Eesti taasloodud Eesti politsei 1990. aasta Politseiprefektuuri põhimääruse[2] kohaselt olid politseiprefektuuris järgmised teenistused ja üksused: kriminaal-, majandus-, väli- ning liikluspolitsei-, korrapidamis-, teabe- ja majandusteenistus, kantselei, raamatupidamine, kaadrigrupp, sidegrupp ja arestimaja ja jagunes vastavalt oma ülesannetele väli-, liiklus-, kriminaal- ja kuritegude eeluurimisega tegelevaks politseiks, mida juhtis Politseiamet.
Kriminaalpolitsei ülesandeks oli kuritegude tõkestamine, toimepandud kuritegude juurdlemine ja avastamine teenindataval territooriumil.
Majanduspolitsei ülesandeks oli tõkestada kuritegevust majandussfääris, toimepandud majanduskuritegude väljaselgitamine ning juurdlemine.
Välipolitsei ülesandeks oli vajaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku kindlustamine teenindataval territooriumil.
Liikluspolitsei ülesandeks oli liikluseeskirjade täitmise tagamine prefektuuri teenistuspiirkonnas.
Korrapidamisteenistuse ülesandeks oli ööpäevaringne teabe vastuvõtmine õiguserikkumiste kohta ning sellele adekvaatse politseipoolse reageeringu korraldamine.
Teabeteenistuse ülesandeks oli politseiteenistuste varustamine neile vajalike andmetega ja kriminaalregistri pidamine prefektuuri ulatuses.
Kaadriteenistuse ülesandeks oli politsei kaadrialase töö korraldamine prefektuuris. Majandusteenistuse ülesandeks oli politseiprefektuuri tegevuse materiaal-tehniline kindlustamine oma pädevuse piires.
Politseiprefektuuri juures asunud valvepolitsei allüksuste ülesandeks oli vastavalt sõlmitud lepingutele vara (isikute) puutumatuse tagamine, kohene reageerimine valvatavatelt objektidelt saabuvatele häiresignaalidele ning kurjategijate ja teiste õiguserikkujate kinnipidamine patrullmarsruutidel.
Novembris 1990 loodi 19 politseiprefektuuri. Politseiprefektuurid[3]: