Maroko

Maroko Kuningriik


araabia المملكة المغربية
Al-Mamlakah al-Maghribīyah
Maroko asendikaart
Riigihümn Hymne Cherifien
Pealinn Rabat
Pindala 710 850 km²[a]
Ametlikud keeled araabia, tamasikti
Rahvaarv 33 848 242 (2014)[1]
Rahvastikutihedus 47,6 in/km²
Kuningas Mohammed VI
Peaminister Aziz Akhannouch
Iseseisvus 2. märts 1956
SKT 109,139 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 3022 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Maroko dirhem (MAD)
Ajavöönd maailmaaeg
Tippdomeen .ma
Telefonikood 212
  1. Koos Lääne-Saharaga. Pindala ilma vaidlusaluste territooriumiteta on 446 550 km².

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas. Selle koosseisu kuulub ka vaidlusalane territoorium Lääne-Sahara.

Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Naaberriigid on Mauritaania edelas ning Alžeeria idas ja kagus (piir Alžeeriaga on kinni). Vahemere rannikul on ka kaks Hispaania enklaavi Ceuta ja Melilla. Atlandi ranniku vastas on Kanaari saared ja põhja pool teisel pool Vahemerd on Hispaania.

Marrakechi linnast 63 km kaugusel Kõrg-Atlase mäestikus asub Põhja-Aafrika kõrgeim tipp Jbel Toubkal (4167 m).

Maroko pealinn on Rabat. Suurim linn on Casablanca. Teised suuremad linnad on Agadir, Fès, Marrakech, Meknès, Tanger ja Tétouan.

Loodus

Pinnamood

Maroko looduse eripära määravad mägine pinnamood ja Atlandi ookeani ning Sahara mõju. Maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa läbivat Atlase kurdmäestikku, mille orud ja lavamaad jaotavad selle ala neljaks mägiseks piirkonnaks. Kolm tähtsamat mägist piirkonda, mis jooksevad üksteisega paralleelselt, on Kõrg-Atlas, kuni 4167 m kõrgune, Kesk-Atlas, mis on kuni 3343 m kõrgune, ja Anti-Atlas, mis on neist kõige madalam, kuni 2500 m. Kõrg-Atlasel asub ka Maroko kõrgeim punkt Jbel Toubkal, mis on kõrgeim ja ligipääsetavaim mäemassiiv Atlase ahelikus. Põhja-Aafrikas on ta kõrgeim tipp.

Maroko lõunaosas madalduvad mäed Sahara kõrbe platooks. Anti-Atlase eelmäed madalduvad lõunaosas ja kaguosas Sahara kõrbe lavamaadeks ning kivi- ja liivakõrbetasandikeks. Atlase mäestikust loodes asuvad Maroko keskplatoo Meseta ja kõrgtasandikud Tadla, Rehamna ja Haouz. Maa kirdeosa hõlmab Kõrgplatoo. Maa põhjaosa hõlmavad Vahemere rannikuga rööbiti asetsevad Er-Rifi ahelikud, mis on kuni 2452 m. kõrgused. Maroko edelaosas asub enamus Sahara kõrbe ala.

Kliima

Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma.

Temperatuur varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. Samal ajal, kui lõuna ja kagu piirkonna kõrbealadel tõuseb suvel temperatuur ekstreemselt kõrgele, on mäestike kõrgematel aladel suveõhtutel jahe ja talvel väga külm. Atlase mäestik eraldab vahemerelise ja Sahara kõrbelise kliimaga ala, mistõttu vahemerelise kliimaga piirkonnale on iseloomulikud kuiv kuum suvi ja niiske soe talv. Ööpäevane temperatuur on väga muutlik. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23–28 °C, jaanuaris 9–12 °C, sademeid 600–800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 3–4 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 4–5 kuud. Maa lõuna- ja idaosas valitseb kuiv mandriline kliima, sademeid 100–200 mm, kohati 50 mm aastas.

Maroko kliima vaheldumises mängib väga suurt rolli külma Kanaari hoovuse jahutav toime, mis on üheks suuremaks kliima kujundajaks Atlase mägede ja Sahara kõrbe kõrval.

