Tööpataljonidesse kuulusid Nõukogude võimu poolt sunnitööle rakendatud mobiliseeritud ja eritingimustel kinnipidamisasutustest GULAG-ist vabastatud saksa sõjaväes ja teistes relvaformeeringutes sõdinud Eesti päritolu isikud.
Eestis asunud ehituspataljonide isikkoosseis koosnes:
kontroll-filterlaagrisse nr 0316 (selle jaoskonnad asusid Põhja-Eestis, Paldiski lähedal Põllkülas) saadetud "kodumaareeturid", sõjavangid ja tsiviilisikud ning Saksa vangilaagrites olnud punaarmeelased (niinimetatud "erikontingent")
Pataljonides teenisid (ka paljudel ohvitseriametikohtadel) peamiselt NSV Liidu kodanikest endised sõjaväelased, kes olid sakslaste kätte vangi langenud ning Punaarmee poolt vabastatud. Ametlikult nimetati neid "repatriantideks". Kui nad end pataljonides heast küljest näitasid ning mitmeaastase uurimise järel ei leitud, et nad oleksid "end vangisoleku ajal kompromiteerinud", said nad aastatel 1947–1948 oma endise auastme tagasi.
1946. aasta alguses saadeti tööpataljonidesse "teenima" ka seni GULAG-i laagreis kinnipeetud Balti riikide kodanikud, kes langesid Punaarmee kätte vangi Saksa poolel võideldes.
Tallinna Mereväebaasi Ehitusvalitsuse ülemaks kohakaasluse alusel määrati ülalmainitud kindralmajor Komzin, kes juhatas aastatel 1940–1941 Paldiski mereväebaasi rajamist, olles tollal NSV Liidu raskemasinaehituse ministri asetäitja ehituse alal).
„Baltvojenmorstroi“ üksikud sõjaväeehituspataljonid (OVSB):
Promstroi – Põhja-Balti laevastiku telefoni-telegraafikeskuse, kasarmute ja sauna-pesumaja ehitus, Baltvojenmorstroi elamuehitus ja mitu tsiviilobjekti;
Spetsstroi – Põhja-Balti laevastiku ladude, töökodade, külmhoone, raadiokeskuse ja Suurküla (Ämari)lennuvälja, laevastiku mereväe varulennuvälja ehitus;
Tööpataljonid Nõukogude aatomipommiprojekti arengus
Säilitamaks odavat tööjõudu, vabastas NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (kelle kompetentsi kuulus NSV Liidus rajatavatele strateegilistele objektidele odava tööjõu hankimine) GULAG-i laagritest 1946. aasta kevadel Balti riikidest pärit 1922.–1927. aastakäigu Saksa armee sõjavangid, mobiliseerides need automaatselt NKVD-le allunud tööpataljonidesse. Sillamäele suure uraanirikastustehase rajamiseks toodi Venemaa vangilaagritest Narva umbes 4000 Eesti, Läti ja Leedu sõjavangi, kus neist moodustati kolm NKVD tööpataljoni (4., 6. ja 7. eri sõjaväe ehituspataljon) ning saadeti Sillamäe tehast ja vajalikke kommunikatsioone ehitama.[2].
Eestis formeeritud ehituspataljonide sunnitööjõudu kasutanud Nõukogude ehitusorganisatsioonid
1. juulil 1946 kasutasid Eestis formeeritud ehituspataljonide sunnitööjõudu viis Nõukogude ehitusorganisatsiooni:
Baltvojenmorstroi – umbes 10 000 inimest ehituspataljonides nr 1–2, 4–5 ja 7–10, peamiselt eestlased. Pataljonid nr 13–17 asusid Riias, ka nendes oli üksikuid eestlasi. Leningradis Balttehfloti käsutuses oli üks rood, kus eestlasi ei olnud;
Kütteainetööstuse ehituse ministeeriumi trust Gazslantsestroi – ehituspataljonid nr 20 ja 21 Kohtla-Järvel, kokku 2470 inimest;