Neeme Ruus sündis Venemaal, Vologda kubermanguOparino asunduses, Eestimaalt väljarännanud kingsepa perekonnas. Pärast Eesti iseseisvumist ja Eesti Vabadussõda opteerus Neeme Ruus vanematega 1920. aastail tagasi Eestisse, kus õppis Elva ja Võru algkoolis ning Valga ja Pärnu gümnaasiumis, kus ta pidi samaaegselt ka ise ülalpidamist teenima. Gümnaasiumis õppimise ajal astus ta Eesti Noorsotsialistlikku Liitu ja gümnaasiumi lõpetamise järel ka illegaalsesse Eestimaa Kommunistlikku Parteisse.
1930. aastal asus ta tööle raamatupidajana kirjastusühingus Rahva Sõna ja astus ka kontoriteenistujate ametiühingusse.
1931. aastast kuulus Neeme Ruus Noorsotsialistliku Liidu juhatusse.
1941. aasta juulis jäeti Neeme Ruus Saksamaa pealetungi ajal Eestisse põrandaalusele parteitööle. Põrandaaluseks tööks varustati ta raadiojaama ja trükitehnikaga, samuti suure summa rahaga, konspiratiivkorter asus 60 kilomeetrit Tallinnast, Hirvli külas Paju talus. Peagi tema tegevus avastati ning eestlased vahistasid ta 12. septembril 1941 hommikul kell 5.00 koos Oskar Cheriga ja andsid Saksa võimude käsutusse, kes hukkasid ta. Tabamisel olid tal brauning ja parabellum, mida ei jõudnud kasutada, maskeerimiseks oli ta kasvatanud pika habeme. Et Cheri oli sealkandis varemgi nähtud tunti ta ära ja seetõttu siis ka selgus Ruusi isik. Konspiratiivkorteri asukoht oli teada Eestisse nn põrandaalust tööd juhtima jäetud EK(b)P KK I sekretärileKarl Särele.
Teosed
Ruus, Neeme 1935. Haridusolud Taanis. Eesti Haridusliit. 98 lk.
Ruus, Neeme 1935. Raamatukogu kultuuritegurina. Autori kirjastus, Tallinn. 36 lk.