Veekogud

Kogu Maroko pindalast on vee all vaid 250 km².

Püsiva vooluga jõgesid on vähe, kuna paljud kuivavad suve jooksul ära. Suuremad jõed on Ummer-Rbia (pikkus 557 km), Sebu (458 km) ja Moulouya (520 km).

Jõed on tähtsad eeskätt veevarustuses, kuna Marokos on 15 veehoidlat, mis on enam kui 100 mln m³ suuruse mahutavusega. Marokos ei esine järvi, kuna on suhteliselt kuiv maa, riigis pole ka laevatatavaid siseveekogusid. Enamus riigi veest on veehoidlates.

Loodusvarad

Maroko peamised loodusvarad on põllumajanduslikud. Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Fosforiiditoodangult ollakse maailmas teisel kohal, väljaveolt aga esikohal.

Palju leidub ka raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, koobalti-, vase- ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda ja keedusoola.

Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses ka naftat ja maagaasi.

Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja.

Rahvastik

Võistkondlik võiduratsutamine Marokos 2023. aasta kevadel

Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid: kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi- ja poolkõrbealadel. Kõrbes rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale vähenenud.

Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi rahvastik on pidevalt kasvanud ja 2025. aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna sündimus on suur ja suremus väike. Rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 in/km². Kõige tihedam on asustus linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt. Linnades elab 58% inimestest.

2011. aastal toimunud referendumi tulemusena sai üks berberi keeltest, tamasikti keel, riigikeele staatuse.

Majandus

Maroko on üks Aafrika jõukamaid riike, mille majandust mõjutab esmajoones riigi geograafiline asend. Maroko on kuigivõrd läänestunud ja teatud edusamme saavutanud arengumaa, mis arendab koostööd Euroopa Liiduga. Majandus on võrdlemisi mitmekülgne. Nafta, maagaas ja puuvill võivad selles mängida olulist rolli, kui loodusolud on selleks soodsad, ent kuigivõrd on arenenud ka teraviljakasvatus ja aiandus, käsitöö ning töötlev tööstus.

Majanduskasvu annavad oma panuse ka rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Hinnanguliselt saadetakse kodumaale igal aastal 2 miljardi väärtuses välismaal teenitud dollareid. Marokol on kehtiv vabakaubandusleping Euroopa Liidu[4] ja Ameerika Ühendriikidega.[5]

Üldine elatustase on siiski madal, ühiskonnasisesed kontrastid aga mitte väga teravad. Maailmamajandusega on Maroko seotud nõrgalt, aga tuleb vähemalt oma probleemidega toime.

Rändkarjandus hääbub, kõrbed tühjenevad sellestki vähesest rahvastikust, mis seal oli.

Põllumajandus

Istandused Marokos

Maroko põllumajanduse osa SKT-s on suhteliselt väike – vaid 15,1% ja hõivatud vaid 44,6%[6] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur, pool tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.

Põld Marokos

Marokole on iseloomulikud mitu loodusvööndit ja mägine pinnamood. Maroko põllumajandust mõjutavad Sahara kõrb ning Atlandi ookean. Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Maroko loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida- ja lõunaosas.

Maakasutamise struktuur

2011. aasta seisuga hõlmab põllumaa üle poole Maroko pindalast (64,6%),[7] sellest 17,5% on haritav maa ja 47,1% on rohumaad. Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 2,9% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 11,5% Marokos pindalast. 21% maast on muud maad – peamiselt mäestikud.

Vaade Maroko istandusele

Taimekasvatus

Kõige rohkem Marokos kasvatatakse nisu (3,9 mln t).[8] Samuti kasvatatakse kartulit (1,7 mln t), suhkrupeeti (1,6 mln t), õlipuid (1,3 mln t), tomateid (1,2 mln t) jms.

Loomakasvatus

Marokos peetakse palju koduloomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: lambad – 20 mln,[8] kodukitsed – 6,2 mln, veised – 3,2 mln, eeslid – 944 tuhat, muulad – 453 tuhat ja hobused – 139 tuhat.

