Pildiprogrammi võivad moodustada näiteks kirikuhoone välisarhitektuuri või selle osa, nagu fassaadi või portaali dekoori skulptuurkaunistused, kirikute interjööris moodustavad seinamaalingud või -mosaiigid sageli suurema terviku, mis omakorda võib haakuda ka pühakoja kapiteelide dekooriga ja muu dekoratiivskulptuuriga, altariretaabli kujunduses võivad ühtsesse programmi koondatud olla altari keskosa ja tiibade maalingud ning neid raamivad skulptuurkaunistused, samuti võivad programmilise tervikuna olla kujundatud kiriku sisustuse osad, nagu nikerdustega ja maalingutega kirikupingid, kantsel koos kõlakatusega, väärid ja oreliprospekt.
Kujutiste järjestamisel ja kõrvutamisel võib olla aluseks võetud süžeede ajaline järgnevus, aga ka sümboolsed analoogiad või vastandused. Pildiprogrammi terviku mõistmine annab enamasti kätte võtme iga programmis leiduva üksikteose mõtestamiseks.