Väljarände peamisteks põhjusteks olid rahvastiku kiire juurdekasv ja maapuudus. Talupojad, kellele maju ja maatükke ei jätkunud, ei tahtnud linna elama asuda, pealegi soosis Venemaa Keisririigi koloniaalpoliitika balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele.
Palju eestlasi siirdus välismaale ka 1920. aastate teisel poolel. Väljarände põhjuseks oli ebastabiilne poliitiline ja majanduslik olukord Eesti Vabariigis. Eestlased rändasid peaaegu kõigisse maailmajagudesse, eesti kogukonnad tekkisid Argentinas, Brasiilias ja Austraalias.
Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939–1944 siirdus poliitilise pagulasenaSaksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast, suur osa neist 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni eest Suure põgenemise lainena. Sõjajärgsetel aastatel tekkisid suuremad väliseesti kogukonnad peale Saksamaa ja Rootsi ka Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja Suurbritannias.
Pärast Eesti vabanemist 1991. aastal on 10 000 – 15 000 eestlast rännanud Eestist välja, peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Arvukas eestlaskond on tekkinud Soomes, paljud on asunud Saksamaale, Rootsi, Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Väljaspool Eestit elab mõnedel hinnangutel üle 160 000 eestlase. Kui arvestada, et Eestis on umbes 950 000 eestlast, siis ulatub eestlastena määratletavate inimeste üldarv maailmas 1,1 miljonini ning neist umbes 14% elab praegu väljaspool oma ajaloolist kodumaad. Suurim väliseesti kogukond asub tänapäeval Venemaal. 1989. aastal elas seal üle 46 000 Nõukogude seaduste järgi eesti rahvusest inimese. Paarikümnetuhandelised eestlaste kogukonnad on Ameerika Ühendriikides, Rootsis ja Kanadas. Nimetatud neljas riigis elab kokku ¾ väliseestlastest. Vähemalt sajaliikmeline eesti kogukond paikneb 24 välisriigis.
Mitmes riigis on eestikeelsed koolid, kirikud, koorid ja teised tegevusrühmad. Näiteks saatis Toronto eesti kool 2004. aastal koori Tallinnas toimunud laulupeole.
Ilmar Arens "Eestluse tekkest Peipsi taga ning ta hävitamisest kommunistliku režiimi ajal 1917-1941" Rmt: "Eesti riik ja rahvas Teises Maailmasõjas" 6. Stockholm, EMP, 1958
Mare Kõiva "Eestlased ja eesti keel Austraalias" Rmt: "Eestlased ja eesti keel välismaal" (lk 265–283). Kristiina Praakli, Jüri Viikberg (toim). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010