Järv kannab Lääne-Aserbaidžaani provintsi keskuse Urmia nime. Urmia ei asu järve kaldal, vaid sellest üle 10 km eemal. Järve kaldal ei olegi ühtki asulat. Urmia järv ise on Lääne- ja Ida-Aserbaidžaani piiril.
Järve suurim pikkus on umbes 140 km, laius umbes 55 km. Keskmine sügavus on 5 m, suurim sügavus kuni 16 m. Järve pindala on umbes 4868 km²[1].
Vee soolsus on suur: 150–230‰. Kalu järves pole, esinevad väikesed vähilaadsed.
Järv on laevatatav.
Rändlinnud (pelikanid, flamingod jt) kasutavad Urmia järve saari peatuseks.
Aastal 1926 nimetati järv šahhReẕā Pahlavī auks ümber Reẕā’īyeh' järveks. 1970. aastatel järve nimi taastati.
Lääne- ja Ida-Aserbaidžaani pealinnade Urmia ja Tabrizi vaheline sirgjoon kaardil kulgeb üle Urmia järve. Enne läks maantee nende linnade vahel järvest põhja poolt ringi. 1970. aastatel esitati projekt ehitada üle järve sild. Pärast Iraani revolutsiooni 1979 sellest projektist loobuti, ehkki osaliselt oli maantee juba valmis. 21. sajandi alguses hakati projekti lõpetama ja 2008. aasta novembris avati maantee üle järve koos 1,5 km pikkuse sillaga. Kuid järve soolane keskkond on pannud silla terase juba tugevalt roostetama, hoolimata korrosioonitõrjemeetmetest.
Järv jaguneb põhja- ja lõunaosaks. Neid eraldab 1500 meetri laiune väin, mille kaudu veevahetust eriti ei toimu. Naatriumiioonide sisaldus on lõunaosas suurem; seda põhjustavad lõunaosa väiksem sügavus ja suurem aurumine. Aurumise ja vee suurenenud kasutamise tõttu põllumajanduse jaoks järve valglas on viimastel aastatel järve veetase langenud. Osa endisest järvepõhjast on üldse kuivale jäänud ja järve soolsus on suurenenud üle 300 g/l.