Toiduainetööstus

Marokos toodetakse põllumajandustooteid, mille hulka kuuluvad näiteks suhkur (269 tuhat t), melass (108 tuhat t), oliiviõli (120 tuhat t) ja odraõlu (40 tuhat t).[8]

Ka toodetakse Marokos mune (5,1 mln t), lehmapiima (2,5 mln t) ja veiseliha (204 tuh t).

Samuti toodetakse Marokos rasvata piima (1 mln t) ja juustu (32 tuhat t).

Väliskaubandus

Kõige rohkem imporditakse Marokosse nisu (3,7 mln t), maisi (1,5 mln t), suhkrut (851 000 t), sojaubasid (551 000 t) ja sojaõli (351 000 t).[8]

Kõige rohkem eksporditakse Marokost tomateid (392 000 t), mandariine (349 000 t) ja apelsine (172 000 t).[8]

Transport

Marokos on arenenud teedevõrk, eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ning ka veel Marrakeshi ühendab raudtee, mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod.

Transpordi infrastruktuuri arengut takistavad Atlase kurdmäestik ja Sahara kõrbealad. Marokol on pikk merepiir, mis võimaldab kasutada meretransporti. Laevatatavad siseveekogud aga puuduvad.

Maanteid on 57 493 km, sealhulgas kõva kattega teid 32 716 km. Teedevõrgu tihedus on suurem Maroko loodeosas, kuna seal paiknevad tähtsamad linnad ja rahvastiku tihedus on suur. Hõredam on riigi lõunaosas, kuna seal on kõrb.

Raudteede kogupikkus on 1907 km, sellest 1003 km on elektriraudtee.

Meretransport on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 sadamat, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat. Tähtsaimad sadamad asuvad Agadiris, Casablanca ja Tangeris.

Lennujaamu on 60, neist kõvakatteradadega 26.

Turism

Maroko on tuntud turismimaa. Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga. Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Turism meelitab Marokosse palju investoreid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 miljardit USA dollarit.

Tänapäeval on Agadir Maroko populaarseim sihtkoht. Linna eeliseks on vaieldamatult enam kui 7 km pikkune liivarand. Kuurortlinn pakub võimalusi tegelda enamiku veespordialadega ning suurepäraseid rannahotelle, mille juures asuvad ka tennise- ja võrkpalliväljakud. Palju on imelisi restorane, kus on esindatud erinevate rahvaste köögid. Kaubeldakse kõikvõimalike maitseainete, ehete, lõhnade ja nahktoodetega. Kohalik käsitöö on värvikirev, eriti kaunid on hõbedast ja poolvääriskividest valmistatud berberite kaelakeed.

Populaarseks sihtkohaks on ka Casablanca, mille peamine vaatamisväärsus on Hassan II mošee. Mošee on linna kõige kõrgem hoone ning ühtlasi ka kõige grandioossem XX sajandi moslemite tempel ja suuruselt teine mošee maailmas.

Haldusjaotus

Maroko piirkonnad

Maroko on halduslikult jaotatud 12 piirkonnaks, mis omakorda jagunevad 62 provintsiks ja 13 prefektuuriks.

Piirkonnad:

  1. Béni Mellal-Khénifra piirkond
  2. Casablanca-Settati piirkond
  3. Dakhla-Oued Ed Dahabi piirkond
  4. Drâa-Tafilaleti piirkond
  5. Fès-Meknèsi piirkond
  6. Guelmim-Oued Nouni piirkond
  7. Laâyoune-Sakia El Hamra piirkond
  8. Marrakech-Safi piirkond
  9. Orientali piirkond
  10. Rabat-Salé-Kénitra piirkond
  11. Souss-Massa piirkond
  12. Tanger-Tétouan-Al Hoceïma piirkond

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Maroko ajalugu

Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased, kes kõik jätsid endast maha midagi oma uskudest, arhitektuuristiilidest ja keeltest.

Tänapäevase Maroko territooriumi asustasid vähemalt 8000 aastat eKr berberi hõimud, kes tegelesid valdavalt maaviljeluse ja karjakasvatusega.

