Ilmeti esimesed ilukirjanduslikud tekstid ilmusid 1960. aastate lõpus käsikirjalistes almanahhides "Õitsev tuul", "Kamikaze", "Jumala tuul", "Karjamaa" ning "Vigilia" I, II ja IV. Seni on Ilmetilt trükis ilmunud kuusteist luulekogu.
Andres Langemetsa sõnul on Ilmeti luule looduslähedane, rahvuslik, laululine ja silmatorkavalt keelemänguline.[1]Sirje Kiini kirjelduse kohaselt on Ilmeti luule "valdavalt tume tasane hearütmiline mana, soode ja rabade maastik, millesse aeg-ajalt välgatab helkivat valgust."[2] Ilmeti autorikujundiks on nimetatud tuult[3] ning talle on omane eesti muinasusundist pärinev kujundikeel. Loomingus domineerib kindlas värsimõõdus riimiline luule. Ilmeti luulet on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde, lühiproosat saksa keelde.[4] Ilmeti loodud autorižanr liivik on Juhan Liivi 1911. aastal kirjutatud neljarealise luuletuse "Sügise tuul" silbiskeemil 4-4-8-4 põhinev napp luulevorm.[2]
Peep Ilmet on koostanud luulekogumikke:
1987 – ELA 86 "Eesti luule aastaraamat", (Tallinn: Eesti Raamat)
1989 – ELA 87 "Eesti luule aastaraamat" (Tallinn: Eesti Raamat)
2000 – "Armastuse valgus" (Varrak)
2002 – "Eesti luule kulda" (EKS)
2007 – "Jõulusalmik" (Varrak)
2008 – "Eluluule" (Varrak)
2008 – "Isamaa ilu hoieldes" (Varrak)
2009 – "Kallile emale" (Varrak)
2010 – "Salme jõuludeks" (Varrak)
Ilmet on tõlkinud vene keelest ja reaaluse tõlke järgi värsistanud luuletusi ja luulekatkeid inglise, prantsuse, saksa, ungari, tadžiki jt keeltest enam kui 50 tõlkeproosaraamatu jaoks. Mahukamad neist on Rudyard Kiplingi "Muinaslugusid" (1983) ja "Džungliraamat" (2001), Oscar Wilde'i "Readingi vangla ballaad" (2004; inglise keelest koos Krista Kaeraga), Charles Perrault' "Muinasjutud" (2007; kogumiku värssosad prantsuse keelest koos Madis Jürviste ja Madli Kütiga).
2011. aastal ilmus Ilmetil ka raamatuköitmise käsiraamat "Koduköide" (Tallinn: Varrak).
Muusika ja esinemised
Ilmet on esinenud nii autorikavadega kui ka osalisena kirjandusüritustel, samuti Eesti Raadios ja Televisioonis. Tema esinemispaikade seas on Tartu, Nõo, Jõgeva, Viljandi, Heimtali, Avinurme, Sonda, Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve, Rakvere, Sõmeru, Tapa, Lahemaa, Koeru, Tallinn, Penijõe, Kõmsi, Valga, Karksi-Nuia, Tsirgoliina, Helsingi, Kotka, Kajaani (Soome), Visby (Rootsi), Buffalo, New York (USA), Toronto (Kanada) jpt.
Koos Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusikutega on Ilmet välja andnud helikasseti "Hingesoojärv" (luule, laulud, rahvamuusika). Rahvalauluansambliga Hellero (1971–1976) on ta esinenud erinevais Eesti paigus.