Tulemaa ehk Tulemaa saar ehk Isla Grande (eesti keeles nimetatud ka Grande; hispaaniaIsla Grande de Tierra del Fuego 'Tulemaa Suur Saar', Tierra del Fuego 'Tulemaa') on saarLõuna-Ameerika mandri lõunatipust lõunas, Tulemaa saarestikupeasaar.
Tulemaal asub maailma lõunapoolseim linnUshuaia (elanike arv 74 752), mis on saare Argentina osa keskus. Saare Tšiili osa keskus on Porvenir (elanike arv 4807).
17. detsembril 1949 registreeriti saarel maavärin magnituudiga 7,8.
Loodus
Rannik
Põhja- ja läänerannad, kus Andid piirnevad merega, on kõrged ja ebatasased. Seal on mõned fjordid.
Põhja- ning idarannad on lauged. Seal paikneb ka peaaegu ringikujuline San Sebastiáni laht.
Pinnamood
Tulemaa saar koosneb kahest hästi eristuvast osast. Kaks kolmandikku saarest koosneb platoodest ja lainelistest tasandikest.
Mäeorgude põhjas on ilusaid järvi (näiteks Fagnano järv ehk Cami järv) või turbarabasid. Kõige kõrgematel ja varjulisematel nõlvadel on liustikke.
Saarel on palju jõgesid, mis saavad alguse mägedest. Enamik neist suubub Río Grande jõkke, mis omakorda suubub Argentina merre.
Taimed
Mägedes on leht- ja okasmetsad, põhja pool rohtlad.
Ajalugu
Esiajalugu
Esimesed asukad (kütid-korilased) jõudsid Tulemaale maasilla kaudu rohkem kui 10 000 aastat tagasi. Teise sisserännulainega saabusid meritsi saarelt saarele rändavad vesinomaadid Patagoonia lääneranniku lähedastelt saartelt.
Avastamislugu
Saare on avastanud eurooplastele Hispaania ekspeditsioon Fernão de Magalhãesi juhtimisel umbes 21. augustil[küsitav]1520. Saare nimi tulenevat arvukaist lõkkeist, mida meremehed laevadelt üllatusega silmasid. Nende lõkete abil kaitsesid end külma eest põliselanikud onad ja jaganid, kes vaatamata karmile kliimale rõivaid peaaegu ei kandnud. Sooja said nad üksnes tulest, kusjuures nende kehatemperatuur oli ainevahetuse iseärasuste tõttu kraadi võrra meie omast kõrgem. Lõkked olid neil ka kääbus-lõunapöögistkanuudes, millega nad kalastasid ning küttisid mereimetajaid. 1. novembril1520 sisenes Magalhãesi ekspeditsioon väina, mille nad nimetasid Kõikide Pühakute väinaks. Praegu kannab see väin Magalhãesi väina nime. Nad tutvusid saare põhjakaldaga, mille nad arvasid olevat tundmatu lõunamandri (Terra australis incognita) põhjapiirkond. Nad läbisid väina 19 päevaga.
1555. aasta paiku kavatses hispaanlane Juan de Alderete Tulemaa vallutada, kuid nagu ka Pedro Sarmiento de Gamboa, pidi ta karmi kliima tõttu oma plaanist loobuma (külalislahked tulemaalased ei olnud eriline takistus).