Kalifaat

Araablaste Umaijaadide kalifaadi (661–750) laienemine:
██ Muḩammad (622632)
██ Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632–661)
██ Umaijaadid (661–750)

7. sajandil jõudsid Maroko ja Põhja-Aafrika aladele muslimitest araablastest vallutajad ning juba 711. aastaks liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga. Suurem osa berberi hõimudest pöördus islami usku, kuigi araablaste tulek ja islami levitamine ei kulgenud verevalamisteta kodusõdade näol. 8. sajandil vallutasid berberi moslemid (maurid) lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada.

757. aastal asutati Tuneesias asuva Kairouani (ka Qayrawani) järel teise Põhja-Aafrika islamilinnana Sijilmassa. Järgneva viie sajandi jooksul õitses ja rikastus linn karavanisadamana. Sool, kuld ja vandel rändasid Malist ja Sudaanist Sijilmassa kaudu Fesi ning sealt edasi Euroopasse. Vastupidises suunas liikusid tekstiili-, naha- ja relvakaravanid.

Abbassiidide kalifaat (750–1258) 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner

8. sajandil saabus Marokosse Abbassiidide Kalifaadist pagenud sõjamehi ja ülikuid, kes moodustasid esimese Maroko riigi – Idrisiidide riigi ning Idris I asutas 789. aastal oma riigi uue pealinnana Fèsi. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami.

Almoraviidid

 Pikemalt artiklis Almoraviidid
Almoraviidide riik, u 1120

Almoraviidide berberi dünastia ((1056)1060–1147), valitses Marokos, Mauritaanias, Lääne-Alžeerias ja Hispaanias (al-Andalus), asutasid Marrakechi (1062–1070) ja tegid sellest oma pealinna. Almoraviidid ühendasid enda võimu alla lisaks Marokole ka tolleaegse Ghana kuningriigi (ligikaudu tänapäeva Mali ja Mauritaania territooriumi) ning suurema osa Hispaaniast.

Almohaadid

 Pikemalt artiklis Almohaadide riik
Almohaadide riik (punane) hiilgeajal, 1180–1212

Almohaadide berberi dünastia valitses (1133–1269) Magribis Põhja-Aafrikas: Marokos, Alžeerias, Tuneesias, Liibüas ja Hispaanias. Almohaadid rajasid esimese berberite riigi Tinmelis Atlase mägedes umbes 1120. aastal.

Almohaadide alad Ibeeria poolsaarel 1150. aastal

Alistades valitseva Almoraviidide dünastia, suutsid nad 1147. aastaks kogu Marokos võimule saada. Abd al-Mu'min (1130–1163) vallutas Marrakechi ja kuulutas iseenda kaliifiks. 1159. aastal olid nende kontrolli all kõik Magribi alad. Ka Al-Ándalus sai sama saatuse osaliseks, ning oli 1172. aastaks Almohaadide võimu all.

Almohaadide võim Ibeeria poolsaarel kestis kuni 1212. aastani, kui Muhammad "al-Nasir" III Las Navas de Tolosa lahingus Sierra Morenas Kastiilia, Aragóni, Navarra ja Portugali kristlike kuningate liidult rekonkista käigus lüüa sai. Mauride võim Ibeerias taandus peagi peaaegu täielikult, kui Córdoba ja Sevilla vastavalt aastatel 1236 ja 1248 kristlaste kätte langesid.

Mariniidide Maroko
Wattasiidide Maroko

Almohaadide valitsusaeg jätkus kuni mitmete hõimude ja piirkondade ülestõusud võimaldasid nende ohtlikemate vaenlaste, Mariinide esiletõusu 1215. aastaks. Dünastia viimase valitseja kätte jäi lõpuks vaid Marrakech, kus ta orja poolt 1269. aastal mõrvati.

Mariinide väed piirasid Marrakechi, millega lõpetati Almohaadide valitsusaeg Lääne-Magribis ning rajati Mariniidide riik. 13.15. sajandil valitsesid riiki (1244–1465) Mariniidid ja (1472–1554) Wattasiidid.

