Sarvaine^[1] ehk keratiin (ladina keeles keratinum, ceratinum) on vees lahustumatute valkude perekond. Keratiine leidub paljude keelikloomade kattekoerakkudes. Sealhulgas inimese nahas, karvades, küüntes ja juustes.

Keratiini filamendid on üsna levinud epidermise sarvrakkudes (keratinotsüütides).

Keratiinid liigitatakse^[2]:

• α-keratiinid – imetajate juustes, karvastikus, sarvedes, küüntes, küünistes, villas jm;
• β-keratiinid – roomajate küünistes, soomustes ja kilbistes ja lindude sulgedes, nokas, küünistes jm;
• tsütokeratiinid – jaotatakse 2 alagrupiks:
  • happelised keratiinid (40–70 kDa)
  • neutraalsed ja aluselised keratiinid (40–70 kDa).

Madude epidermis on kaetud sarvainest kilbiste ja soomustega. Kilbised sisaldavad nii alfa- kui ka beetakeratiine. Ka osade lõgismadulaste lõgisti sisaldab keratiini. Sarvaine muudab madude marrasknaha tugevaks ja üsna vastupidavaks, kuid samas takistab maopoegade kasvamist, seetõttu vahetub marrasknahk perioodiliselt kestumise käigus, aga ka paaritumisperioodil.

Naha sarvainet kasutavad toiduks nahaseened ning osad neist põhjustavad naha seenhaigusi.

• Juuksed
• Karvad
• Küüned
• Nahk
• Soomused
• Suled

• Chikako Odaka, Anne Loranger, Kazuya Takizawa, Michel Ouellet, Michel J. Tremblay, Shigeo Murata, Akihito Inoko, Masaki Inagaki, Normand Marceau,Keratin 8 Is Required for the Maintenance of Architectural Structure in Thymus Epithelium, 24. september 2013, DOI: 10.1371/journal.pone.0075101, veebiversioon (vaadatud 14.09.2014)(inglise keeles)

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Keratin seisuga 22.01.2014.