Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Rüütelkonna kujunemine
Saaremaa rüütelkond kui korporatsioon kujunes keskajal Saare-Lääne piiskopkonna vasallidest. Keskajal nimetati seda eelkõige Saaremaa piiskopkonnaks (ecclesia Osiliensis, Bistum Ösel), kuna olulisem osa sellest asus Lääne-Eesti saartel. Saaremaal laienes läänindus alles pärast 1343–1345 ülestõusu. Alates 15. sajandi keskpaigast sai suurem osa Vana-Liivimaa piiskoppide vasallidest sai laiendatud läänipärimise, Saare-Lääne piiskopkonnas jõustus vastav privileeg kas 1440. aastate lõpus või 1450. aastate algul, kuid see kehtis kuni 1524. aastani arvatavasti ainult piiskopkonna mandriosas Läänemaal. Piiskopkonna Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal aladel, kus oli vähem vasalle ja nende valdused olid ka palju väiksemad, jäi nähtavasti kehtima vana piiratud pärimisõigus[1]. Saare-Lääne piiskopJohannes Kievel andis 15. detsembril 1524 välja privileegikirja, millega piiskopi eelisostuõigus (millega piiskop võis lääni, mida aadlik kolmandale isikule võõrandada soovis, eelisjärjekorras ära osta) kaotati ning laiendatud pärimisõigus anti ka Saaremaa vasallidele, Saare-Lääne piiskopkonna vasallid said õiguse ka stiftis valida 1545. aastast[2].
Saaremaa rüütelkonna kõrgemaks võimuorganiks oli korralised Saaremaa maapäevad, mis toimusid iga kolme aasta tagant detsembris või jaanuaris Kuressaares. Maapäev kestis reeglina kuni neliteist päeva. Enne maapäeva avamist toimus jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus.
Maapäevale pidid ilmuma kõik 21–60 aasta vanused Saaremaa aadlikud, kes ei olnud eestkoste või hoolduse all ja omasid Saaremaal pärimise, ostu või pandi teel mõisaid. Maapäevale võisid ilmuda: mõisaomanikest üle 60-aastased Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse immatrikuleeritud aadlikud; täisealised immatrikuleeritud aadlikud, kes Saaremaal mõisa ei omanud; immatrikuleerimata aadlikud, kes olid Saaremaal mõisate pandi- või rendivaldajad.
Maapäev teostas omavalitsuslikke ja seadusandlikke funktsioone. Maapäeva ülesanded olid:
maamarssali, maanõunike, kohtunike, maapolitseinike ja teiste juhtivate ametiisikute valimine;
maksude ja koormiste määramine ja korraldamine;
Saaremaa omavalitsuste eelarve vastuvõtmine;
kiriku ja kooliolude korraldamine;
riigivõimu poolt antud seaduste ja korralduste arutamine, talurahvaseaduste projektide koostamine ja täiendamine;
Maamarssal oli Vana-LiivimaalLiivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht, hiljem SaaremaalTaani ajast ja LiivimaalRootsi ajast alates kuni Vene aja lõpuni 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva. 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.
Rüütelkonna kantselei koosnes sekretärist ja vajalikust arvust kirjutajatest. Rüütelkonna sekretär valiti rüütelkonna poolt kuueks aastaks. Tal oli korter Saaremaa rüütelkonna hoones.
Buxhövden, F. von. Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer. Riga: Nicolai Kymmel's Buchhandlung, 1851 [2].
Freytag-Loringhoven, Roderich. Personen-Register zur zweiten Fortsetzung von Hagemeisters Materialien zur Gütergeschichte Livlands von F. von Buxhövden. Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn, 1906 [3].
Krusenstjern, Georg von (1963). Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen / herausgegeben von der Livländischen Ritterschaft und von der Öselschen Ritterschaft ; gesammelt, zusammengestellt und mit historischem Text versehen von Georg von Krusenstjern. Hamburg: Hofmann. Lk 243 lk. (saksa keeles) URRAM
Parun Peter Wilhelm von Buxhövden: Beiträge zur Geschichte der Provinz Oesell: mit einem illuminirten Wappen von Oesell , Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Götschel 1838, Digitaalselt