Saadiidide Maroko

1415. aastal vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Portugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alžeerias ja Tuneesias.

Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri lahingus ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas. Võitudele Marokos järgnesid sisetülid, mille tõttu hispaanlased ja portugallased kaotasid mõju Vahemere-kaubanduse üle. Mariniidide riik säilitas oma sõltumatuse türklastest, vaatamata sellele, et Osmanite riik vallutas 1453 Konstantinoopoli ja 1517 Egiptuse, kust neil oli 1519–1551 kontroll ka Alžeeria, Tuneesia ja Tripoli üle.

16.17. sajandil (1549–1659) valitsesid Maroko alasid Saadiidid ning 17. sajandist tänapäevani valitsevad Alaviidid.

Alaviidid

 Pikemalt artiklis Alawi Sultanaat
Alaviidide dünastia Maroko 18. sajandil

1666. aastal võimu haaranud Alaviidide dünastia valitseb riiki tänapäevani. Tafilalti sultan (1631–1636) Sharif ibn Ali haaras võimu Tafilalti aladel, pärast Saadiidide dünastia viimase valoitseja Ahmad al-Mansur (1578–1603) surma. Tema poeg Al-Rashid saavutas ülemvõimu kogu Maroko aladel mida valitses aastatel (1666–1672). Alaviidide saavutuseks võib pidada edukat riigi stabiliseerimist ning Rabat-Salé mereröövlite alistamist. Maroko sultan Moulay Ismail Ibn Sharif (1672–1727) pikal valitsusajal tõrjuti Euroopa riigid rannikualalt ja taastati kontroll Larache, Asilahi, Mehdya ja Tangeri sadamate üle.

Alaviidide dünastia valitsemise ajal on tehtud esimesed olulised välispoliitilised kokkulepped. Maroko oli esimeseks maailma riigiks, kes 1777. aastal tunnistas Ameerika Ühendriike iseseisva riigina ning kindlustas Ameerika kaupmeeste laevadele kaitse mereröövlite vastu. Ameerika ja Maroko vaheline sõprusleping jõustus 1786. aastal ning see on ühtlasi Ameerika Ühendriikide vanim kehtiv sõprusleping. Ameerika Ühendriikide valitsuse soetatud esimene kinnisvara välismaal on Tangeris asuv konsulaat.

Magribi Alžeeria, Maroko ja Tuneesia alad 19. sajandil

Mitme sajandi kestel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus vähenes ning juba 20. sajandi alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid. Koloniseerimisõiguse pärast rivaalitsesid Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa keisririik. 1904. aastal jõustunud enfente'iga tunnustas Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik muuseas Prantsuse domineerivat mõju Marokos, mille eest prantslased loobusid lõplikult nõudlustest Egiptuses. Saksamaa ägeda vastuseisu tõttu Prantsusmaa kannakinnitamisele Marokos tekkis nn esimene Maroko kriis, mille lahendamiseks kutsuti 1906. aastal kokku Algecirase konverents. Viimase otsustega rõhutati küll "avatud ukse" põhimõtte rakendamist Marokos, kuid Prantsuse esivõimu kaotamist seal ei õnnestunud Saksamaal saavutada.

Prantsuse vallutused Marokos 1907–1927

Pärast seda, kui prantslased okupeerisid Fès'i, vastas Saksamaa sellele oma kahurpaadi saatmisega Agadiri. Nii puhkes 1911. aasta teine Maroko kriis, mis lahendati Saksa-Prantsuse vahelise kokkuleppega. Saksamaa tunnustas Prantsuse eriseisundit Marokos ja sai vastutasuks mõned alad Prantsuse Kongost.

Hispaania Melilla ja Ceuta, Põhja-Aafrika rannikul

Maroko kriiside tulemusena muutus nii siis vormiliselt 1912. aasta lepinguga täiesti valdav osa Marokost Prantsusmaa protektoraadiks, kuna väike põhjapoolne osa (28 000 km) siirdus Hispaania kaitse alla. Tanger aga muudeti 1923. aastal rahvusvaheliseks neutraalseks tsooniks.[9]

Prantsuse protektoraadi ajastu

Prantsuse ja Hispaania protektoraadialad Marokos

Maroko Teises maailmasõjas

Operatsioon Tõrviku (8.–16. november 1942) lahingute alad

1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses koos Ameerika vägedega. USA ja Briti dessant maabus Operatsioon Tõrvik raames Marokos ja Alžeerias.

