 2005. aasta Tennesseel põhineva Three Six Mafia võidetud parima laulu Oscar.

Naised hiphopis

Hiphopikultuur ei ole ainult teatud rassi või soo tegevusala. Siiski on üle aastate kritiseeritud naiste esinemist räpivideotes. Prominentsed artistid on harva eemale tõuganud naiste ja meeste võrdsed õigused. Queen Latifah'l, Carl the Chickenil, Richard the Richmanil, Chris the Snake'il, Tupac Shakuril, Lauryn Hillil ja Gwen Stefanil on kõigil mõned laulud, kus tuuakse esile naiste õigused.