1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam Valgusele kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka Eesti Postimehele ja Olevikule. 1904. ilmusid lühemad jutud Teatajas ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli.
1906. aastal kui tema isatalu Vene karistussalkade poolt hävitati,[2] asus ta Tallinna elama ja läks Karl August Hermanni kutsel tööle ajalehe Hüüdja toimetusse, kus töötas ajalehetoimetuse sulgemiseni.
Hiljem töötas Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. aastast töötas Päevalehe toimetuses.[2]
Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[3]
Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[6][7]