Maroko iseseisvumine

Maroko territoorium jagati aastakümnete jooksul riikide vahel ümber, kuid 1956. aastal sai Maroko sultan Mohammed V pool sajandit kestnud vastupanuliikumise toel esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks (1927–1961).

Maroko kuningas (1961–1999) Hassan II kehtestas 1965 Casablancas puhkenud rahutuste järel diktatuuri ja elas üle kaks riigipöördekatset. 1976. aastal okupeeris Maroko endise Hispaania Lääne-Aafrika, Lääne-Sahara alad. Pärast Hispaania lahkumist Lääne-Saharast allkirjastasid Hispaania, Maroko ja Mauritaania Madridi kokkuleppe, millele järgnes Maroko ja Mauritaania sisenemine Lääne-Sahara aladele eesmärgiga liita see enda riigiga. Järgnes sõda iseseisvust pooldava Polisario rindega, kellega sõlmiti 1991. aasta relvarahu. SADR-i valitsuse kontrolli all on praegu 20–25% Lääne-Saharast, neid territooriume nimetab valitsus vabastatud aladeks või vabaks tsooniks. Maroko administreerib ülejäänud osa vaidluse all olevast alast ja nimetab neid maid oma Lõunaprovintsideks. 2020. aastal tunnustas USA Lääne-Saharat Maroko osana.[10]

Vaata ka

Viited

  1. Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Arhiivikoopia seisuga 13.12.2015.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 22.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. "EURO-MEDITERRANEAN AGREEMENT" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. september 2017. Vaadatud 27. detsembril 2017.
  5. U.S. Morocco Free Trade Agreement was signed in 2006
  6. "Morocco The World Factbookis". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2007. Vaadatud 3. mail 2018.
  7. Maakasutamise struktuur FAO kodulehel
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Põllumajandusliku tootmise statiistika FAO kodulehel
  9. Prantsuse Maroko ajalugu ja iseloom Postimees (1886-1944), nr. 269, 14. november 1942
  10. The World Factbook On 10 December 2020, the US recognized Morocco's sovereignty over all of Western Sahara.

Välislingid

Read other articles:

CD4 molecule المعرفات الأسماء المستعارة CD4 Antigens, T-cell surface antigen T4/Leu-3, CD4 receptor, CD4 antigen (p55), T-cell surface glycoprotein CD4, CD4, CD4 protein معرفات خارجية نمط التعبير عن الحمض النووي الريبوزي المزيد من بيانات التعبير المرجعية أورثولوج الأنواع الإنسان الفأر أنتريه n/a Ensembl n/a n/a يونيبروت n/a n/a RefSeq (مرسال ر.ن.ا.) ...

Збройні сили Таїланду กองทัพไทยKong Thap Thai Емблема Генерального штабу Збройних сил ТаїландуВиди збройних сил Сухопутні війська Повітряні сили Військово-морські силиЛюдські ресурсиАктивні службовці 305.860Резерв 245.000 Збройні сили Таїланду у Вікісховищі Королівські З

Teorema de Meusnnier: la curvatura de la sección normal N en P, permite obtener la curvatura de cualquier otra sección (cc) con la que comparte la tangente t, mediante el coseno del ángulo θ En geometría diferencial, el teorema de Meusnier establece que en cualquier punto P de una curva inscrita en una superficie dada, su radio de curvatura es igual al radio de curvatura de la sección normal a la superficie que pasa por la tangente a la curva en P, dividido por el coseno del ángulo...

Moos-Milchling Der Moos-Milchling (Lactarius omphaliiformis) als L. cyathula in J. E. Lange: Flora agaricina Danica. Vol. V, Abb. 175C Systematik Klasse: Agaricomycetes Unterklasse: unsichere Stellung (incertae sedis) Ordnung: Täublingsartige (Russulales) Familie: Täublingsverwandte (Russulaceae) Gattung: Milchlinge (Lactarius) Art: Moos-Milchling Wissenschaftlicher Name Lactarius omphaliiformis Romagn. Der Moos-Milchling oder Nabelige Zwerg-Milchling (Lactarius omphaliiformis) ist eine Pil...

Homo ergasterRentang fosil: Pleistosen Tengkorak KNM-ER 3733 ditemukan oleh Bernard Ngeneo pada 1975 (Kenya) Klasifikasi ilmiah Kerajaan: Animalia Filum: Chordata Kelas: Mammalia Ordo: Primates Famili: Hominidae Tribus: Hominini Genus: Homo Spesies: H. ergaster Nama binomial †Homo ergasterGroves & Mazak, 1975 Homo ergaster (dari bahasa Latin yang berarti manusia yang pandai) adalah spesies hominin yang telah punah yang hidup di Afrika timur dan selatan antara 1.9 hingga 1.4 juta ta...

هذه المقالة يتيمة إذ تصل إليها مقالات أخرى قليلة جدًا. فضلًا، ساعد بإضافة وصلة إليها في مقالات متعلقة بها. (أكتوبر 2015) اختبار كولموغوروف-سميرنوفمعلومات عامةالطبيعة non-parametric test (en) المخترع أندريه كولموغوروفنيكولاي سميرنوف سمّي باسم أندريه كولموغوروف — نيكولاي سميرنوف تعدي�...

MRT station in Jakarta, Indonesia M08 SenayanJakarta MRT stationAn entrance to Senayan StationGeneral informationLocationJl. Jenderal Sudirman, Senayan, Kebayoran Baru, South JakartaJakartaIndonesiaCoordinates6°13′36″S 106°48′09″E / 6.226683°S 106.802456°E / -6.226683; 106.802456Owned byMRT JakartaOperated byMRT JakartaLine(s) North–South linePlatformssingle island platformTracks2Connections (10H) Bundaran SenayanConstructionStructure typeUndergroundDepth...

This article contains content that is written like an advertisement. Please help improve it by removing promotional content and inappropriate external links, and by adding encyclopedic content written from a neutral point of view. (April 2017) (Learn how and when to remove this template message) American Knees AuthorShawn WongCountryUnited StatesLanguageEnglishGenreNovelPublisherUniversity of Washington PressPublication date1995Media typePrint (hardback & paperback)Pages240 ppISBN978...

1954 film by Joseph Pevney This article is about the 1954 film. For similar uses, see Playgirl (disambiguation). PlaygirlTheatrical release posterDirected byJoseph PevneyScreenplay byRobert BleesStory byRay BuffumProduced byAlbert J. CohenStarringShelley WintersBarry SullivanColleen MillerCinematographyCarl E. GuthrieEdited byVirgil W. VogelProductioncompanyUniversal PicturesDistributed byUniversal PicturesRelease date April 21, 1954 (1954-04-21) Running time85 minutesCountryUn...

Former Shadow Cabinet of New Zealand under Judith Collins Shadow Cabinet of Judith CollinsShadow Cabinet of New Zealand14 July 2020 – 25 November 2021Date formed14 July 2020Date dissolved25 November 2021People and organisationsMonarchElizabeth IILeader of the OppositionJudith CollinsMember party  New Zealand National PartyStatus in legislatureOfficial OppositionHistoryElection(s)July 2020 October 2020 (general)Outgoing election2021 New Zealand National Party leadership election (did no...

Politics of Nicaragua Constitution Abortion law LGBT rights Executive President Daniel Ortega Vice President Rosario Murillo Legislature National Assembly President: Gustavo Porras Cortés Administrative divisions Departments Municipalities Elections Recent elections General: 201120162021 Political parties Foreign relations Ministry of Foreign Affairs Minister: Denis Moncada Colindres Diplomatic missions of / in Nicaragua Passport Visa requirements Visa policy  Nicaragua portal Other...

Relationship between violence and video games This article has multiple issues. Please help improve it or discuss these issues on the talk page. (Learn how and when to remove these template messages) The examples and perspective in this article deal primarily with the United States and do not represent a worldwide view of the subject. You may improve this article, discuss the issue on the talk page, or create a new article, as appropriate. (November 2022) (Learn how and when to remove this te...

1973 historical novel by Paula Fox This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: The Slave Dancer – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (August 2016) (Learn how and when to remove this template message) The Slave Dancer The cover of the first edition of the book, published in 1973AuthorPaula FoxTra...

American writer, television producer and director For the singer-songwriter and producer, see American Young. For the British poet, see Jon Stone (poet). Not to be confused with John Stones. Jon StoneBornJon Arthur Stone(1931-04-13)April 13, 1931New Haven, Connecticut, U.S.DiedMarch 30, 1997(1997-03-30) (aged 65)[1]New York CityEducationWilliams College (BA)Yale University (MFA)Occupation(s)Screenwriter, director, producerSpouse Beverley Owen ​ ​(m. 1964&...

Jockey's Ridge State ParkIUCN category III (natural monument or feature)A sand dune at Jockey's Ridge State ParkLocation of Jockey's Ridge State Park in North CarolinaShow map of North CarolinaJockey's Ridge State Park (the United States)Show map of the United StatesLocationDare, North Carolina, United StatesCoordinates35°57′43″N 75°38′03″W / 35.96194°N 75.63417°W / 35.96194; -75.63417Area427 acres (173 ha)[1]Elevation100 ft (30 m)Est...

Strathclyde distilleryLocationGlasgow, ScotlandOwnerPernod RicardFounded1927StatusProducingWater sourceLoch KatrineNo. of stills2 column stillsCapacity40,000,000 L Strathclyde distillery is a grain whisky distillery, located in the Gorbals district of Glasgow, Scotland. History The distillery was founded in 1927 by Seager Evans and Co. The first spirit was produced in 1928.[1] The company was acquired by Schenley Industries of New York in 1956, who invested heavily in the site, includ...

Original net animation series Candy BoyKanade (front-left), Yukino (front-right), and Sakuya (top-right)キャンディ ボーイ(Kyandi Bōi)GenreRomantic comedy, yuri[1][2] Original net animationDirected byTakafumi HoshikawaStudioAICReleasedNovember 22, 2007Runtime8 minutes Original net animationDirected byTakafumi HoshikawaStudioAICReleased May 2, 2008 – May 8, 2009Runtime12–20 minutesEpisodes7 (+2 DVD Episodes) MangaWritten byHiro TōgePublished byM...

Comic book supervillain Harvey Dent redirects here. For other uses, see Harvey Dent (disambiguation). Comics character Two-FaceFrom Two-Face: Year One #2 (October 2008).Art by Jesus Saiz and Jimmy Palmiotti.Publication informationPublisherDC ComicsFirst appearanceDetective Comics #66 (August 1942)Created byBob KaneIn-story informationAlter egoHarvey DentSpeciesHumanPlace of originGotham CityTeam affiliations Secret Society of Super Villains Legion of Doom Injustice League Church of Two Task F...

CRS RacingFounded2004 (as Team AKA)2007 (as CR Scuderia)Team principal(s)Chris NiarchosAndrew KirkaldyFormer seriesEuropean ChampionshipGP3 SeriesBritish Formula Renault ChampionshipTeams'Championships1 (2008 British GT)Drivers'Championships1 (2008 British F. Renault) CRS Racing is a British auto racing team founded by British driver Andrew Kirkaldy and Canadian-Greek driver and entrepreneur Chris Niarchos. The team was founded in 2007, but is based on the former team of Kirkaldy known as Tea...

British journalist and historian (1914–2010) This article needs additional citations for verification. Please help improve this article by adding citations to reliable sources. Unsourced material may be challenged and removed.Find sources: Basil Davidson – news · newspapers · books · scholar · JSTOR (December 2010) (Learn how and when to remove this template message) Basil DavidsonBorn(1914-11-09)9 November 1914Bristol, United KingdomDied9 July 2010(...